Omamoodi küla ootab omamoodi elanikke
Punastest savikividest katused Keila-Joal mõjuvad roheliste kadakate vahel nagu ufode külaskäik Maarjamaale. Ja neid on seal rohkelt – püramiidja kodu on leidnud seal kaheksa perekonda. Uus detailplaneering näeb ette, et kadakate vahele mahub veel kümmekond krunti. Pooled neist on juba omaniku leidnud, ülejäänud alles ootavad ostjaid. Ühes kommunikatsioonidega maksab krunt selles eriskummalises külas 1,5–2 miljonit krooni.
Küla looja on OÜ Püramiidmaja omanik Margus Aru, kes on seitse aastat püramiidmaju ehitanud. Kuigi kinnisvaraturul on raske aeg, on Aru uute külaelanike suhtes valiv. Niisama uudishimulikul või püramiidmaja suhtes pessimistlikult häälestatud inimesel pole sinna asja. Üks selline inimene sattus kord majaomanike sekka, ent tema on oma püramiidi juba edasi müünud. Aru uurib enne krundi müüki, kas inimene on ikka sama vaimsusega nakatunud ja sulandub kogukonda.
Kõik sealsed majad ongi püstitatud Cheopsi püramiidi eeskujul, arvesse on võetud kindlaid suhtarve. Esoteerika asjatundjad kinnitavad, et Cheopsi püramiidi täpne mudel, mis on asetatud põhja-lõuna suunas, kiirgab, genereerib ja akumuleerib teatud kindlaid energiavälju. Püramiid toob esile inimeses oleva hea, aga ka tema vead, isegi võimendab neid. Seda selleks, et neid tundma õppida ja lahti lasta. Harmooniat ja vaimset vabanemist taotlevale inimesele on püramiid tõeliseks sõbraks ja toetajaks.
Küla keskel paikneb teistest elamutest veidi suurem hoone nimega Keskus Tähevärav. Päeval on keskuse alumine korrus laste päralt. Lasterühma nimi on Tähelapsed. Õhtuti kogunevad täiskasvanud, et tegeleda vabastava hingamise, tensegrity, jooga jms. Nädalavahetustel ja suvel toimuvad pikemad seminarid.
Täpsed mõõdud on olulised
Tõenäoliselt on paljud eestlased olnud aastate eest nakatunud püramiidivaimustusest. Küllap on nii mõnigi tehnikateaduste doktori, dotsent Viljo Viljasoo eeskujul endale koju ehitanud miniatuurse püramiidi ja katsetanud selle all energia liikumist. Margus Aru sai innustust Gunnar Aarma loengutetest, mis rääkisid püramiidi kaudu tasakaalu ja rahu leidmisest. Margus ehitas sellest vaimustatuna oma toonasesse korterisse raampüramiidi. Tollal ei osanud ta aimatagi, et kunagi kerkib mõne kilomeetri kaugusele mere äärde Adra külla püramiididest asula.
Püramiidmaja ehitamine polevat sugugi keeruline, kinnitab Margus Aru. Et see ehitatakse energiaväljade kiirgamise ja akumuleerimise eesmärgil, tuleb maja mahamärkimisel olla eriti täpne. “Vundament ja diagonaalsarikad on vaja täpselt paika panna, kuna need fikseerivad püramiidi õiged proportsioonid,” selgitab ta.
Kui see tehtud, on ülejäänu nagu tavalise maja ehitamine: karkassi ja katusekatte ehitus, soojustamine, siseviimistlus. Sealsetel elumajadel on 12–13-meetrine põhjakülg, seega on majas ruumi kuni 170 ruutmeetrit. Avatud ruumilahenduse või vahelagede ning -seinte ehitamise üle otsustab omanik ise.
Katusest koosneva maja rajamiskulud ei kujune Aru sõnul tavalise maja ehitamisest kallimaks. Katuseaknaid kulub kolmekordsele majale oma paarkümmend, katus on savikivist, siseviimistluses kasutatakse puitu. Arvestuslikult kulub maja püstipanekuks ja elamiskorda seadmiseks paar miljonit krooni.
Püramiidmaju on mujalgi
Kohad, kus püramiidi jõudu katsetada
•• Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas ürgoru naabruses on müügil kolmekordne püramiidmaja.
•• Majas on kuus tuba, 20 katuseakent, vannitoas on mullivann ning dušš.
•• 2003. aastal kerkis püramiid-külalistemaja Hiiumaale Kassarisse.
•• Püramiid-kämpingut saab uudistada ka Märjamaal.
•• Karula rahvuspargi piiril metsade keskel on müüa 200-ruutmeetrine, haavalaastukatusega püramiidmaja.
