Online-intervjuu: Kai Realo: hindu langetatakse esimesel võimalusel
KR: Eesti Statoili nimel tänan kõiki, kes esitasid küsimusi ning andsid seeläbi meile võimaluse paremini selgitada mootorikütuste hinnakujundust ning Statoili kontseptsiooni tervikuna. Küsimuste arv näitab seda, et teema on inimeste jaoks oluline ning Statoili senine kommunikatsioon ning meediakajastus ei ole olnud piisav mootorikütuste valdkonna piisavaks mõistmiseks.
Esitatud küsimused käsitlevad üsna paljuski ühte ja sama teemat, mistõttu vastamise selguse huvides koostasin mõned enim korduvad küsimused, mille vastustele hiljem ka viitan.
Peamised teemad, millele oodatakse vastust:
1. Toornafta barrelihind on langenud oluliselt, dollar pole palju kallimaks läinud, aga kütuse jaehind on sama või veelgi kallim kui naftahinna tipu ajal. Kuigi aktsiisi on tõstetud, siis mitte ju nii palju?
Bensiinijaamades ei ole müügil toornafta vaid sellest valmistatud tooted – mootoribensiinid ja diislikütused. Mootorikütuste tootmisel on nafta küll peamiseks tooraineks, kuid tooraine hind ei ole ainsaks valmistoodete (mootoribensiinid, diislikütus) maailmaturu hindade mõjutajaks.
Mootoribensiinil ja diislikütusel on eraldi kaubaturud ning nende hinda mõjutab valmistoodete nõudmise ja pakkumise vahekord. Teemast sisuliselt huvituval tarbijal on Eestis võimalus valmistoodete hindade kohta rahvusvahelisel turul infot saada igapäevaselt näiteks ajalehest Äripäev. Toote hinnad on esitatud tonnides ning USD vääringus – nii nagu rahvusvahelisel turul toodetega kauplemine toimub. Tonnide liitriteks teisendamisel tuleb arvestada bensiini (0,755) ja diislikütuse (0,845) tihedusega, valuuta ümberarvestamisel tuleb arvestada kehtinud kursiga. Maailmaturuhind on rahvusvaheliste agentuuride poolt (nt Platt’s) noteeritud keskmine hind, kuid see ei kajasta täpselt hinda, millega Eestis asuv ettevõtja mootorikütust ostis – tarnetingimused on reeglina vastava toote Platts + tootja marginaal.
Näitena olgu siinkohal esitatud enimmüüdud toote mootoribensiin 95 hinna kujunemine juunis 2008, mil nii toornafta kui valmistoodete hinnad olid kõigi aegade kõrgeimal tasemel, ning märtsis 2010. Allolevast tabelist on näha, milline osa toote hinnast on muutunud ning millises suunas. Aktsiis on kallinenud 1 EEK; käibemaks suurenenud 18%-list 20%-ni; varumakse suurenenud 0,04 EEK – maksud kokku võrreldes 2008.a. juuniga on tõusnud 1,16 EEK. Toote hind maailmaturul on võrreldes 2008.a. kõrgeima hinnaga soodsam 1,91 EEK/l. Toote keskmine jaehind 2008.a. juunis oli 86 senti/liitrilt kallim kui käesoleva aasta märtsis.
juuni.2008 märts.2010 Muutus Muutuse %
Mootoribensiin (USD/tonn) maailmaturuhind 1 155,720 775,770 -379,95 -49%
USD/EEK kurss 9,930 11,530 1,60 14%
Mootoribensiin (EEK/tonn) maailmaturuhind 11 476,300 8 944,628 -2 531,67 -28%
Mootoribensiin (EEK/liiter) maailmaturuhind 8,665 6,753 -1,91 -28%
Mootoribensiini aktsiis 5,620 6,620 1,00 15%
Käibemaks mootoribensiinilt 2,796 2,912 0,12 4%
Toote miinimumvarumaks 0,040 0,080 0,04 50%
Maksud kokku mootoribensiin (EEK/ltr) 8,456 9,612 1,16 12%
Sisseostuhind ja maksud kokku (EEK/ltr) 17,121 16,365 -0,76 -5%
Mootoribensiini jaehind (Statoil) 18,330 17,470 -0,86 -5%
Impordi kulud, jaemüüja kulud ja tulud 1,209 1,105 -0,10 -9%
2. Millest koosneb kütuse hind ja kui palju on Statoili juurdehindlus?
Mootorikütuste jaehinna komponente üldistatult on 3 (vt. küsimus 1 ehk bensiini hinna näide):
1) toote sisseostuhind, mis sõltub toote maailmaturu hinnast ja USD / EEK kursist;
2) tootele kehtestatud maksud: miinimumvarumaks, aktsiisimaks, käibemaks;
3) toodete impordikulud, jaemüügi võrgu kulud (ladustamine, vedu, bensiinijaamade rajamine ja hooldus jms) ja tulu, mis on toote 1 liitri kohta keskmiselt ca 1,10 – 1,20 EEK.
3. Kui maailmaturul hinnad tõusevad, siis tõuseb meil ka kohe ruttu jaehind. Kui maailmaturul hind kukub, siis meil ei kipu jaehind muutuma. Milline on ikkagi see hinnakujundusmehhanism?
Mootorikütuste jaemüüja hinnakujundusmehhanism on lihtne – pidevalt jälgitakse sisseostuhindu ning konkurentide jaehindu. Lähtuvalt sissostuhindade muutustest tekib vajadus/võimalus korrigeerida väljamüügihindu ehk jaehindu, kuid lõpliku jaehinna määrab konkurents. Toote sisseostuostuhind sõltub otseselt vastava toote maailmaturuhinnast USD/t ja US dollari kursist (vt. küsimus 1).
Olukorras, kus tarbijate sissetulekud ei kasva (vaid pigem kahanevad), on hinnatõusud tugevalt tajutavad ning neist räägitakse ka meedias palju – halb uudis müüb paremini. Võrreldes aga mootorikütuste valmistoodete maailmaturuhindu Eesti jaehindadega on näha, et:
- nii hinnatõusud kui –langused toimuvad väikese viivitusega, mis on üldistatul tingitud laovarudest;
- hinnatõusudega viivitatakse nii pikalt kui võimalik, hindu langetatakse esimesel võimalusel;
- üldiseid hinnamuudatusi on väga vähe – vaid 1-3 korda kuus, stabiilsemate sisseostuhindade perioodidel vähem;
- paljud mootorikütuste sisseostuhinna tõusud on jaemüüjad konkurentsivõitluses tarbijatele edastamata jätnud;
- mitmed maailmaturu hindade langused on Eesti tarbija jaoks ära „söönud“ maksutõusud.
Kuna mootorikütuste maailmaturuhinnad on 2009.a. algusest saadik olnud tõusutrendis ning vahepeal on rakendatud 3 maksutõusu (01.07.2009 ja 01.01.2010 aktsiisimaksude tõusud ning 01.07.2010 käibemaksu tõus), siis tarbijatele võib jääda eksitav mulje, et hind ainult tõuseb ja kunagi ei lange.
Siin väljavõte jaehindadest Eestis erinevatel ajahetkedel, millest nähtub, et jaehind langes näiteks 2008. aasta II poolaastal ca 6 EEK/liitrilt maailmaturu hindade alanemise tõttu. Paraku järgnes sellele uus hinnatõusu periood (majandus kohanes) ning mitmed järjestikused maksumuudatused Eestis.
Bensiin Diisel
01.01.2008 14,65 15,95
01.07.2008 18,55 20,50
01.01.2009 12,15 14,05
01.07.2009 15,45 14,60
01.01.2010 16,15 15,90
01.04.2010 17,70 17,35
4. Kui kõik on kinni maailmaturuhindades, kuidas on võimalik, et ühes Statoili jaamas on kütus ligi krooni võrra odavam kui teises.
Lisaks toote sisseostuhinnale tuleb mootorikütuste jaemüüjal jälgida konkurentide jaehindu, et oma hindadega konkurentsis püsida. Omavahel ei konkureeri ainult suuremad jaemüüjad, vaid hinnakujunduses mängivad rolli kõik mootorikütuste müüjad. Piirkonniti on konkurendid erinevad ning seetõttu võivad esineda ka hinnaerisused.
Eestis on mootorikütuste jaemüügiturul konkurents väga tugev ning konkurentide hindu monitooritakse sisuliselt ööpäevaringselt, et reageerida konkurendi hinnamuudatusele koheselt. Ligi krooni suurused hinnaerinevused on siiski erandid ja kehtivad lühiajaliselt, sest sellise hinnaga (sisuliselt ostuhinnaga) müüdud toodete marginaalid ei võimalda jätkusuutlikku ettevõtte arengut.
5. Kui kuldklient sai 8-kroonise liitrihinna juures soodustuse näol võitu ca 4,4%, siis nüüd oludes, kus bensiiniliiter maksab rohkem kui kaks korda enam, on soodustus 1,9%. Kuidas põhjendate?
Statoil extra lojaalsusprogrammis saab Kuldklient hetkel soodustust kütuseostul 35 s/l. Mootorikütuste allahindlused rahalises vääringus on nii era- kui äriklientidele püsinud sarnasel tasemel juba aastaid ning põhjus on siin selles, et mootorikütuste liitrikohased marginaalid on samal tasemel püsinud samuti juba aastaid. Toodete hinnad on Eestis kallinenud peamiselt maksukoormuse suurenemise tõttu – aktsiisimaksude (vt. tabel all) ja käibemaksu määrade tõusu tõttu. Ilma maksudeta maksaks mootorikütus endiselt Eestis 8 – 9 krooni liiter. Aus jaekaupmees, kes maksab riigile makse, ei saa anda allhindlust makstavatelt maksudelt.
Aktsiis EEK/Liiter Bensiin Diislikütus
15.11.1995 1,17 0,85
01.01.1997 1,80 0,89
01.12.1997 2,50 1,61
01.12.1998 3,00 2,32
01.09.2000 3,50 3,04
01.04.2003 3,50 2,55
01.05.2004 4,50 3,84
01.01.2005 4,50 3,84
01.05.2005 4,50 3,84
01.01.2008 5,62 5,17
01.07.2009 6,23 5,79
01.01.2010 6,62 6,15
Valdav enamik ausalt makse maksvaid mootorikütuste jaemüüjaid müüb tooteid üsna sarnase hinnaga – automaatjaamades on mootorikütuste hinnad kuni 25 senti liitri kohta soodsamad kui täisteenindusjaamades, mis teeb keskmise paagitäie kohta kokkuhoidu 12 krooni ja 50 senti. Keskmine tarbija (uuringute kohaselt tarbib vähem kui 50 liitrit kuus) säästab sel viisil aastas 150 krooni. Statoili Hõbekliendi allahindlus on 25 s/l ja Kuldkliendil 35 s/l, mis annab meie klientidele väga konkurentsivõimelised hinnatingimused.
