„Alles sel aastal oleme suutnud oma rahavood stabiliseerida, jääme isegi pärast suuri lisainvesteeringuid vaevu ellu,” märkis Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Rokas Masiulis Leedu Posti tulemustele viidates, vahendab Leedu väljaanne 15min.lt.

Ettevõtte tegevusele on korraliku löögi andnud postituru liberaliseerimine. Eesti, Prantsuse ja Saksa posti- ja kullerfirmade tulek Leedu turule andis kohe tunda. Kuigi Leedu Posti esindaja ei taha nõustuda ministri väidetega, tunnistab ta, et kasumliku ärimudeli arendamine pole olnud lihtne.

„Postituru liberaliseerimine, mis toimus 2012. aastal on andnud väga suure löögi Leedu Postile,” rääkis minister Leedu parlamendi majanduskomisjoni ees. Tema sõnul viidi reform väga kiiresti läbi.
„Leedu Post ei olnud selleks valmis, ettevõte tegeles sisemiste optimiseerimise probleemidega,” märkis Masiulis.

Turosa kaotus tõi kaasa koondamised

Ta lisas, et järsku tegutsesid postiteenuste valdkonna kõige kasumlikumas pakiäris Saksa, Prantsuse ja Eesti ettevõtted. Leedu ministri sõnul olid kõik need ettevõtted kohaliku postifirmaga võrreldes eelisseisus, kuna ei pidanud tagama universaalse postiteenuse osutamist – neil ei olnud sellist kulupoolt, ka ei pidanud nad postkontoreid ülal pidama.

„Leedu Post, kes kaotas seetõttu olulise osa rahavoogudest, sattus veelgi kitsamatesse oludesse ja pidi otsima kõiki võimalusi, et olukorda leevendada – koondama postiljone, sulgema osakondi,” kirjeldas Masiulis. Tema sõnul on ettevõte alles selleks aastaks suutnud oma rahavood kontrolli alla saada, kuigi turul püsimine nõuab jätkuvalt väga suuri investeeringuid.

„Leedu Post jääb väga kaugele maha oma konkurentidest. Näiteks ei ole ettevõttel kirjade sorteerimist automatiseeritud. Just sellesse me praegu raha investeerimegi,” rääkis minister. Temaga nõustub ka Leedu Posti turundus- ja müügiosakonna juht Norbert Žioba, kelle sõnul on just kasvav konkurents olukorra postiteenuste turul hulluks ajanud.

„2018. aastal langes Leedu Posti turuosa 2017. aastaga võrreldes 2%,” kirjeldas ta. Žioba sõnul annab see turuosa kaotus ka rahaliselt end väga valusalt tunda. Ta märkis, et nii Saksa, Prantsuse, Eesti, Soome kui mitmed teise Leedu turul tegutsevad posti- ja kullerfirmad on väga tugevad tegijad.

Iseäranis suureks pinnuks silmas Omniva

Leedu Posti turuosa rünnatakse väga agressiivselt, seda ennekõike oma senise tegevuse laiendamise ning pakiautomaatide võrgustiku kasvatamise näol. Ühtlasi on Leedu Post kaotanud turuliidri rolli ka pakiautomaatide turul, kus ta on täna 137 pakiautomaadiga teisel kohal.

Suurim võrgustik on 150 pakiautomaadiga Eesti Omnival. Ka DPD suurendas mullu oma senist 20 pakiautomaadist koosnevat võrgustikku 69 pakiautomaadini ning plaanib kiiret laienemist ka sel aastal. Sama on muidugi lubanud teha ka Leedu Post, kes investeerib 1,5 miljonit eurot, et talle kuuluvate pakiautomaatide arv kasvaks selle aasta lõpuks 168-ni.

Iseäranis suureks pinnuks on leedukatele seejuures just Eesti postifirma Omniva, mis nende hinnangul kasvab kiiremini kui turg ise. Kui 2018. aasta esimese kolme kvartaliga kasvas Leedus saadetavate pakkide arv 37% aasta varasemaga võrreldes, siis Omniva kasv oli samal perioodil 60%.

Samas ei ole välismaist päritolu konkurendid, kelle osas Leedu transpordiminister Rokas Masiulis tuld ja tõrva pritsis, temaga ühel meelel. Neile tundub pigem, et Leedu Postile luuakse sealsel turul kõiksugu eeliseid, mistõttu on teistel turuosalistel olnud väga raske oma turuosa kasvatada.

Omniva Leedu tegevuse juht Simonas Bielskis märkis, et turu keskmisest parem tulemus saavutati just sellega, et ettevõte panustab nii pakiautomaatide endi arendamisse kui ka võrgustiku laiendamisse. Tema sõnul on pakiautomaat väga kiiresti populaarseks muutunud ning inimesed eelistavad neid järjest enam kullerile, mis on ka kallim, kui pakiautomaadi kaudu paki saatmine.

Bielskis vaidles vastu ka Masiulise väitele, nagu oleks neil olnud väga lihtne Leedu turule siseneda. „Meile ei loodud mingeid eelistingimusi, me asusime tegutsema turul, kus Leedu Postile kuulus monopol,” põhjendas ta.

Ka märkis Omniva Leedu juht, et pigem on Leedu Post olnud eelisolukorras, samal ajal kui teised ettevõtted on pidanud mitu aastat rasket tööd tegema, et saavutada see turuosa, mis neil täna on. „Alles möödunud aastal hakkasime siin kasumit teenima,” sõnas Bielskis. Sel aastal plaanib Omniva investeerida veel 2 miljonit eurot, et suurendada oma pakiautomaatide võrgustikku Leedus aasta lõpuks 200 kuni 250 automaadini.

Leedu pakiäri turuliidri, DPD Leedu pressiesindaja Tomas Vaišvila sõnas, et suur osa nende sissetulekust Leedu turul tuleb jätkuvalt kullerteenusest, mitte pakiautomaatide kaudu saadetavatest pakkidest. Küll aga plaanivad nad lisaks praegu püsti pandud 69 pakiautomaadile selle aasta esimese kuue kuu jooksul lisada veel 20 automaati.

Vaišvila nõustub Omniva Leedu juhi seisukohaga, et pigem on Leedu Post sealsel turul eelisolukorras, kuna nende tütarfirma Balti Post tegutseb samal turul, kus kõik tema välismaised konkurendid. Ühtlasi saab ettevõte kasutada Leedu Posti taristut. DPD on Leedus tegutsenud 1999. aastast alates, kui pidi kogu süsteemi nullist üles ehitama.

Statistika kohaselt kuulub Leedu Postile kogu postiteenuste turul 37%-line turuosa. Talle järgneb 18 protsendiga Prantsuse päritolu DPD 18%-ga, Saksa DHL 12%-ga ning Eesti Omniva 4%-ga. Samas pilt on mõnevõrra teistsugusem nö mittetraditsiooniliste postiteenuste osas (pakiautomaadid, kiirpakid ja kullerid), millele just Leedu Posti konkurendid keskendunud on.

Seal kuulub DPD Leedule 27% turust, Venipak Leedule 31,5%, Leedu Postile ja selle tütarfirmale Balti Postile 15,9%, Omnivale 11,7% ning DHL Leedule 3,3%.