Omatehtud villast jõuluehted on ilusamad kui poest ostetud
Lambavillast ehete kohta kehtib raudselt vanarahva tarkus: ise tehtud, hästi tehtud. Seejuures olete veetnud lõbusalt aega laste seltsis, sest selline nokitsemine on neilegi täiesti jõukohane. Piparkoogilõhna kõrval on väike näputöö kinnituseks, et hoolimata mustaks muutunud maast tulevad jõulud siiski.
Detsembri alguses jagasid tekstiilikunstnikud Liisa Tomasberg ja Liisa Kallam Hansaplantis oma teadmisi selle kohta, kuidas ise meisterdada väikseid lambaid, ingleid, lumememmesid ja rebaseid.
Eesti mustapealine
Töövahenditeks pole vaja muud kui tükike käsitöötraati, spetsiaalset vildinõela ja villa. Lamba kehaks vajaliku traadijupi peab valima selle järgi, kui suurt lammast on plaanis teha. Viiesentimeetrise lamba tegemiseks kulub ligi 13 sentimeetrit traati.
Eesti mustapealise jalad tulevad tumepruunid. Seega tuleb kõigepealt mässida villa sisse traadi mõlemad otsad. Paksult ei maksa villa panna, sest siis see ei püsi. Kui õhuke villakiht on üsna tugevalt ümber traadi keritud, tuleb nõelaga seda torkida nagu jõuluvorsti. Inglismaalt toodud kvaliteetnõela ots on sooneline ja soonte küljes on omakorda kidad. See aitab villa siduda. Nõel maksab poes 35 krooni ja sellega tuleb ettevaatlikult ümber käia, et habrast asja mitte lõhkuda. Kõige targem oleks töö alla asetada paks vamm, sest vastu kõva pinda toksides läheb nõel katki.
Selline rähni moodi toksimine kinnitab villa ning siis pole ohtu, et loomake hakkab lagunema. Jalaotsad keerake tagasi, seejärel asuge keha kallale. Valget villa kerige vähehaaval traadi keskelt jalgade suunas, kuni see katab terve traadi pikkuse – keskkoht peaks veidi enam punni jääma. Pärast iga uut villakihti toksige kogu töö nõelaga läbi. Kui teete lapsele mänguasja, peab kihte panema kindlasti rohkem ja tuleb ka rohkem toksida – siis saab asi vastupidavam kui kuuseehe, soovitab Liisa Kallam.
Kui punnis keha on valmis, väänake traat u-tähe moodi kokku. Pea tehke väikesest traadijupist – see mässige tume-
pruuni villa sisse, keerake kaheks kokku ja kruttige pea ümber veel villa. Pea õmmelge keha külge, pärlitest saab lammas silmad ja väikestest villatükkidest kõrvad.
Oluline on meeles pidada, et loomade-päkapikkude käed-jalad tuleb tagasi keerata – nii on töö ilusam ja puhtam. Seda peaks ka silmas pidama, et villa ei lõigata, vaid rebitakse, sest tegu on õrna käsitööga.
Päkapikk
Istuva päkapiku tegemiseks võtke kaks traadijuppi – jalgadele pikem, kätele lühem. Töö sarnaneb lamba tegemisega: algul mässige jalaotsad sisse ja keerake tagasi, seejärel kruttige villa traadi keskelt jalgade suunas – moodustage veidi paksem tagumik, et päkapikul oleks mugav istuda. Väänake traat u-tähe kujuliseks ja alakeha ongi valmis.
Seejärel tehke väiksema traadi otsadest käed ja keerake tagasi, katke taas traat villakihiga – moodustuvad keha ja varrukad. Väänake traat jälle kokku ja õmmelge alakeha külge.
Jäänud on veel pea ja tuttmüts. Pea tarvis kerige väike villakogus ümber näpu, lükake see sõrme otsast maha ja voltige kokku. Tekkinud padjakese peale pange veel õhukesi villakihte, millele saab nõelaga toksides anda ümara kuju. Tuttmüts krutitakse samuti näpu ümber ja toksitakse nõelaga vormi.
Karvakuulid ja kaardid
Kes tahab suuremaid ehteid teha, võib aluseks võtta tavalise vahtplastist palli. Selle ümber keritud vill kinnitatakse nõelaga toksides palli sisse ja tulemuseks on vahva karvane kuulike. Siinkohal tuleb oma loomingulisus valla päästa, sest teist värvi villaga annab kuulidele toksida õige omapäraseid mustreid. Nöör taha ja kuusepuule.
Villast saab meisterdada ka kaarte, kui olete kaardisaatja inimene. Seegi pole raske. Paras ports villa tuleb vammitükikesel tihedaks toksida. Siis keerata teine pool üles ja veel kord läbi toksida, kuni tekib ühtlane villamatike. Edasine on juba algklassides omandatud – lõika kuju välja, liimikiht taha ja kaardile.