6. Milliseid teie poolt müüdavaid kütuseid te kust impordite? Palju on Norrast (teie enda kontsern), palju Leedust, palju Vene kütust?
Eesti Statoili poolt müüdavate mootorikütuste tarnelepingud sõlmitakse meie emafirma Statoil ASA hankeosakonna (OTS ehk Oil Trading and Supply) poolt. Eelmisel, so 2009.a. tarniti kõik mootorikütused (v.a. suvine diislikütus) Statoil ASA rafineerimistehastest, mis asuvad Kalundborgis (Taani) ja Mongstadis (Norra). Suvine diislikütus tarniti Mazeikiu Nafta rafineerimistehasest Leedus. 2010.a. tarnelepingud on sõlmitud Norra ja Soome rafineerimistehastega ning sel aastal tarnelepingut Mazeikiu Nafta tehasega ei sõlmitud.
Rohkem tarneallikaid AS-il Eesti Statoil kasutusel ei ole. Venemaal paiknevate rafineerimistehastega tarnelepinguid ei ole ning tooteid Venemaal me ei impordi.
7. Te ju ise puurite naftat, töötlete selle ümber mootorikütusteks ja teete hulgimüüki ning takka otsa ka jaemüüki ehk kontrollite kogu tarneahelat - miks te ikka räägite kõrgetest sisseostuhindadest - see oleks arvestatav põhjendus pelgalt vahendajatele?
Tõepoolest omab Eesti Statoili emafirma Statoil ASA kogu naftasaaduste väärtusahelat – nafta puuraukudest kuni teenindusjaamadeni. Tagamaks aga õiglast s.o. maailmaturu hindadest lähtuvat toodete hinnastamist jälgitakse nii riiklikul tasandil kui ka ettevõtte sees väärtusahela kõigi osade kasumlikkust ning hinnastamispoliitikat eraldi. Selliste kontrollmeetmetega tagatakse, et suurettevõtted nagu Statoil, Shell jt ei kuritarvitaks oma positsiooni ega müük oma väärtusahelas olevatele allüksustele (sh jaemüügiüksus) tooteid soodsamalt kui kehtiv maailmaturuhind. Kokkuvõttes – olles Statoil ASA tütarfirma ei saa Eesti Statoil mingit hinnaeelist võrreldes konkurentidega, sest kõik Eesti Statoili poolt imporditavate mootorikütuste omahind on tarnelepingutes fikseeritud lähtuvalt toodete maailmaturuhindadest.
8. Mitme päeva varu on Eesti Statoili ladudes? Miks on Statoil reeglina esimene, kes tõstab hinda ja viimane, kes langetab?
Eesti Statoili laovaru koosneb toodetest imporditerminaalis (Statoil kasutab Eestis Oiltanking Tallinn AS terminaaliteenuseid) ning toodetest bensiinijaamades. Iga toote laovaru suurus sõltub lisaks müügimahule ka tarneviisist ehk teisisõnu milline on kõige optimaalsem tarnekogus arvestades logistikakulusid (laev või rong – annab erinevad impordivõimalused). Raudteetransport Leedust ja laevatransport Norrast on erineva hinnaga, mistõttu eraldi spetsialistid tegelevad tarnekoguste ja –hinna optimeerimisega.
Eesti Statoil jääb silma esimese hinnatõstjana seetõttu, et me oleme suurima turuosaga edasimüüja ning meie tegevust jälgivad nii meedia kui tarbijad suurema tähelepanuga kui ehk nii mõndagi muud konkurenti. Eesti jaemüügiturul on tegemist väga tugeva konkurentsiga ning vaadates reaktsioone, mis järgnevad igale hinnatõusule, ei taha mitte keegi mootorikütuste jaemüüjatest olla see esimene, kes kogu pahameele endale tõmbab. Nii viivitataksegi hinnatõusuga seni kuni see on muutunud täiesti vältimatuks. Miks väikesed jaemüüjad hinnatõuse või –langetusi ei algata tuleks küsida juba neilt.
9. Miks pole diisilihind langenud, kui läksite üle suvisele kütusele? Sügisel ju hind alati tõuseb, kui võetakse kasutusele talvine kütus? Sel kevadel aga hoopis tõstate hinda, rääkimata langetamisest.
Talvine diislikütus sisaldab külmumisvastaseid aineid, mida suvisesse diislikütusesse lisada pole vaja. Lähtuvalt diislikütuse külmataluvusest on toodetes külmumisvastaste ainete osakaal erinev – mida madalama temperatuuri juures saab diislikütust kasutada, seda rohkem on lisatud külmumisvastaseid aineid, mis tõstavad toote omahinda. Eelnevast on tingitud talvise diislikütuse kõrgem jaehind.
Mootorikütused on maailmaturul vabalt kaubeldavad tooted, mille hind kujuneb nõudmise ja pakkumise vahekorrast. See tähendab, et mida rohkem diislikütust tarbitakse, seda kõrgemaks ta hind muutub. Tänu 2009/2010 talvehooaja karmidele pakastele oli üldine nõudlus diislikütuse järele kõrgem kui mõnel soojemal perioodil, mõjutades lisaks talvise kvaliteedi kõrgemale kulule hinda ka nõudluse läbi. Diislikütuse ostuhind on olnud püsivas tõusus alates 2009.a. algusest ning ka suvise diislikütuse hind on pidevalt kallinenud. Seega kevade saabudes toimus küll järkjärguline üleminek suvisele tootele, kuid suvise diislikütuse hinnatõus ei ole võimaldanud bensiinijaamades diislikütuse jaehinda alandada, pigem on võimaldanud talviselt suvisele tootele üleminek paar diislikütuse hinnatõusu ära jätta. Diisli keskmised hinnad rahvusvahelisel turul:
Keskmised hinnad Diisel (USD/t) USD/EEK Diisel (EEK/t)
Jaanuar 645,80 10,95 7 074
Veebruar 629,67 11,42 7 192
Märts 681,27 11,53 7 852
Aprill 733,31 11,60 8 505
10. Kui palju on hinnatõus vähendanud kütuse müügimahtu?
Otseselt hinnatõusu mõju mootorikütuste müügimahtudele on väga keeruline hinnata. Pigem on kogu turul müügimahud vähenenud seoses majanduslangusega. Paljud ettevõtted on pankrotistunud, terved tööstusharud on madalseisus, ehitus- ja kinnisvarasektor peaaegu varjusurmas, eraisikute sissetulekute kasvu pidurdumine ning töötuse kiire kasvutempo – kõik see omab selget mõju ka mootorikütuste tarbimisele. Veebruaris 2010 oli Statistikaameti andmetel mootorikütuste müügimaht 12% madalam kui 2009.a. samal perioodil.
11. Kas Statoil teeb oma töötajatele või juhtkonnale soodustusi kütusehinnas?
Kõigile Eesti Statoil töötajatele sõltumata ametikohast kehtivad toodetele (mootorikütused, poekaubad, teenused) ühesugused soodustused. Statoilis on ligi 600 töötajat, kes moodustavad n.ö. ühe kliendi ning pakutavad soodustused on samasugused, mida Eesti Statoil pakub sama suure tarbimismahuga teistele klientidele. Ehk teisisõnu – Statoil ei anna töötajatele klientidest suuremaid soodustusi mootorikütustele. Ka tuleb kõigil Eesti Statoili töötajatel mootorikütuse eest ise tasuda ning ametisõitudele kulutatu saab sõidupäeviku alusel kompenseerimiseks esitada.
12. Kuidas suhtute tarbijate poolsesse Statoili ja Neste boikoteerimisaktsiooni?
Eesti Statoili esindajana on mul väga kahju, et mootorikütuste hind on jõudnud Eesti tarbijate jaoks sellisele tasemele, mis sunnib taolisi aktsioone ettevõtma. Jääb aga mõistmatuks, miks see aktsioon on suunatud just Statoili ja Neste vastu, kui samal ajal ka kõik teised turuosalised (Lukoil, Alexela, Olerex jne) müüvad mootorikütuseid sama hinnaga. Miks on okei maksta kõrget kütusehinda edasimüüjale, kes investeerib Eestisse kordades vähem ning annab tööd mitukümmend korda vähem töötajatele kui näiteks Eesti Statoil.
Ka võiksid tarbijad mõelda selle üle, miks boikoteerima õhutamisel kasutatakse ühe mootorikütuste jaemüüja reklaamlauset „Eelista Eestimaist!“. Eestimaist mootorikütust ei ole olemas – kõik Eesti turul müüdav mootorikütus on imporditud teistest riikidest, kus paiknevad vastavad tehased. Kõik Eesti jaeturul tegutsevad ettevõtted on Eestimaised – andes tööd Eesti elanikele ning makstes makse Eesti riigile.
Kui vaadata ausat äri ajavate kütusemüüjate marginaale (vt näide küsimus nr 1), siis isegi kui Statoil müüks nt. bensiini 95 sisuliselt sisseostuhinnaga alaneks hind vaid ca 1 krooni. Seega kogu jaemarginaalist loobumisel ei langeks mootorikütuste hind tasemele, mida boikoteerijad ootavad. Jaemarginaalidest loobumine pikemas perspektiivis ei ole aga võimalik – mootorikütuste jaemüüjatel tuleb paratamatult katta tanklate ehitamise ja tegevuskulud, mistõttu paari turuosalise või ka kõigi kütusefirmade boikoteerimine ei too tulemuseks mitmekrooniseid hinnalangetusi, sest ausalt riigi makse makstes ei ole see lihtsalt võimalik.
Loodan, et käesolev intervjuu annab vastused peamistele küsimustele, mis tarbijatel seoses kõrge hinnatasemega on tekkinud ning ühtlasi võimaldab paremini mõista, kelle huvides sellised boikotiaktsioonid toimuvad.
13. Miks on Eestis diislikütus kallim kui Soomes?
Peamiseks põhjuseks, miks diislikütus Eestis maksab rohkem kui meie naaberriikides Lätis ja Soomes, on erinevus aktsiisimaksu suuruses.
