ILMAR PäRTELPOEG, Endine Riigikogu saadik
Hiljaaegu valitsuse heakskiidu leidnud maareformiseaduse paranduseelnõu on järjekordselt teravdanud poleemikat omandi- ja maareformi ümber. ühel pool on lubadustes pettunud õigusjärgsed ja uusomanikud, teisel poolel aga omandireformi vastased koos reformi edukust kiitvate riigiametnikega. Viimaste tüüpiliseks näiteks on 11. jaanuari Postimehes ilmunud Tartu maakatastri juhataja Urmas Sepa artikkel "Maareform liigub siiski", kus maareformi edukust kirjeldatakse maakatastris registreeritud üksuste arvuga. Nendele lisatakse veel mõõdistamata ja märgistamata riigimetsade ning Peipsi ja Võrtsjärve pindala ning tullakse rõõmsale järeldusele, et pool Tartumaast on juba maareformi läbinud.
õhku ja põhku on ennegi kulla pähe müüdud. Kuid tahaks inimeste tähelepanu juhtida tõsisele hämamisele maareformi tulemuslikkuse kiitmisel nii selles artiklis kui ka valitsuse esinemistes. Küsimus on nimelt omandiõiguse taastamise seostamises registreerimisega maakatastris. Tundub nii, et ei minister Villu Reiljan, juhataja Urmas Sepp ega teised riigiametnikud ole lugenud asjaõigusseadust, kinnistusraamatuseadust ega maakatastriseadust, sest nendes dokumentides on selgelt kirja pandud, kuidas toimub omandiõiguse kinnistamine.
Maakataster, kuigi oluline alusmaterjal, omab vaid informatsioonilist tähendust. Vastavalt maakatastriseaduse (RTI 1994, 74, 1324) paragrahv 3 teisele lõikele on katastri ülesandeks riigiorganite, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute varustamine maafondi seisu, kasutamise sihtotstarvet ja väärtust kajastava informatsiooniga. Seega on maakataster küll sobiv teave maksuametile, kuid ei ole aluseks omandiõigusele.
Tõsi, kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks on vajalikud maakatastri nõuete kohased plaanid ja piiride tähistamise dokumendid, kuid iseseisvalt maakataster omandiõigust ei kinnista. Seda tehakse kinnistusraamatuseaduse (RTI 1993, 65, 922) alusel. ütleb ju asjaõigusseaduse (RTI 1993, 39, 590) paragrahvi 118 esimene lõige sõnaselgelt, et: "Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega)." Siit järeldub kurb tõsiasi, et see, et inimene on omavalitsuse poolt tunnistatud õigustatud subjektiks, tema krunt või talu on registreeritud katastriüksusena, ei tee veel temast omanikku. Omandiõigus tekib alles siis, kui teie kinnisvara kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse ning selle kohta on kohtuniku otsus. Neid andmeid, palju on tegelikult kinnistatud maaomandit, seni avaldatud pole. Nähtavasti pole justiitsministeerium, kelle valdkonda kinnistusamet kuulub, sugugi mitte nii optimistlikult häälestatud.
