Selle üle, kas toote kvaliteet hinnavahe üles kaalub, käivad vaidlused. Dysoni tolmuimejaid võib vast võrrelda Apple?i arvutitega. Fännide meelest on tegemist ületamatu tootega nii disaini kui ka töö poolest. Mõni teine on aga skeptilisem.

Lapsena külastas James Dyson 51 magamistoaga Dodington Parki lossi Gloucestershire?is ja otsustas, et tahab seda endale. Pool sajandit hiljem kuulubki hoone koos 120-hektarilise pargiga mehele, kelle varandust hinnatakse 800 miljonile naelale (üle 18 mld krooni).

58-aastane Dyson koos oma tolmuimejaga on üpris haruldane näide väiketootjast, kes tuleb turule kõrgema hinnaklassi kaubaga, mis hiigelettevõtetega konkureerides suudab ometi läbi lüüa. Kokku on Dysoni tooteid maailmas müüdud rohkem kui kolme miljardi naela eest. Osava turundusega on suudetud korda saata ime ? tolmuimeja on muutunud cool?iks.

Praktiline põhjus

Dyson, kes oli varemgi leiutistega silma paistnud, hakkas nimelt 1978. aastal oma kodu remontides tundma puudust paremast tolmuimejast. Tegelikult oli teda juba lapsepõlvest saadik häirinud nende masinate nõrk imamisjõud ja tolmuhais, mis neist tuppa maha jäi. Nüüd aga otsustas ta mõttelt tegudele üle minna. Seadme konstruktsiooni uurides jõudis ta järeldusele, et viga peitub tolmukotis. Viisteist aastat ja 5127 prototüüpi hiljem hakkas ta valmistama omanimelisi topelttsüklon-tolmuimejaid (vt kõrvallugu).

Tegelikult töötas Dyson uudse tööpõhimõtte välja juba viie aastaga, ent tootmiseks polnud tal raha. Ta püüdis müüa oma seadme litsentsi mõnele suurfirmale, kuid need põlgasid selle ära ? leiutis ähvardas lõpu teha tolmukotiturule, mille aastamahuks on praegu ligi 2,5 miljardit krooni. Lõpuks õnnestus tal müüa litsents ühele Jaapani valmistajale. Tõusva päikese maal sai omapärase kujuga tolmuimeja kiiresti kultustooteks, mille eest käidi välja kuni 2000 dollarit. Litsentsist teenitud rahaga alustas Dyson 1993. aastal edasiarendatud mudelite tootmist oma nime all Inglismaal Wiltshire?s.

Võiks ju arvata, et inimestel pole erilist tahtmist maksta tolmuimeja eest kaks korda rohkem kui tavaliselt, kuid kaks aastat pärast turule tulemist sai Dysoni masinast Suurbritannia enimmüüdud tolmuimeja. Seejärel hakati tasahilju üle maailma laienema.

2003. aastal sisenes Dyson USA turule ja vallutas ka selle kahe aastaga, tõrjudes möödunud aasta alguses teisele kohale legendaarse Hooveri, kes oli peaaegu sajandi eest esimese tolmuimeja letile pannud. ?On äärmiselt üllatav, et väga ebatavalise välimusega tootega tundmatu firma suudab USA-s nii kiiresti esikoha saavutada. Olen püüdnud mõelda, millal viimati võisid britid midagi sellist näha, ja mulle meenuvad vaid biitlid,? kergitas James Dyson ise oma saba. Iga viies Ühendriikides müüdud tolmuimeja on valmistatud Wiltshire?s paikneva firma poolt. Mitte et ettevõte enam Briti saartel tolmuimejaid kokku paneks ? üldrahvaliku pahameele saatel koliti tootmine 2002. aastal Malaisiasse. Igal võimalikul juhul oma Briti päritolu rõhutava Dysoni puhul peeti säherdust käitumist iseäranis reeturlikuks.

Jänkidemaal kinnitas ettevõte suuresti kanda tänu osavale tootepaigutusele populaarsetes telesarjades (?Sõbrad?, mille ühes osas kogu tegevus tolmuimeja ümber keerleski, ?Will ja Grace?, ?Ellen?) ning suusõnalisele reklaamile. Reklaamile kulutati vaid tagasihoidlikud 20 miljonit dollarit. Tulevikuturgusid näeb firma teadagi Venemaal ja Hiinas.

Teisest klassist

Kindel on, et disaini poolest on tolmuimeja tõepoolest omaette klassist. Juba esimene, jaapanlaste poolt litsentsi alusel valmistatud mudel G-Force leidis koha New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis. Seda ning ka uuemaid, juba Dysoni nime kandvaid tolmuimejaid võib imetleda ka teistes teadus- ja disainimuuseumides üle maailma.

Tolmuimeja töö suhtes lähevad arvamused lahku. Mõjukad tarbijaajakirjad jäävad oma arvustustes sageli üpris leigeks, internetikaubamaja amazon.com ostjate kirjutatud tootekommentaarid aga nõretavad kiitusest. Firma enda uuringute järgi jääb Dysoni ostja kolm korda tõenäolisemalt ettevõttele lojaalseks kui teiste tootjate kliendid.

Kriitikute hinnangul pole Dysoni tolmuimeja teistest oluliselt parem ning seepärast on hinnavahe üpris õigustamatu. Teised aga ülistavad masinat taevani. Tõde jääb tõenäoliselt vahepeale ? Briti tarbijaajakirja Which? hinnangul on Dysoni tolmuimeja üks efektiivsemaid, töökindluse poolest aga viimaste seas ? läinudsuvise uuringu järgi vajas 29% firma püstistest ja 22% silindertolmuimejatest esimese kuue kasutusaasta vältel remonti.

Esimene tolmukotita tolmuimeja

?? Tavapärane tolmuimeja tõmbab õhu koos selles olevate suuremate ja väiksemate osakestega tolmukotti. Tolmukotid on valmistatud poorsest materjalist, mis laseb õhumolekulid läbi, kuid tolmu peab kinni või vähemalt peaks kinni pidama. Tolmukoti probleemiks on aga see, et kasutamisega selle poorid ummistuvad ning seadme imemisjõud nõrgeneb.

?? Dyson töötaski välja esimese ilma tolmukotita tolmuimeja, mille idee põhineb tööstuslikel tsüklonpuhastusseadmetel. Sisseimetav õhk pannakse pöörlema ja tsentrifugaaljõud surub raskemad prahiosakesed välise tsükloni seintele, millelt need pudenevad konteineri põhja. Sel moel puhastatud õhk suunatakse läbi välise tsükloni ülaosas paikneva filtri, mis kõrvaldab suuremad ja kergemad osad, näiteks niidijupid jms. Seejärel suundub õhk sisemisse tsüklonisse, kus väiksemad osakesed samal moel kõrvaldatakse. Puhas õhk väljub tolmuimejast ülalt. Et tsüklonite lisamine suurendab imemisjõudu, hakati tootma ka mitmetsüklonilisi tolmuimejaid.