Eestis alates 01.01.2010 diislikütusele kehtiv aktsiisimäär on 6,15 EEK/l, samal ajal kui Lätis on see 5,21 EEK/l (vahe 94 senti), Leedus 4,29 EEK/l (vahe 1,86 EEK) ja Soomes 5,70 EEK/l (vahe 45 senti).
Soome ja Leedu on peamise maksukoormuse suunanud ennekõike eratarbijale ning aktsiisimäärad bensiinidele on Soomes 9,81 EEK/l ja Leedus 7,56 EEK/l võrreldes Eestis kehtiva aktsiisimaksuga 6,62 EEK/l. Lätis on ka bensiinidele kehtestatud aktsiisimaks madalam kui Eestis – vaid 5,99 EEK/l.
14. Kui suur on olnud aktsiisimäärade tõus läbi aastate?
Aktsiis EEK/Liiter Bensiin Diislikütus
15.11.1995 1,17 0,85
01.01.1997 1,80 0,89
01.12.1997 2,50 1,61
01.12.1998 3,00 2,32
01.09.2000 3,50 3,04
01.04.2003 3,50 2,55
01.05.2004 4,50 3,84
01.01.2005 4,50 3,84
01.05.2005 4,50 3,84
01.01.2008 5,62 5,17
01.07.2009 6,23 5,79
01.01.2010 6,62 6,15
15. Kui Statoil põhjendab hinnatõusu dollari kallinemisega, siis miks dollari suur langus omakorda kütuste hindu tõstab?
Kõik Eestis müüdavad mootorikütused imporditakse ning ostetakse sisse US dollari vääringus. Kui dollar Eesti krooni suhtes kallineb, siis tõstab see toote omahinda ning seeläbi jaehinda. Tihti räägitakse meedias aga dollari kursi mõjust toornafta hinnale, kus toimib vastupidine efekt - kui dollar nõrgeneb, siis naftaga kauplejate sissetulekud nafta müügist vähenevad, mille tulemusel oma sissetulekute säilitamiseks tõstetakse toornafta müügihinda.
Dollari nõrgenemisest tingitud toornafta hinnatõus mõjutab valmistoodete ehk mootorikütuste hindu, sest nafta on oluliseks tooraineks.
Kokkuvõtteks: Dollari tugevnemine/odavnemine mõjutab mootorikütuste hindu suhteliselt kiiresti, sest tooted tuleb Eestisse importida USD vääringus. Dollari nõrgenemisest tingitud toornafta hinnatõus mõjutab valmistoodete ehk mootorikütuste hindu viivitusega.
Vastused Delfi lugejate küsimustele:
Andrus, 14.04.2010 13:44
Maailmaturi hind pendeldab 83 ja 86$/bbl vahel, dollari tõus on olnud siiani minimaalne, naaberiikides (läti, leedu, rootsi ja soome) hinnad nii tihti ei tõuse (allikas: www.energy.eu). Miks siis Eestis on kütus tõusnud sellise tempoga? Kas te tõesti arvate, et kui läbimüük kahaneb tuleb hinnaga seda kompenseerida? Kes kujundab üldse selle hinnapoliitika eesti kütuseturul? Ma ei tahaks uskuda, et tegu on emafirmade poolse poliitikaga, sest ma eeldan, et sealpool on vast haritumad inimesed, kes on saanud vastava hariduse ning saavad aru, et kui kasum langeb siis järelikult on hind liiga kõrge ja kasumi säilitamiseks on vaja hinda alandada, mitte aga tõsta, nagu eestile on kombeks. Muide see on sisuliselt majandusaabitsa tõde, miks te arvate, et majandusaabits on loodud lolli poolt?
KR: Vastus hinnakujunemise osas on toodud üldküsimuste juures (vt küsimus nr 1). Üldistatult toimuvad hinnamuudatused kas toodete ostuhinna tõusu või maksumuudatuse või konkurentsi tulemusel. Euroopa Komisjoni Energeetika veebilehelt (http://ec.europa.eu/energy/observatory/oil/bulletin_en.htm) saab lisaks mootorikütuste hindadele vaadata ka maksutõusude ajalugu, hindu ilma maksudeta jms kõigis EU liikmesriikides. Eesti Statoil teeb igapäevaselt koostööd oma Läti, Leedu, Poola ja Skandinaavia kolleegidega ning seetõttu saame kinnitada, et hinnamuudatusi tehakse neis riikides palju sagedamini kui Eestis. Statoili hinnangul on Eesti aeg-ajalt pigem erandlik turg, kus jaehinnad võivad konkurentsi survel püsida kuude kaupa samal tasemel ning mitte järgida hinnamuudatusi rahvusvahelisel turul. Põhjus on aga lihtne – väga väikese tarbijaarvuga riigis on palju mootorikütuste müügiga tegelevaid ettevõtteid, mis muudabki konkurentsi väga tihedaks.
Hinna langetamise osas palun tutvuge küsimuste 2, 5 , 12 ja 14 antud vastustega. Hindu ei ole võimalik langetada, sest mingit erakordselt suurt kasumimarginaali, millest loobumisel kütusehind saaks mitu krooni langeda, pole lihtsalt olemas.
An, 14.04.2010 13:47
Kuidas saab diisli hind olla nii kõrge? Diisli tootmine on ju odavam?
KR: Vastus diislikütuse hinna kujunemisele on toodud üldiste küsimusele juures (vt küsimus nr 9). Mootorikütuste (sh diislikütuse) hind ei sõltu ainult tooraine hinnast ja valmistamiskuludest. Valmistoodete hind kujuneb maailmaturul lähtuvalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Mida rohkem kasutatakse diislikütust, seda kõrgem on ka ta hind. Kogu Euroopas on viimastel aastatel tugevalt eelistatud diiselmootoriga sõidukid, sest nende kütusekulu kilomeetri kohta on madalam.
an2, 14.04.2010 13:49
Ani toetuseks: kui keskkooli keemiast veel midagi mäletan, siis diisel on ju nafta töötlemisel kõrvalproduktiks enne kui sellest bensiin välja väänatakse.
KR: Vastus on toodud eelmise küsimuse juures.
eha, ehahabak@mail.ee, 14.04.2010 13:49
selline küsimus praegu majanduskriis jube suur ja tõstetakse veel hindu ka ve
KR: Mootorikütuste hind maailmaturul langes majanduskriisi alguses (2008.a. keskpaigast kuni 2009.a. alguseni) järsult. Paraku ei mõjuta majanduslanguse jätkumine nii väikestes riikides nagu Eesti, Läti ja Leedu globaalset energeetikaturgu ega mootorikütuste hindu rahvusvahelisel turul. Suurriigid on majanduskriisist väljumas, tarbimine kasvab ja seega nõudluse kasv tõstab ka mootorikütuste hindu. Põhjalikuma ülevaate saate kui tutvute vastustega küsimustele 1, 2 ja 3.
kuri, 14.04.2010 13:50
paju teenite liitri pealt? Kui ostaksin venemaalt bensiiini tanklast suures koguses tooks eestisse ,maksaks sellepealt maksud siis teeniksin krooni ikkagi. Jättes välja nõuded bensiinile. Tundub et suht lambist tõstate neid hindasid. Kasutan nüüd odavaimat tanklat ja see ei ole statoil
KR: Loodan, et teil on aega lugeda läbi vastused üldistele küsimustele (nr 1 kuni 13), et sealt saada vastus oma küsimusele ning seeläbi ka paremini mõista mootorikütuste jaehinna kujunemist. Eesti ja Venemaa mootorikütuste lõpphindade võrdlemine on asjatu, sest Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ning siin kehtivad üsna kõrged aktsiisimäärad. Minul Statoili esindajana on väga kahju, et Statoil on kaotanud kliendi ning te olete otsustanud valida mõne muu teenusepakkuja.
Raiku, 14.04.2010 13:50
Küsimus lihtne ja konkreetne. Umbes 2-2,5 aastat tagasi buumiajal maksis nafta barrel maailmaturul 145 dollarit. Kütuse liitri hind oli Eestis 18 krooni millegagi. Hetkel maksab barreli hind maailmaturul 84 dollarit ja kütuse hind on samamoodi 18 krooni liiter. Alati kütuse hinda tõstes olete põhjendanud seda maailmaturu hinna tõusuga. Ärge inimesi lollideks pidagi, maailmaturu hind on langenud ca 40%. Aktsiis on veidi tõusnud ja käibemaks 2 %. Dollar on ca sama mis oli buumiajal. Häbi peaks olema inimeste lollitamise eest nii teil kui Eesti riigil kõrgete maksude eest. Lisaks veel, et kütuse hinda tõstsite -25 kraadiste ilmade ajal põhjendusega et kliima on külm. Aga nüüd on kliima soe, kas mõni kord on kütuse hind langenud ka põhjendusega, et kliima jälle soe?
KR: Teie küsimustele on vastused üldiste küsimuste osas – vt küsimuste nr 1 ja 9 vastuseid.
Prits, 14.04.2010 13:53
Palun selgitage see mehhanism lahti? Kui maailmaturul tõuseb kütuse hind , siis siinsed kütusefirmad eesotsas Stantoiliga tõstavad hinda väga kiiresti . Praktiliselt kohe. Aga kui maailmaturul hinnad langevad, siis siinsed hinnad ei lange sugugi nii kähku. Viidatakse sellele, et kallimalt ostetud kaup tuleb enne kallima hinnaga maha müüa ja siis alles vaatame. Kuidas Statoilis maailmaturu hinnatõusu ajal kunagi seda enne odavamalt ostetud toodet järel pole?
KR: Teie küsimustele on vastused üldiste küsimuste osas – vt küsimuste nr 3 ja 8 vastuseid.
Massu, 14.04.2010 13:56
Ma olen kahjuks liiga laisk ja ebakompetentne, et vastavat analüüsi teha, aga mind huvitab kuidas krooni algusaegadel, kui Statoil Eestisse saabus, oli võimalik kütust siin müüa üle kahe korra odavamalt kui naaberriikides(Soome, Rootsi ma pean silmas)? Nüüdseks on hinnad võrdsustunud. Mul on sügav kahtlus, et tegu ei ole ainult aktsiisi tõusuga(mis muidugi selgitab osa hinnatõusust) vaid pigem ostujõu tõusuga ja et aus vastus on "küsime hinda täpselt nii palju kui tarbijalt välja pressida on võimalik".
