Õmblus: tulumaksu taastamine ettevõtetele oleks lauslollus
Kasumimaksu tagasitoomine võib tunduda hea ideena, kuid tänases majanduskliimas suurendab see vaid töötust, kutsub esile täiendavaid pankrotte ja vähendab mitmel viisil Eesti majanduse tõenäosust langusest väljuda.
Kahtlemata võib ju rääkida, et ettevõtete tulumaksu puudumise tõttu liigub suur hulk raha maksuvabalt Eestist välja, maksuvabastus aitas kaasa hiljutise majandusmulli tekkele ja avaliku sektori hüviste saamiseks peavad ettevõtted ka selle eest tasuma, kuid see on vaid suhteliselt sisutühi jutt.
Ettevõtted on Eestis niigi ülemaksustatud
Eestis tegutsevad ettevõtted maksavad riigieelarvesse nii, et seda nägu. Eesti üldine maksukoormus on viimaste aastate kiire tõusu tulemusena lähenenud jõudsalt Euroopa riikide keskmisele, ulatudes 2010. aastal kusagile 37% kanti SKPst. Euroopa keskmine on 40% lähedal SKPst.
Ettevõtete tulumaksu puudumine võis tõepoolest hiljutise buumi ajal majandusmulli pisut suurendada, kuid see ei tähenda mingil viisil seda, et nüüd tuleks tulumaksu taaskehtestamisega langust, tööpuudust ja üldist maksejõuetust süvendada. Mineviku võimalikke vigu ei peaks kompenseerima uute vigade tegemisega.
Tõepoolest liigub välisinvestorite poolt Eestis teenitud kasum sageli meie riigist välja. Kui me loodame Eestisse leida välisinvestoreid, kes ei soovi teenida kasumit ja seda koju viia, siis oleme me naivistid. Kui me ei soovi üldse välisinvestoreid, siis võiks neid keelustada muul viisil, mitte aga tulumaksu taaskehtestamisega kohalikku ettevõtlust tappes ja tööturu olukorda trööstitumaks muutes.
Eesti ettevõtlus on täna nõrgas olukorras ja keegi ei oska väga täpselt öelda, kas jätkub SKP langus, majandus jääb virelema madalseisu või näeme siiski uue tõusulaine tekkimist. Kõigil kolmel nimetatud juhul on ettevõtetel aga kriitiline leida endas reserve ja jõudu. Languse ja madalseisu korral tuleb suuta vastu pidada, et mitte ära surra. Kui peaksime suunduma uuele tõusulainele, siis peavad ettevõtjad leidma ressursse uue kasvu ja arengu finantseerimiseks. Igal kroonil on täna ettevõtluses kulla hind ja seda ei tohiks ära võtta.
Suur koondatute arv näitab raha puudumist ettevõtluses
Kui ettevõtja satub majandussurve alla ja on sunnitud kulusid kokku hoidma, siis töötajate koondamine on kulude kokkuhoiu üks viimasemaid võimalusi. Esiteks loodetakse sageli kiirele taastumisele ja siis võib töötajaid jälle vaja minna. Teiseks on koondamine kulukas ja kolmandaks emotsionaalselt raske. Kui Eestis on täna üle 100 000 tööta inimese, siis on väga suur osa ettevõtjaid läinud viimase võimaluse teed. See on märk sellest, et teisi alternatiive enam ei olnud ja raha on ikka lõplikult otsas.
Eesti ettevõtluses ei ole täna sellist „seisvat rasvakihti”, mida ettevõtluse tulumaksuga maksustades oleks elegantse poliitliigutusega võimalik miljardite kroonide näol riigi eelarvesse aukude lappimiseks tuua. Eesti ettevõtluses on täna kõik puudu ja viimane kannatuste piir käega katsuda. Kes sellest aru ei saa, ei peaks majanduspoliitik olema.
Eestis on palju inimesi, kellega majanduslangus on töökaotuse põhjustamise läbi ülekohtuselt käitunud. Sellised inimesed on pettunud ja võivad kergesti minna kaasa ettevõtjate „karistamise” poliitikaga ja asuda tulumaksu taaskehtestamise tulihingelisteks toetajateks. See on hea poliitkandepind, kuid majanduslikust aspektist vaadates ei tohiks rünnata neid, kellelt me just uute töökohtade (taas)loomist ootame.
Kui me ootame ettevõtjatelt arengut koos ekspordi kasvu, töökohtade tekke ja üldise tootlikkuse suurendamisega, siis peame selleks ka võimalused looma. Majanduslikult tähendaks selliste võimaluste loomine ettevõtjatele võimaluse korral raha andmist, kuid kindlasti mitte selle ära võtmist. Kui ettevõtjad lükata maksuga tänasest veelgi hullemasse likviiduskriisi, mille arvelt nad siis arengut finantseerivad? Kui Eesti ettevõtete maksukoorem viia Euroopa arenenud riikidega samale pulgale või veel kõrgemale, kust tuleb siis jõud Euroopa tasemele jõuda?
Ettevõtete tulumaksu taaskehtestamise üle võib põhimõtteliselt mõtteid vahetada siis, kui majandusel hästi läheb ja kõigil raha palju on. Siis võib see olla üheks majanduspoliitiliseks valikuks ja eelistuse küsimuseks, mis võib aidata vältida mullide teket või suurendada riiklikke investeeringuid. Kriisi foonil peaks aga ühiskond suutma kokku hoida ja mitte ühtede arvelt teistele ajutist leevendust tooma. Tänases madalseisus saaks ettevõtte tulumaks olla vaid ajutiseks meetmeks, sest tooks kaasa likvideerimiste ja pankrottide laine hoogustumise ning seega tagaks vaid ajutise maksulaekumise, kui sedagi. See maksueksperiment lõpeks paratamatult kasvanud tööpuuduse ja SKP kukkumisega.
Samuti ei peaks me ennast liigselt eksitada laskma sellest, mida arvab IMF või mõni välisekspert meie ettevõtlust puudutavast maksusüsteemist. Edu ei too tavaliselt mitte teiste kopeerimine, vaid endale oma unikaalse edumudeli loomine. Me peaksime täna kainelt Eesti majandusele otsa vaatama ja tegema kõik selleks, et hoiduda suurematest majanduspoliitilistest lollustest.
