Valitsus tahab parandada omandireformiseadust, et tõmmata selge joon riigivara erastamise ja müümise vahele.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Priidu Pärna sõnutsi ei ole praegu selge, millal lõpeb erastamine ning algab tavaline riigivara ostmine ja müümine asjaõigusseaduse alusel.
Praegu täiendab valitsus pidevalt riigi omandisse jääva vara nimekirja. Tulevikus peab nimekiri ära kaduma, sest seaduseparandus näeb ette, et kui objekt on kantud riigivara registrisse, siis müüakse seda raha eest, märkis Pärna.
"EVP-de pikaajaline kasutamine hakkab majandusele juba oma negatiivset mõju avaldama," nentis asekantsler.
Pärna hinnangul on erastamine kampaania, kus avalikul enampakkumisel olevaid objekte saab osta erastamisväärtpaberite (EVP) eest. Reformide lõpetamine tähendab aga seda, et riik müüb oma vara siis, kui tal on selleks vajadus.
Pärna sõnul on selge vahe tegemisest eriti huvitatud omavalitsused, kes ei tea, kas nad võivad nende käsutuses olevat maad müüa või peavad seda erastama. "Seaduseparanduse kohaselt peaksid omavalitsused tulevikus erastama vaid seda maad, mille valitsus on nende käsutusse andnud erastamiskohustusega," lausus ta.
Millised objektid riigivara registrisse kantakse, otsustab valitsus. "See on poliitiline otsus ja valitsuse südametunnistuse asi," nentis Pärna. Samas on terve hulk reformiobjekte, mis tuleb erastada - näiteks kõik eluruumid.
Omandireform vajab pinget
Nii juba Riigikokku jõudnud maareformiga seotud õigusaktide muutmise eelnõu kui ka alles väljatöötatav omandireformiga seotud õigusaktide muutmise eelnõu eesmärgiks on Pärna sõnutsi reformidele hoogu juurde anda.
Pärna hinnangul puudub praegu omandireformiseaduses pingemoment, mis annaks inimestele motivatsiooni ja paneks nad erastamise kiirendamisest huvituma. Näiteks valitsuse välja pakutud maareformiseaduse parandus, mille kohaselt oleks jäänud tagastamiskulud omanike kanda, hoogustas tunduvalt maade tagasiandmist.
Asekantsleri andmetel on praegu veel ligikaudu 20 protsenti õigustatud subjektiks tunnistamise avaldusi läbi vaatamata, kuna inimesed viivitavad dokumentide toomisega. "Seaduse parandusi ettevalmistav töörühm kavatseb tähtaegu esitama hakata," märkis Pärna.
Tema sõnul on kavas ka üürnike esindajad kaasata komisjoni, mis otsustab eluruumide munitsipaalomandisse kandmise. "See peaks aitama selgitada põhjusi, miks jäetakse nii massiliselt kortereid munitsipaalomandisse," selgitas asekantsler.
Tühjad korterid enampakkumisele
Tühjad ja erastamistaotluseta jäänud korterid peaksid minema avalikule enampakkumisele, kust neid saavad EVPde eest osta tagastatud majades elavad üürnikud ja tööandja ruumides elavad inimesed. Enampakkumisele on siiani jõudnud vaid vähesed.
Selle aasta 1. jaanuari andmetel oli Eestis 4000 asustamata eluruumi, neist Tallinnas 1100. 14 linnavalitsuse küsitlusest selgus, et vaid seitse protsenti tühjadest eluruumidest on pandud avalikule enampakkumisele.
Et tulla vastu tagastatud majas elavatele üürnikele, kellel ei olnud võimalik oma eluruumi erastada, kavatseb valitsus teha seadusesse parandusi.
"Kavas on kärpida omanike õigust üürnikuga lepingut mitte pikendada," märkis Pärna. "Pikendamata jätmise aluseks ei saa olla näiteks omaniku soov korterit mitteeluruumiks ümber ehitada."
Pärna hinnangul on asjatult pingeid tekitanud info, nagu lõpeks kõigi üürnike üürilepingud 1997. aasta 1. juulil.
"See tähtaeg kehtib vaid nende inimeste puhul, kes on jätnud korteri erastamata," märkis ta. "Omanikele tagastatud majades elavaid üürnikke see ei puuduta. Nende üürilepingud kehtivad kolm aastat pärast maja tagastamist ning seejärel on neid võimalik pikendada."
Praeguste üürilepingute kehtivuse tähtaegu ei ole kavas pikendada. üürnike ühenduse andmetel elab tagastatavates majades 85 000 inimest. Kokku on sõlmitud umbes 30 000 üürilepingut.
Pärna sõnutsi on tagastatud majade omanikud nõudnud, et korteriüürid tuleb lasta vabaks.
"Omanikud peaksid küll saama rohkem raha, kuna keegi pole vanu puumaju vahepeal remontinud. Päris vabaks ei ole aga kavas veel üüre lasta," lausus Pärna, kelle hinnangul peaks inimeste elatustase selleks veel tõusma. "Küll aga peaksid omavalitsused üüri piirmääru diferentseerima, Tallinnas näiteks linnaosade kaupa."
Sõjas hävinud vara enam ei hüvitata
Justiitsministeeriumi asekantsleri hinnangul ei peaks Eesti riik nõukogude ajal hävinud vara inimestele kompenseerima. Kui omandireformi aluste seadus 1991. aastal vastu võeti, polnud olemas veel uut põhiseadust ning Eesti riigi juriidiline järjepidevus oli taastamata.
"Iseseisvuse lävel olnud Eesti riik võttis endale NSVLi tekitatud ülekohtu kompenseerimise," leidis Pärna. "Tänaseks on olukord palju muutunud."
Pärast pikka arutelu otsustati Pärna kinnitusel seaduseelnõusse panna muudatusettepanek, et loobutakse üksnes sõja ajal hävinud vara hüvitamisest.
Kehtivate seaduste järgi peab välisriikide kodanikele tagastamisele kuuluva vara osas läbirääkimisi pidama välisministeerium. Siiani pole välisministeerium läbirääkimiste aluspõhimõtteid välja töötanud. Seetõttu on paljude objektide staatus juba pikka aega lahtine.
"Asi venib ning hooned hakkavad lagunema, kuna ebaselge olukorra tõttu ei juleta seal remonti teha," nentis Pärna.
Justiitsministeeriumi töörühm toetab lahendust, mille kohaselt sätestab seadus need põhimõtted, milline vara tagastada.
Seaduseparandusi ettevalmistav töörühm vaeb ministeeriumidest tulnud arvamusi ning seejärel saadab justiitsministeerium omandireformiseaduse parandamise eelnõu valitsusse. Pärna kinnitusel jõuab eelnõu valitsusse selle kuu jooksul.
VICTORIA PARMAS