KR: Leiate oma küsimustele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste 1 ja 14 vastuseid. Kindlasti tutvuge Euroopa Komisjoni Energeetika veebilehega (http://ec.europa.eu/energy/observatory/oil/bulletin_en.htm), kust saate lisaks mootorikütuste hindadele vaadata ka maksutõusude ajalugu, hindu ilma maksudeta jm kõigis EU liikmesriikides.
Kaval Ants, 14.04.2010 13:56
Räägite , et saate liitrilt krooni? Aga, äkki hakkaks ka kütust LAENAMA lepinguga ja puha, siis ei peaks aktsiisi maksma ju, siis võite kasvõi 2 krooni liitrilt võtta aga hind oleks ikka seal 5 krooni piirimail.HUNDID SÖÖNUD, LAMBAD TERVED!
KR: Huvitava vaatenurk, kuid kõik “lambad” vist siiski ei jääks terveks (vt. Küsimuse 1 vastus) - Eesti Vabariigil jääks igalt müüdud bensiiniliitrilt seesuguse tegevuse juures saamata maksutulu 9,60 EEK/liiter. Mis meie riigist ilma maksudest laekuva sissetulekuta saaks?
rullnokk, 14.04.2010 13:57
millal Statoil LPG-d (autogaasi) müüma hakkab?
KR: Statoil müüb LPG-d neil turgudel, kus selle toote järele on piisav nõudlus. Eesti Statoilil ei ole hetkel plaanis alustada LPG müüki, kuid jälgime nõudluse kasvu ning teeme tootesortimendi ja investeeringuotsuseid lähtuvalt sellest. Leedus on LPG Statoili jaamades müügil olnud juba mitu aastat ning paljud autojuhid on teinud lisakulutusi ning oma autod ka LPG tarbimiseks ümberehitanud. Seoses nõudluse kasvuga on LPG hind aga tõusmas, mistõttu pikemas perspektiivis säästu kütusekuludelt ei pruugi tulla.
vot, 14.04.2010 13:58
selline küsimus : mina kui Statoili kuldklient sain siis, kui bensuliiter maksis 8 EEk i iga liitri pealt 4,4% soodustust. Nüüd on see kuldkaardiga soodustus 1,9%. Kas on plaan see soodustus välja suretada?
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 5 vastust. Statoil Extra programmiga on plaanis kindlasti jätkata ka edaspidi.
xxx, 14.04.2010 14:01
Lugesin oma küsimuse läbi ja nagu väga segane tuli. Proovin paremini. Te väidate, et teie kasum on 1kr/l kohta. Kas emafirmale makstavad erinevad tasud (frantsiis, konsultatsioon jms) on selles arvestuses kirjas kuluna, või makstakse need sellest väidetavast 1kr/l kohta kasumist?
KR: Saadavast mootorikütuste marginaalist ning sellele lisanduvast poekaupade ja –teenuste tulust tuleb ettevõttel katta kõik oma tegevuskulud, sh teenustasud emafirmale.
palun ausat vastust, 14.04.2010 14:01
Kas "rahvalt viimast välja pigistades" on võimalik elada "normaalse inimesena", st kas Teil on ka selliseid tundeid nagu näiteks armastus, austus, kaastunne, või ainuke mida tunnete on kasuahnus ja põlgus "tühiste inimputukate" vastu?
KR: Kõik Eesti Statoilis töötavad inimesed peavad end normaalseteks inimesteks, kes ka ise eratarbijatena ostavad mootorikütuseid sama hinnaga kui meie kliendid. Eesti Statoil annab Eestis tööd ligi 600-le inimesele ning kasuahnuseks ei saa lugeda püüdlusi nende inimeste töökohtade säilitamiseks.
saasss, 14.04.2010 14:03
Jutt et kütuse hinda pole võimalik madalamaks lasta on bluff. Kuidas saavad siis sama firma teenindus jaamad müüa ühes kohas kütust 80 senti odavamalt kui teises sama firma jaamas.Näide on küll toodud Neste jaamade puhul,mainin seda selleks et oleks lihtsam küsimustest kõrvale puigelda,kuigi kütuseturg on ju ühtne ja asjaga tegelev inimene peaks oskama sellele siiski vastata. Mõni aeg tagasi oli Soomes diislikütuse hind odavam kui eestis(võimalik et praegugi),millest see tingitud oli, teadavasti ju transport maksab ka midagi ja osa kütusest tuuakse ju just soomest.
KR: Palun tutvuge vastustega küsimustele nr 1, 4 ning nr 13 ning peaksite saama põhjaliku ülevaate olukorrast.
Mzz, 14.04.2010 14:05
Raiku küsimus väga hea, aga küsimus ka 12 ja 13 aprilli hinnatõusude kohta - euro tugevnes dollari suhtes ja naftabarreli hind langes. Miks tõusis kütuse hind ?
KR: Mootorikütuste hinna kujunemise ning nafta kui tooraine hinnamõju kohta valmistoodete hindadele on vastus toodud üldiste küsimuste osas –vt küsimus nr 1. Mootorikütuste jaemüüjad ei müü toornaftat, vaid nafta baasil valmistatud mootorikütuseid, millega kaubeldakse valmistoodete nõudmisest ja pakkumisest lähtuvalt.
ene, 14.04.2010 14:06
Kas Te ei ole mõelnud Biokütuse sisseostmisele? Sellega segamisega?
See tuleks ju palju odavam ja kvalittet ei langeks, ja rahvas oleks rahul?
KR: Biokütuste turuletoomist peame oluliseks ennekõike Euroopa Liidus kehtestatud keskkonnakaitse eesmärkide täitmise seisukohast. Eesti Statoil oli esimene mootorikütuste jaemüüja Eestis, kes alustas biokomponentidel baseeruva Bioetanool E85 müüki 2007.a. Eesti põllumajandustootjad ei tooda kahjuks piisavas koguses biokomponente (nt. etanooli; rapsiõli vms) Eestis müüdavate mootorikütuste koguste jaoks, mistõttu tuleb ka biolisandid või biolisandiga tooted valdavas osas Eestisse importida. Samas on biokomponentide järele rahvusvahelisel turul oluline nõudlus, sest biokütused on kohustuslikud valdavas enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides. Oluline on seegi, et biokomponendiga mootorikütus on odavam vaid juhul kui biokomponendile kehtib aktsiisimaksu vabastus ning seetõttu biokomponent ise on odavam kui bensiin või diislikütus. Tegelikkuses on olnud ka vastupidiseid olukordi – biokomponent on kallim kui mootorikütus (nt 2008 a. lõpp – 2009 a.algus) ning siis biokomponendi lisamine mitte ei alandaks, vaid tõstaks mootorikütuse hinda. Eesti Vabariik on pea ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus biokütused ei ole muudetud veel kohustuslikuks. Vabatahtlikult nende müügiga alustamist takistavad jaemüüjate jaoks müügi alustamiseks vajalike investeeringute maht ning ebakindlus selles osas, kas biokomponendi aktsiisimaksu vabastust jätkatakse ka peale 2011.a. maikuud. Kuna konkurents on tihe ning marginaalid kahanevad, ei ole otstarbekas võtta riski kallima omahinnaga toote müügiks.
Mihkel, 14.04.2010 14:06
1.Millises osas müüakse Leedus Mazekiai ümbertöötlemistehases toodetud bensiine Statoil Eesti tanklates?
2.Kui see osakaal on väike ja müüte vaid Norra päritolu bensiini, siis on see ju Statoili oma süsteemi toode ja kasum tiksub tarne iga etapi pealt: nafta müük>ümbertöötlemine>prod ukti hulgimüük>produkti jaemüük. Siin ei ole nagu kohane rääkida kõrgest sisseostuhinnast erinevalt mõnedest teistest tanklatest kes kauplevad vaid ostetud kaupadega?
KR: Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 6 ja 7 vastuseid.
jänkuke, 14.04.2010 14:09
Mitme päeva varu on Statoilil Eestis ladudes?
Miks on enamjuhtudel Statoil esimene, kes tõstab hinda ja viimane, kes langetab?
KR: Leiate oma küsimustele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 8 vastust.
ArkadiTakso, 14.04.2010 14:14
Mina kui endine Statoli töötaja küsiksin järgmist: Kas põhiosa teenitud kasumist annavad veel ka täna autopesu ja hotdogid? Kas seoses Statoili konseptsiooni muutustega viimasel kümnendil on seatud prioriteediks majandustulemused või kliendi rahulolu? Kas usute, et meedia kui osake subkultuurist on võimeline antikampaaniatega teie turuosa oluliselt vähendama? Kas Statoil algataks kriminaalasja ärisaladuse palajastamise osas, kui avaldaksin tegeliku % kasumist vedelikukütuste osas, tuginedes sisseostuhindadele + maksudele + aktsiisile?
KR: Eesti Statoili põhitegevuseks on mootorikütuste jaemüük, mistõttu peamiseks äriliseks eesmärgiks on kasumlik kasv mootorikütuste valdkonnas. Toetavaks ja Statoilile konkurentsis eristuvust loovate tegevustena peame väga oluliseks aga ka meie poekaupade ja teenuste, sh. toiduvaliku arendamist ning autopesu teenuse pakkumist. Iga äriettevõtte (sh ka Statoil) jaoks on oluline tulu teenimine ettevõtte omanikele, kliendi rahulolu on väga vajalik aga jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu pöörame sellele palju tähelepanu.
Meedia mõju tarbijatele on suur, kuid lõpliku otsuse langetab siiski klient, kes peab hindama, kus pakutav hinna, toote ja teeninduse kvaliteedi suhe ning kontseptsioon talle meeldivamat ostukohta kujutab.
AS Eesti Statoil majandustulemused on avalikud ning kättesaadavad äriregistrist, seepärast jääb teie viimane küsimus sisult mõistetamatuks – äritulemused on avalikud, maksumäärad ning ostuhinnad samuti.
Küsimus, 14.04.2010 14:15
Kus kohast on võimalik saada eestikeelne tooteinfo (lahtikirjutus koostisle või sertifikaat.) mida tarbijakaitse seadused nõuavad igale eestis müüdavale tootele, kuna tihti olen kuulnud väidat, et hinnavahe tuleb teatud lisandite lisamisest.
Kui viitate nn firmasaladusele, siis mis seaduste alusel salastate koostise? Siis sooviks ka viidet.
KR: Igas teenindusjaamas on tarbijal võimalik tutvuda konkreetses jaamas müüdava mootorikütuse partii kvaliteedinäitajatega ehk vastavussertifikaadiga.
