Omavalitsusjuhid avalikus kirjas Ardo Hanssonile: pankadel on liiga vähe kohustusi

 (48)
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv.Foto: Irina Mägi

Täna saatsid Läänemaa omavalitsusjuhid Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile avaliku pöördumise, kus kutsutakse üles arutlema kommertspankade rolli üle ühiskonnas. Pankadel on liiga suur vabadus ning nende kasumid on suured, kuid sotsiaalne vastutusvõime nõrk.

Pöördumisele on alla kirjutanud Lääne-Nigula volikogu esimees Andres Kampmann, Martna volikogu esimees Hardi Rehkalt, Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, Kullamaa vallavanem Jüri Ott, Ridala volikogu esimees Toomas Vallimäe, Noarootsi volikogu aseesimees Üllar Neemrand ning Hanila vallavanem Arno Peksar.

Pöördumise täistekst on järgmine:

Eesti vajab pangateenuste võrdseks kättesaadavuseks ühtset pangaautomaatide võrgustikku ja avalikku debatti kommertspankade rolli üle ühiskonnas.

Oleme mures, et Eestis tegutsevatele kommertspankadele on antud suur vabadus oma kasumi suurendamisel. Ka kriisiaastatel, kui inimesed tegid majanduslikke kärpeid, said kommertspangad ülisuuri kasumeid, hoolimata sellest ei vasta nende sotsiaalne vastutusvõime aga Põhjamaa riigi normidele. Toomas Hendrik Ilves välisministrina rõhutas juba 2001. aastal, et Eesti on Põhjala riik. Aastal 2014 ei soovi meist keegi seda ju kahtluse alla seada.

Inimestel on täna kohustus arveldada kommertspankadega ja kanda sinna oma töötasu, aga pankadel endal on inimeste ees liiga väikesed kohustused. Pangad vähendavad pidevalt teenuspunktide ja teenuste hulka. Näiteks peab ka Swedbanki klient mõne teise panga sularahaautomaadist raha väljavõtmiseks tasuma 0,5 eurot + 2,5 % väljavõetud summast.

Seotud lood:

Swedbanki kui Eesti suurima kasumiga kommertspanga käitumine Läänemaal, kus lõpetatakse sularahateenuste tagamine pangakontoris, on ehe näide Riigikogu nõrgast tööst. Avalikkuse surve kaasabil on võimalik Riigikogu tööd kommertspankade sotsiaalse vastutuse suunamisel tõhustada. Leiame, et Eesti Pank peab võtma siin juhtiva positsiooni. Eesti suurim kommertspank on ajaloolistel põhjustel saanud Eesti ühiskonnas väga suure osa klientuurist endale. Paljud kliendid on seotud pikkadeks aastateks laenude ja liisingutega antud pangaga ning panga vahetus on inimestele raskendatud.

Pangaautomaatide võrgustiku väljaehitamine käib paljudele väikepankadele üle jõu. Eesti inimesed on jagunenud peamiselt 4-5 suurema kommertspanga vahel, aga sularaha väljavõtmine peaks olema tasuta või minimaalse kuluga. Ebanormaalseks tuleb pidada tänast olukorda, kus inimene peab oma töötasu väljavõtmise eest veel lisaraha maksma. Eriti kõrgete teenustasudega on jätkuvalt Swedbank. Seetõttu soovime, et Eesti panga koordineerimisel loodaks üle-eestiline pangaautomaatide võrgustik, et kõik Eesti inimesed saaksid võrdse juurdepääsu oma rahale. Sularaha väljavõtmine peab olema tasuta, sõltumata, mis panga klient inimene on.

Panga seaduses paragrahvis 2 sätestatakse Eesti Panga eesmärk ja ülesanded. Seaduses toodud ülesannete alusel on Eesti Pangal igati moraalne õigus võtta siin initsiatiiv ja ohjeldada kommertspankade kasumihimu ja suunata nad kandma suuremat sotsiaalset vastutust ühiskonna ees. Suuremate kommertspankade käitumine on täna lihtsalt ebaõiglane.

Ootame Teilt tagasisidet ja avatud dialoogi.

Ootame Teilt edasiviivat visiooni kommertspankade tegutsemise tasakaalustamiseks.