Eesti Statoil ei lisa oma teenindus- ja automaatjaamades müüdavatele mootorikütustele mitte mingeid lisandeid peale Ultima lisandi mootoribensiinidele ja Fortis lisandi diislikütusele. Info nende lisandite kohta on toodud Statoili kodulehel www.statoil.ee.
mölak, 14.04.2010 14:17
olge hea ja kirjutage meile siia selgelt ja ausalt lahti, millistest ja kui suurtest komponentidest koosneb hetkel teiepoolt pakutava bensiini 95 hind (hetkel siis 18.05 liitrist). lihtsalt tahame teada, palju te tegelikult eestimaalastelt koorite. 18.05=....+...+ jne
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 1 vastust.
algab uus boikott, 14.04.2010 14:19
miks te hämate? miks te lüpsate tarbijaid? kui palju oli teie puhastulu eelmine aasta kui te tegite neid "kampaaniaid" - alguses kruvite hinna kõrgele. kurnate rahvast ja siis teete nädalalõpul ühe kiire sooduka. tekitate pikad järjekorrad omale. ja teenite miljoneid kasumit.
KR: Mootorikütuste jaemüügiturul valitseb nii pinev konkurents, et kõigil jaemüüjatel tuleb kaasa minna mistahes konkurendi sooduskampaaniaga, et mitte kliente kaotada. Seeläbi kehtivad kampaaniahinnad kõigi jaemüüjate juures ning sellest võidab vaid tarbija. Ettevõtte majandustulemustega saate tutvuda majandusaasta aruandes, mis on saadaval äriregistrist. 2009. aasta majandusaasta aruanne on hetkel koostamisel ning auditeerimisel.
foxx, 14.04.2010 14:19
Küsida väga just ei maksa sest vastused tuelvad niikuinii ümmargused ja elades ei tunnistaks see firma oma munamisi. Ainuke küsimus oleks selline et kas hulgi saab ka osta ja kui kallis siis liiter 95 on?
KR: Suuremad hulgimüüjad Eestis on Mazeikiu Nafta Tradinghouse ja Neste Eesti AS. Nende poolt pakutavate toodete hulgihindadega saate tutvuda nende kodulehtedel.
teet, 14.04.2010 14:20
miks on pidevalt rehvi pumpamiseks seadmed katki?
KR: Statoil pöörab palju tähelepanu toodete ja teenuste kvaliteedile ning igapäevased kvaliteedi seiretulemused lubavad väita, et 94% juhtudest on seadmed töökorras. 100% taseme saavutamine on eesmärk, mille suunas töötame. Statoili teenindusjaamades olevad rehvirõhu mõõtmise seadmed purunevad peamiselt kasutajate hooletu käsitlemise tõttu. Kui rehvirõhu kontrollimise järgselt ei veenduta seadme korrektses tagasipaigutamises Õhk/Vesi kappi, siis suure tõenäosusega sõidab järgmine klient seadmest lihtsalt üle.
Oleme seadmete töökindluse parandamiseks asendanud seadmeid järk-järgult uuema tehnoloogiaga, kus rehvirõhu mõõtmiseks vajalik tabloo asub Õhk/Vesi kapi uksel.
Juhtudeks, kus rehvirõhku mõõta oleks vaja, kuid seadet pole veel jõutud remontida, oleme poe sortimenti lisanud soodsa hinnaklassiga manomeetri.
kults, 14.04.2010 14:20
Miks on nii, et kui maailmaturul hind tõuseb, läheb ka meil kohe hind kallimaks, kui aga hind langeb, ei kipu sugugi hind kohe langema?
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 3 vastust.
teiekass, 14.04.2010 14:20
Miks kliendikaartide soodustused koos kütusehinnaga ei tõuse? Kaart kaotab ju minu jaoks niimoodi mõtte.
KR: Leiate oma küsimusele vastused üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 5 vastust.
Ain, 14.04.2010 14:25
miks on meil kütus kallim juba kui suures osas Euroopas? Miks kuuleme alati kiirest hinnatõusust, kui maailmaturul hind ülespoole kõigub, aga kunagi ei kuule kiirest langusest kui hind sama kiirelt alla tuleb? Kas te seda ka kardate, et 10 aasta pärast on valdav osa uusi autosid mitte bensiini/diislit tarbivad?
KR: Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 3 ja 13 vastuseid. Veebilehelt (http://ec.europa.eu/energy/observatory/oil/bulletin_en.htm) saab lisaks mootorikütuste hindadele vaadata ka maksutõusude ajalugu, hindu ilma maksudega jm kõigis EU liikmesriikides.
Maailmas tegeletakse aktiivselt fossiilsetele kütustele alternatiivide otsimisega, mistõttu on väga tõenäoline, et tavapäraste mootorikütuste osakaal aja jooksul järkjärgult langeb.
part24, 14.04.2010 14:25
Kui püsiklient tahaksin teada järgmist: Kui kaua suudab üks enesest lugupidav firma pidada enese osas ülal üht end riigiks nimetavat ja üdini korrumpeerunud komsomolkuste aktsiaseltsi, milline elab ilmselt tugevasti üle kõigi ülalpidajate võimete? Pisut seletatult- kui kaua suudab Statoil Eesti niisuguste põhjendamatult lakkeaetud aktsiisimäärade juures jätkata, arvestades veel teatud omanike väljaannete kalduvust süüdistada Statoil Eestit komsomolkuste aktsiaseltsi juhatuse asemel kütuse hinnatõusudes ning samuti üsna konkreetsetelt konkurentidelt lähtuvate boikoteerimisüleskutsete juures?
KR: Eesti Statoil ei soovi sekkuda poliitikasse ega anda hinnanguid Eesti riigi maksupoliitikale. Boikoteerimist oleme kommenteerinud üldiste küsimuste osas – vt küsimuse nr 12 vastust. Statoili sooviks on pakkuda oma klientidele hea hinna ja kvaliteedisuhtega mootorikütuseid ning poekaupu ja –teenuseid.
Ants, 14.04.2010 14:27
Statoilist on viimastel aastatel ilmunud mitmeid PR artikleid sh ka hinna jaotamine osadeks. Küsimus: kui suur on kütusetoodete juurdehindlus? Kas juurdehindlus on stabiilselt sarnane? Kui ei ole siis millest see sõltub?
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 1 vastust
Jim, 14.04.2010 14:29
Mina küsiks ka nagu eelnevad siin - Miks ei käi kuldkliendi soodustused käsikäes kütuse hinnaga? Kuna mida rohkem hind tõuseb seda nullilähedasemaks ja mõtetumaks soodustus muutub. Miks ei võiks kuldkliendi programm olla seotud protsentuaalselt hinnaga? Siiani olen ustav Statoili klient olnud, aga kliendikaardi mõtekus hakkab aina rohkem mõtet kaotama.
KR: Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 5 vastust. Kliendikaardi pakkumisse oleme viimastel aastatel lisanud mitmeid erisoodustusi poes ning pesulas.
Ahto, 14.04.2010 14:34
Tere! Kas lähtuvalt riigi viimase aja aktsiisipoliitikast on plaanis turule tagasi tuua etanoolil baseeruv kütus E85? Millega seletate asjaolu, et müügil olnud E85 kütuses, oli bensiini hulk meie poolt teostatud laboratoorsete mõõtmiste kohaselt 12-14% ja mitte kunagi 15%, mis omakorda halvendas madalatel õhutemperatuuridel külmkäivitust ja peletas potensiaalsed kliendid kasutamisest eemale? Tänan.
KR: Taas Bioetanool E85 müügiga alustamine ei ole hetkel plaanis. Eesti Statoil oli esimene mootorikütuste jaemüüja Eestis, kes alustas biokomponentidel baseeruva Bioetanool E85 müüki 2007.a. Eesti põllumajandustootjad ei tooda kahjuks piisavas koguses biokomponente (nt. etanooli; rapsiõli vms) Eestis müüdavate mootorikütuste koguste jaoks, mistõttu tuleb ka biolisand või biolisandiga tooted valdavas osas Eestisse importida. Samas on biokomponentide järele rahvusvahelisel turul oluline nõudlus, sest biokütused on kohustuslikud valdavas enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides. Oluline on seegi, et biokomponendiga mootorikütus on odavam vaid juhul kui biokomponendile kehtib aktsiisimaksu vabastus ning biokomponent ise on odavam kui bensiin või diislikütus. Tegelikkuses on aga ka vastupidiseid olukordi – biokomponent on kallim kui mootorikütus (nt 2008 a. lõpp – 2009 a. algus) ning siis biokomponendi lisamine mitte ei alandaks, vaid tõstaks mootorikütuse hinda. Eesti Vabariik on pea ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus biokütused ei ole muudetud veel kohustuslikuks. Vabatahtlikult nende müügiga alustamist takistavad jaemüüjate jaoks müügi alustamiseks vajalike investeeringute maht ning ebakindlus selle osas, kas biokomponendi aktsiisimaksu vabastust jätkatakse ka peale 2011.a. maikuud. Kuna konkurents on tihe ning marginaalid kahanevad, ei ole otstarbekas võtta riski kallima omahinnaga toote müügiks.
Kõik Eesti Statoili teenindus- ja automaatjaamades müüdavad mootorikütused läbivad enne müügi alustamist kvaliteedikontrolli ning selle kohta väljastatakse mootorikütuste standarditele vastavust kinnitav vastavussertifikaat. Müügiloleva tootepartii sertifikaatidega on võimalik tutvuda igas teenindusjaamas.
Uudishimulik, 14.04.2010 14:36
Olen aktiivne kytyseturu hindade jälgija Leedu tehases, kust Eestis myydav kytus tuleb. Kui jälgida sealset hinnaliikumist ja vörrelda seda hinnaliikumisega Eesti turul, siis miks jöuavad töusud siia alati koheselt, aga köik langused tulevad viivitusega? Teine kysimus et miks pole diisli hind langenud kui läksite yle suvisele kytysele, sygiseti alati töuseb kui vötate kasutusele talvise kytuse? Sel kevadel aga töstate hoopis hinda, rääkimata langetamisest??
KR: Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 3, 6 ja 9 vastuseid.
jaa...ja jah..., 14.04.2010 14:42
küsimus selline,kui suurt palka saavad need suslikud kes statoilis istuvad kõrgeal positsjoonil,kui need,kes töötavad tanklates teenindajatena. kui palju on ülemusi statoilis. paluks adekvaatset vastust
KR: Eesti Statoilis töötab ligikaudu 600 inimest, kellest peakontoris 50. Statoil peab oluliseks tagada kõigil ametikohtadel alati konkurentsivõimeline palgatase. Iga ametikoha palga määramise juures lähtume igaaastaste palgaturu-uuringute tulemustest.
Martin, 14.04.2010 14:42
Kui Statoil põhjendab hinnatõusu dollari kallinemisega, siis miks dollari suur langus omakorda Statoili kütuste hindu tõstab?
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 9 ja 15 vastuseid.
nipitiri, 14.04.2010 14:46
Kuidas saab koikidel tanklatel sisseostetav odav kytus yheaegselt otsa kui mingi tankla hindasi tõstab? Statoilil on vaja ka MERSU (kampaania) raha kuskilt teenida selle jaoks ongi vaja kohe hindu tõsta
KR: Leiate oma esimesele küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 3 ja 8 vastuseid. “Statoili suur aastaloterii” kampaania on osa Statoili turundusplaanist ning kulud on seotud ettevõtte turunduskulutustega ning ei ole seotud toodete hinnastamisega. Iga ettevõte teeb kulutusi turundusele, sel aastal eelistasime tarbijaloteriid ning ettevõtte turunduskulutuste maht ei ole sellest muutunud.
mures kodanik, 14.04.2010 14:47
Kas on lootust, et kütuse hind lähiajal ka püsima jääb või veel parem langema hakkab? Kuidagi väga kummaline hinnapoliitika on hetkel toimumas kütuse hindade osas, väga tarbija vaenulik!
KR: Leiate osale oma küsimusest vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 9 ja 14 vastuseid. Mootorikütuste maailmaturuhindade kujunemise osas tulevikus ei ole Eesti Statoil jaemüüjana pädev vastama. Stabiilne valmistoodete hinnatõus on kestnud juba 2009. aasta algusest. Suurem hinnalangus maailmaturul toimus viimati 2008 aasta II poolaastal.
nipitiri, 14.04.2010 14:50
hindasi tostetakse oma arvamuse järgi , kui teised kaasa ei tule siis suudetakse ise ka tagasi langetada. kus on POINT?
KR: Mootorikütuste hinnatõusude põhjusteks on ainult valmistoodete hinnatõus maailmaturul, dollari kursi tugevnemine või muudatused maksudes. Leiate oma küsimusele vastused üldiste küsimuste alt – vt küsimuste 1, 2, 3 ja 8 vastuseid. Teie poolt kirjeldatud juhtumid on selle kinnituseks, et Eesti mootorikütuste jaemüügiturul valitseb väga tugev konkurents ning klientide säilitamiseks ollakse valmis tooteid müüma ka väga madalate marginaalidega.
Margus, 14.04.2010 15:12
Miks on Keila tanklas kütus 10 senti kallim kui Tallinnas ja näiteks Pärnus?
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 4 vastust.
psh uuesti, 14.04.2010 16:18
Esitan siis ka reaalse küsimuse: Kui palju on hinnatõus vähendanud kütuse ostu? Kui odavama hinnaga ostetakse rohkem kütust, kui kallima hinnaga, siis on ju siililegi selge, et odavamalt on kasulikum müüa. Teiseks, kuidas saate Te nimetada oma ettevõtte sooduskaarti sooduskaardiks? Sealt saadav "soodustus" = sama, mis teiste tanklate tavahind. Kui ma kasutaksin veel teiste tanklate sooduskaarti, oleks erinevus teiega mäekõrgune. See kütuse hind olgu ikka õiglane, oma neiud/härrad, keda te jaamades üleval peate, teenigu oma palk välja teenindamisega (müüdava kauba SUURE vaheltkasumiga).
KR: Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 5 ja 10 vastuseid. Valdav enamik ausalt makse maksvaid mootorikütuste jaemüüjaid müüb tooteid üsna sarnase hinnaga – automaatjaamades on mootorikütuste hinnad kuni 25 senti liitri kohta soodsamad kui täisteenindusjaamades, mis teeb keskmise paagitäie kohta kokkuhoidu 12 krooni ja 50 senti. Keskmine tarbija (uuringute kohaselt tarbib vähem kui 50 liitrit kuus) säästab sel viisil aastas 150 krooni. Statoili Hõbekliendi allahindlus on 25 s/l ja Kuldkliendil 35 s/l, mis annab meie klientidele väga konkurentsivõimelised hinnatingimused.
Mootorikütuste hinda ei kujundata ettevõtete püsikuludest lähtuvalt, vaid hinnakujunduse aluseks on valmistoodete maailmaturuhinnad. Hinnakujundust on täpsemalt kirjeldatud üldiste küsimuste seas – vt küsimuste nr 1 ja 2 vastuseid.
Siim, siim.saluri@err.ee, 14.04.2010 16:33
Miks mõjutavad maailma naftahinna kõikumised ka meie hinnatõusu kohe? Kui tihti on olnud uudiseid, kus räägitakse kütusekvaliteedist ning selle mitte nõuetele vastamisest, siis vabandavad kütusemüüjad, et näiteks talvel pole suudetud kogu suvist kütust maha müüa ? Kui varusid on nii palju ette ostetud, siis ei tohiks iga kõikumine ju kohe hinda tõsta. Samuti on sellega, et kui maailmaturul hinnad tõusevad, siis on ka meie hinnad kibekiired tõusma, aga kui langevad, siis ei kiirusta keegi neid siin langetama...
KR: Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 3 ja 8 vastuseid. Suvise ja talvise kvaliteedinõude täitmise problemaatika on reeglina seotud ühe või kahe jaamaga, kus vastava toote müügikäive on olnud oodatus aeglasem ning ühelt hooajaliselt tootelt teisele üleminek ei ole seetõttu toimunud piisava kiirusega – toode ei vasta mõne parameetri osas täies ulatuses näiteks suvise hooaja nõuetele vaid talvistele nõuetele. Seesugune isoleeritud probleem ühes või kahes bensiinijaamas ei peegelda ühe ettevõtte tegelikku laovaru imporditerminaalis ega kõigis ülejäänud bensiinijaamades.
hmm, 14.04.2010 16:48
Ei hakka kütuse hinna kohta küsima, sest seda on eelnevad 60 kommentaari juba teinud. Küsin siis, et kas olete läbi viinud Statoilis koondamise? Viimased pool aastat pole üheski Statoilis 2 kassat teenindamas näinud, varasemalt oli pigem 2 kassat teenindamas kui 1 ja ei saaks öelda, et ma lihtsalt " olen valel ajal " kohal olnud, sest liigun seoses tööga väga palju ringi ja külastan pidevalt Statoili eri päevadel ja eri aegadel.
KR: Eesti Statoil ei ole teenindusjaamadest töötajaid koondanud ning meie eesmärk majanduslanguses on olnud vähendada eelkõige kõiki muid tegevuskulusid nii palju kui võimalik ja seeläbi säästa teenindajate töökohti. Lisaks on Statoili teenindusjaamades kasutusel töövahendid, mis aitavad planeerida teenindajate arvu ja nende töökoormust lähtuvalt kliendikülastuste arvust. Küll peatasime ligi aastaks värbamised, mis tähendas, et töölt lahkunud töötajate asemele ei värvatud uusi, vaid teenindajad vajadusel liikusid ühest jaamast teise (ennekõike Tallinna, Tartu ja Pärnu jaamades). Selliste meetmetega olemegi suutnud vältida oma töötajate koondamist.
vabadus?, 14.04.2010 16:53
Maailmaturul ju müüakse kütust optsioonidega, mis siis lubavad mingi kindla perioodi jooksul kütust osta ühe hinnaga. Kuna Statoil onise kütusetootja, siis mismoodi need maailma hinnad ikkagi Statoili niimoodi mõjutavad? Kas Statoil toob oma Eestis müüdava kütuse Leedust? Mis mõte on "sooduskaardil", kui "soodus" osa sellest sõnast aina väheneb ja väheneb? Kui Teie enda sõnade järgi "boikottiv tavatarbija ei saa hinnakujundusest aru", aga keegi peaks siis ju sellele "boikkotivale tarbijale" seletama seda asja nii, et see "boikottiv tarbija" sellest ka aru saab ja Teie juurde tagasi tuleb. Siiani olen mina kuulnud ainult sellist poliitikute puhutavat mulli. Kuigi ma kaldun arvama, et midagi lihtsat ja arusaadavat vaevalt, et Teil tavatarbijale öelda on. Kahjuks... Olen olnud Statoili klient Shelli kadumisest alates jaolen sunnitud ütlema, et nüüd ei ole ma alates sellest "boikottiv klient..." artiklist alates kordagi enam Statoilist kütust võtnud. Kui Teie firma oma klientidest (nii PR poole pealt, kui ka "hinnakujunduse" poole pealt) aru ei saa või ei taha saada, siis viin oma raha natukese mujale (mitte Nestesse). Loodan, et seekord vastates küsimustele suudate ennast tarbijale paremini arusaadavaks teha, kui eelmine kord.
KR: Käesoleva intervjuu üldiste küsimuste osas oleme püüdnud anda mootorikütuste hinnastamisest võimalikult lihtsa ja selge ülevaate. Oma peamistele küsimustele leiate vastused lugedes vastuseid küsimustele nr 1 – 3, 5, 8 ja 15. Loodame, et antud selgituste abil suudame Teid kliendina enda juurde tagasi võita.
mart, 14.04.2010 18:01
Miks on m6nes statoili tanklas kytus odavam, kui teises? Vahepeal oli mustakivi statoilis ligi kroon odavam, kui ylemistes statoilis !
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 4 vastust.
Joonas, 14.04.2010 18:59
Millal hakkab Statoil eesti inimese ja tööstuse edendamisele mõtlema ja stabiliseerib hinnad? Kas boikott ja tänavatele tulemine oleks teile piisav? Kas soovite ka rimi saatust? Kas firma siseselt keegi ka kunagi argumenteerib või vaidlustab rootslaste ülemuste poollt antud KÄSKE hinda tõsta või sõltub hind kellegist siin kohapeal -eestlasest? Kas eestlastest tööliste palk sõltub juurdehindlusest? Sest kui jah siis tuleb välja, et ikka kohalik koinib kohalikku...
KR: Mul on kahju, et te nii arvate. Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste seast, palun võtke hetk, et läbi lugeda küsimuse nr 1-15 vastused.
kikas, 14.04.2010 19:18
Miks peab diisli tarbija kinni maksma tegeliku bensiini hinna. Kui on alanud nn suveperiood, on hind vaid diislil tõusnud. Kuidas suudab Statoil kliendile öelda et kasum nii ja nii väike, kui eelmine aasta oli neile rekordaasta just kasumis, Kui suvel lisandub müügimaks, tõuseb jälle Tallinnas hind, kuidas teostatakse hinnatõus vaid Tallinnas või kandub see üle Eesti nn maailmaturu hinnatõusu alla ka mujal.
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 9 vastust. Diislikütuse ostja maksab ikka ainult diislikütuse eest ning diislikütusega seonduvad maksud, see tähendab ühte toodet ei doteerita teise toote arvelt.
Eelmine aasta ei olnud Eesti Statoilile rekordaasta, vastupidi – keeruline majandusolukord ei jätnud puudutamata ka meid.
Müügimaksu osas on hetkel vara täpseid vastuseid anda, kuid kui Tallinnas müügimaks rakendub, siis on tulemuseks lihtsalt erinevad jaehinnad erinevates linnades.
SiimS, 14.04.2010 19:23
Mis on konkreetne liitri sisseostuhind hetkel nii 95, 98, kui ka D. See sisseostu hind kuhu läheb otsa siis aktsiis ja käibemaks. Et kui palju reaalselt rahvas maksab 1 liitri kütuse pealt otse statoilile. Ei sooviks hämavaid vastuseid vaid konkreetseid numbreid. Kasvõi vastamise päeva hindadega. Mis maksab tanklas ja millega sisse ostetakse!!!!!!!!
KR: Konkreetse näite enimmüüdud bensiin 95 osas leiate üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 1 vastust.
Samuti tasub tutvuda küsimuste 2, 9 ja 14 vastustega.
SIIMs, 14.04.2010 19:26
Kust tuleb konkreetselt statoili kütus, kas ikka skandinaaviast või on see ikka vene päritolu kokkuvõttes. Statoil reklaamib, et norra kütus, neste reklaamib, et soome kütus. Aga reaalselt kas tuuakse ikka Leedust matseikust nn venemaa kütus ???????
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 6 vastust.
olen ennegi mõelnud, 14.04.2010 19:27
Mis reeglite järgi Statoil jt suuremad tanklad hinda tõstavad/langetavad. Jääb mulje nagu keegi tähtis isik ärkab hommikul, vaatab aknast välja-ja mõtleb: ohh, täna paneme liitri hinnaks x krooni ja paari päeva pärast....y krooni... Selgitage palun rahvakeeli kuidas ja kes ja mis põhjustel/alusel selle tiheda hinnamuutuse üle otsustab.... diisliga toimuv tundub samuti halenaljakas... siinkohal meenub juhtum sellest talvest kus mäoristi tanklas täidetud paagi tõttu paar hetke hiljem auto tõrkuma hakkas...naastes tanklasse, ütles teenindaja kõigepealt et vaadake kui külm ilm on; Kusjuures tegu oli ju kallima, nn külma ilma diisliga....soovisime pretensiooni esitada ; aga palun-kütuseproovi saab ainult koos juhataja vms kodaniku juuresolekul võtta, aga teda praegu pole, tuleb homme või ülehomme:DDD Nii ju väga mugav kuna enamik seal tankivatest klientidest on ju nn läbisõidul-teel Tallinasse või Tartusse. Oleks pidand vist hotelli võtma ja ülemust ootama jääma....kahjuks polnud selleks jaksu.
aga jah, üldiselt on statoil oma maine küll väga kehvaks kujundanud:S
KR: Leiate oma küsimusele hinnakujunduse osas vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 4, 9, 14 vastuseid.
Kvaliteet on Statoili jaoks väga oluline ning vabandan, et saite negatiivse emotsiooni osaliseks peale teenindusjaama külastamist. Mootorikütuste kvaliteedi osas saab klient kaebuse esitada teenindusjaamas. Statoili igas teenindusjaamas on olemas kütuseproovi võtmise nõud ja vajaminevad dokumendid ning vastav eeskiri kõigile töötajatele. Proovivõtmise kord ning ekspertiisi põhimõtted on õigusaktidega sätestatud. Kvaliteediprobleemide korral tuleb proovid võtta kindlasti samal päeval ja samast bensiinijaamast, et tagada konkreetse pretensiooni aluseks oleva toote analüüsimine.
Maamees, 14.04.2010 19:37
Tahan teada, miks meil kütus nii palju lühikese ajaga tõuseb? Tuletan siinkohal meelde, et kui 2006-2007 aastal oli naftabarreli hind ca 145-150$, siis maksis kütus kliendile ca 19,5 krooni/l. Praegu on nafta hind ca1/3 madalam, kuid kütusehind hakkab samastuma kolme aasta taguse seisuga. Tarbija ei pea ju kinni maksma teie kampaania mersusid ja uute teeninduste ehitust. Seda peaks ettevõte tegema ikka kasumist.
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3 ja 14 vastuseid.
“Statoili suur aastaloterii” kampaania on osa Statoili turundusplaanist ja kampaania kulud on seotud ettevõtte turunduskulutustega ning ei ole seotud toodete hinnastamisega. Iga ettevõte teeb kulutusi turundusele, sel aastal eelistasime tarbijaloteriid ning ettevõtte turunduskulutuste maht ei ole sellest muutunud. Bensiinijaamade investeeringud ning muutuvkulud peab jaemüügiettevõte katma müügist saadava tuluga nagu mistahes muu valdkonna ettevõte, muidu on tulemuseks pikemas perspektiivis pankrot.
ABC, 14.04.2010 19:45
Kuidas mõjutab Eesti Statoili jaemüügi eraldamine naftat puurivad Statoilist? Kas on oodata muudatusi kontseptsioonis?
KR: Energy&Retail üksuse eraldi ettevõttena börsile viimise otsuse kohta saate täpsemalt lugeda Statoili kodulehelt http://www.statoil.ee/?id=11498 ning http://www.statoil.ee/?id=11459. Äristrateegias ning kontseptsioonis muudatusi kavandatud ei ole.
sass, 14.04.2010 20:38
öelge otse välja, et teid väga ei huvita rahvas vaid kasum, pole mõtet siin keerutada, väikesemagi mõistusega inimene saab juba aru, et meil kütusehinnad laes tanklakettide sooviga suurt kasumit teenida.
KR: Mul on kahju, et toodete hinnad teile pahameelt valmistavad. Palun teil tutvuda üldiste küsimuste 1, 2, 13 ja 14 vastustega ning loodan, et see aitab täpsemalt mõista toodete hinnakujundust.
miks ?, 14.04.2010 20:54
Miks maksab mootorikütus jaemüügis oluliselt rohkem võrreldes ajaga, kui maailmaturu hind oli sama kõrge 2 a tagasi?
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 13, 14 vastuseid.
Albert, 14.04.2010 21:17
Kas ja millal ning kuhu ehitab Statoil juurde automaattanklaid 1-2-3?
Kui kaua müüs Statoil 2010 aasta algul kütust, mis oli lahtitollitud 2009 aastal.
Kas Statoil plaanib teha kliendi rahulolu-uuringuid?
Kui kõrgeks peab kütusehind minema, et enam keegi seda osta ei suuda?
KR: Eesti Statoilil ei ole plaanis 1-2-3 automaattanklaid Eestisse hetkel juurde ehitada.
2009. aasta detsembrikuu laovarud olid vastava perioodi müügimahtudest lähtuvad ning tavapärased, laovarudes erakorralisi muudatusi ei toimunud. Aasta algusest jõustunud mootorikütuste aktsiisimaksu tõus kiirendas eelmise aasta viimastel ning käesoleva aasta esimestel päevadel mõnevõrra toodete läbimüüki teenindusjaamades.
Eesti Statoil teostab regulaarselt koostöös TNS Emoriga brändiseire uuringut, mida viiakse läbi igakuiselt telefoniintervjuu meetodil ning kus ühe valdkonnana käsitletakse nii klientide lojaalsust kui ka rahulolu. Lisaks kasutame klienditeeninduse kvaliteedi hindamisel nn Mystery Shopper ehk testostja teenuseid koostöös Dive Eesti OÜ-ga. Eesti Statoili teenindusjaamade klienditeeninduse kvaliteet saavutas 100% skaalal möödunud aastal 94 % tulemuse, mis on parim tulemus Statoil Energy & Retail Euroopa äriüksuses 8 riigis. Samade uuringutega ja meetoditega jätkame Eesti Statoilis ka käesoleval aastal.
Kõige kõrgem on mootorikütuste hind olnud 2008. aasta suvel, mil liiter mootoribensiini 95 maksis 18,55 ning diislikütus 20,50. Erinevate tarbijate jaoks on hinna taluvuspiir ilmselt ka väga erinev ning otsest numbrilist vastust teie küsimusele anda ei oska.
lisaks, 14.04.2010 21:43
1. Mis hinnaga saavad tankida Statoili töötajad? Mis hinnaga juhtkond?
2. Mis hinnaga kütust oma tsisternautode paakidesse panete? Kas nihverdate terminalis maksuvabalt? Ehk siis kui palju maksab ühe teie tsisternauto paagitäis?
3. Kui sellel nn boikotil mõju on, kasvõi natukene, ütleme et mõned protsendid käive kütusemüügist langeb, siis kas plaanite veel kütusehindu tõsta või tõstate mõne muu toote või teenuse hinda?
4. Miks teil autopesu nii kallis on? Mida see hind endas sisaldab?
5. Mitu kabanossi kuus ära sööte?
6. Kui juhtuks ime ja Statoil päevapealt ära kaoks, siis millise konkurendi juures püsikliendiks hakkaksite? Palun nime, mitte keerutada, et Statoil ei kao või et kõik on ilusad ja toredad.
7. Kus avatakse järgmine Statoili teenindusjaam?
8. Kus suletakse järgmine teenindusjaam?
9. Kuidas Norras Eesti Statoiliga rahul ollakse?
10. Palju kütust kuus varastatakse ?
KR:
1. Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 11 vastust.
2. Palun tutvuge üldiste küsimuste seas nr 1, 2, 14 vastustega. AS Eesti Statoil peab oluliseks ausat äri ning ettevõtte poolt riigile makstud maksudest saate ülevaate majandusaasta aruandest.
3. Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 12 vastust.
4. Statoili autopesulate kohta saate rohkem infot Statoili kodulehelt http://www.statoil.ee/11305 ning Statoili extra kaardi omanikele kehtivad pesu ostul soodustused kuni 15%. Statoili autopesula teenuse hindu tuleb võrrelda teiste täisautomaatsete pesulate hinnatasemega ning sellel turul on meie hinnad soodsad.
5. Kabanoss on maitsev toode, mida eelistan süüa reisil olles.
6. Töötan igapäevaselt selle nimel, et seda “imet” lähiajal ei juhtuks. Kuna olin Statoili klient juba enne Statoilis töö alustamist, siis loodan, et ma ei pea kunagi seda valikut tegema.
7. Eesti Statoilil ei ole 2010. aastal plaanis uusi teenindusjaamu avada.
8. Eesti Statoilil ei ole käesoleval hetkel plaanis teenindusjaamu sulgeda.
9. Eesti Statoili tulemustega ollakse väga rahul.
10. Kahjuks on vargused Eesti jaekaubanduses paratamatus ning seda nii mootorikütuste kui muude jaekaupade osas. Täpseid liitrikoguseid ei soovi me avaldada.
Tõnu, 14.04.2010 21:45
miks on statolist saanud kohvikukett kust ei leia kolmandikkugi varem pakutud autotarvikutest? miks peavad tankimise eest maksmist ootavad autojuhid osalema kohustuslikul hot-dogi valmistamise kursusel ja kas statoil ei karda kaotada nii autojuhtidest kliente? miks teostatakse pesulate hooldust nende kasutamise tippajal?
KR: Statoili jaoks on ühtviisi olulised kõik meie kliendid, nii kütuse, poe kui pesula kliendid. Kuna aasta jooksul külastab Statoili teenindusjaamu üle 15 miljoni kliendi, siis on meie tarbijaskond väga lai: autojuhtidest ehitajateni, reisil olijatest pintsaklipslasteni. Oleme vastavalt oma klientide eelistustele koostanud ka sobiva sortimendi, kust võib leida tooteid igas vanuses ja erineva maitseeelistusega inimene. Toote sortiment teenindusjaamades on aastate jooksul muutunud koos meid ümbritseva elukeskkonnaga – väga palju uusi autosid tõi kaasa autotarvikute müügi vähenemise, sest autosid hooldati ja remonditi ilmselt vähem. Kui on mingi toode, mida soovite sortimendis kindlasti näha, siis palun teavitage sellest eesti@statoil.com ning püüame lahenduse leida.
Ligi pooltes Statoili teenindusjaamades on klientidel, kes ostavad vaid mootorikütust, võimalik Statoili maksekaardiga ostu eest tasuda tankimisalal asuvas makseautomaadis. Oleme ka teenindusjaama poes testinud lahendust, kus ühes kassas teenindataks vaid kütusekliente - sellisel juhul osutub aga raskeks leida nö ainult kütust ostvaid kliente. Enamik meie jaamu külastavaid kliente ostab siiski midagi ka poest kaasa - ajalehe, sigaretid, karastusjoogi - ning oleks väga raske määrata, milliseid kliente siis eraldi järjekorras teenindatakse. Üldjuhul pikki järjekordi teenindusjaamades ei ole ja teenindamine sujub kiirelt paari kolme minutiga. Jälgime külastajate arvu pidevalt ning koostame sellest lähtuvalt ka teenindajate töögraafikud, et tipptundidel järjekordi vältida.
Pesulate hooldust teostatakse alati kindla hooldusvälbaga ehk kui masin on pesnud ära teatud arvu pesusid, siis tuleb seadmeid hooldada ning puhastada. Mõistagi on kahetsusväärne kui hooldamine ja puhastamine satub parimale autopesupäevale ning püüame seda vältida nii palju kui võimalik.
Purks, 14.04.2010 23:51
Miks teie purksiputkas mingid mõttetud tegelased üldsegi mitte purksi ei osta, vaid hoopis järjekorda risustavad ja mingi bensu eest maksavad? Kas ei saaks nii, et need haisvad kalomkad üldse ära kaotada ja hakata ainult kohvi ja purksiga kauplema?
KR: Sel teemal jätkuks teil kindlasti juttu pikemaks ajaks eelmise küsija hr Tõnuga (14.04.2010 21:45), eks me püüa teie seisukohtade vahel tasakaalu positsiooni säilitada :). Palun tutvuge eelmise küsimuse vastusega.
kvaliteet, 15.04.2010 07:59
Miks on selle ülikalli kütuse kvaliteet allapoole arvestust? Millist solkimist bensiiniga veel lisaks tehakse, enne lollile tarbijale pähe määrimist ja ülikasumi saamist? Mul on korralik ja kallis auto ja ma saan kohe aru sõiduomadustelt, millal jälle kallist solki olen ostnud omale paaki! Olen tabanud Statoili ka tarbija petmises bensiini kogusega. Igalt ostjalt vähemalt 5 liitrit paagi pealt makstakse juurde.... See on ka põhjus, miks ma enam aastaid ei ole ühtegi liitrit ostnud Statoilist. Kuid ega pole kindlust ka teiste firmade osas. Praegu olen ostnud Favorast, on enam-vähem olnud, kuid vahel ikka kolmas käik ei tõmba. Kütuse müüjate ja nende kaasosaliste ahnus on piiritu.
KR. Kõik Statoili teenindusjaamades müüdavad mootorikütused vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud vedelkütuste kvaliteedinõuetele. Toote kvaliteeti kinnitab vastavussertifikaat, mis väljastatakse igale toote partiile ja millega tarbija saab müügikohas soovikorral tutvuda. Lisaks ametkondlikele seiretele teostame ka ise süstemaatilist kontrolli müüdavate mootorikütuste üle. Standarditele vastavuse hoidmiseks on Eesti Statoilis rakendatud järgmised meetmed: 2-etapilised laboritestid kontrollimaks imporditud mootorikütuste vastavust EV standarditele (toote saabumisel imporditerminaali ning toote sertifitseerimisel terminaali laos enne väljastamist paakautodele); pistelised kontrollid teenindus- ja automaatjaamade mahutitest – teostatakse Statoili koostööpartnerite poolt kokkulepitud regulaarsusega; spetsiaalsed elektroonilised kontrollseadmed vee tekke tuvastamiseks teenindus- ja automaatjaamade kütusemahutites.
Kõik mootorikütuste tankurid bensiinijaamades on taadeldud ning väljastava toodet nõuetele vastavalt. Teenindusjaamades toimub järelevalve mootorikütuste lao üle ja võimalikud puudujäägid on pideva kontrolli objektiks
Teie poolt toodud süüdistused jätavad mulje, et te ei ole rahul ühegi Eesti jaemüüjaga. Eesti Statoil saab lahendada aga vaid konkreetse juhtumiga seotud pretensiooni ning mitte üldist rahulolematust.
anjuha, 15.04.2010 09:32
Kuidas Te seletate seda, et praegu maksab bensiin peaaegu sama palju (18-19 kr), kui ligemale 2 a tagasi, kui nafta hind maailmaturul oli u 160 dollarit /barrel? Praegu maksab nafta maailma turuhind u 90 dollarit. (Madalaimale tasemele jõudis barrelihind 60 dollari ligi ja meil bensiinihind u 11 kr ligi. Langus vastavalt 3:1,8.)
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 13, 14 vastust.
andres, andres.teesalu@mail.ee, 15.04.2010 10:30
kui kõrgele olete kavandanud bensiini hinna kruvida?
või on ikka lootus et see hind kolinal ka allapoole kukub?
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 13, 14 vastust.
nimetu, 15.04.2010 11:08
kas meile mitte bensiini ei tooda venemaalt?seal on ju rubla mitte dollar.see maailmaturuvärk ei peaks ju meid puudutama.
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 7 vastust.
sooviks ausat vastust, 15.04.2010 11:44
Kas Statoili tõõtajad saavad osta soodushinnaga kütust Statoilist?
Väga hea oleks, kui oleks väljatoodud eraldi, alates juhtiv tõõtajatest, kuni tankla koristajani. Ette tänades ja ootama jäädes ausat vastust.
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 11 vastust.
rainz, 15.04.2010 12:32
milleks hndadega toimub selline jo-jo mäng.Lihtsalt peletate korralikke ja pikaajalisi klientte eemale!
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 13, 14 vastust.
uhhy, 15.04.2010 15:17
Mitu % käibest on kütuse müük ja mitu % toidukauba ja muu mitte kütuse müük?
KR: Palun tutvuge majandusaasta aruandega, mis on avalik info ja kättesaadav Äriregistrist. Antud toodete müügi puhul ei ole otstarbekas kasutada võrdluse aluseks müügikäivet, sest mootorikütuste käibest üle poole moodustavad maksud.
märt, 15.04.2010 16:40
Pole mõtet selle tädiga suhelda.tema räägib ikka ümmargust juttu mida tal rääkida kästakse.Parem ärme enam nende juures tangi!Aga paistab,et veidi hirm on neil naha vahel küll,et tädi ambrazuurile viskuma kästakse.Tore!Tubli!
Välismaistele nöörijatele tulebki nende koht kätte näidata!Saaks riigikogu ka selliselt mõjutada,et nad keelaksid välisfirmadel kasumit maksuvabalt eestist välja viia,siis oleks võit täielik.
KR: AS Eesti Statoil on Eestis registreeritud äriühing, mis pakub tööd ligi 600-le siinsele inimesele ning on toodete müügimahtudest lähtuvalt üks Eesti riigi suurimatest maksumaksjatest. Jääb üle vaid loota, et teie eelistatud mootorikütuste jaemüügiettevõtte finantsinvestorid on 100 %-liselt Eesti päritolu.
riina, 15.04.2010 17:01
Minu auto paaki mahud 40-43 liitrit bensiini, panin tähele, et kui paagis on umbes 50 km jaoks bensiini ja täidan paaki.Statoilis siis "mahub" sinna keskmiselt 45-47liirit............(. 50 km-umbes 4 liitrit!) Auto tootja kinnitab et see ei ole võimalik!!!!!!!!!
KR: Kõik Eesti Statoili teenindus- ja automaatjaamade tankurid vastavad mõõtetäpsuse osas Eestis kehtivale Mõõteseadusele, kus on täiel määral arvestatud rahvusvaheliste standardite nõudeid. Nimetatud nõuded lubavad mõõtevea ±0,5 % piirides. Teie poolt kirjeldatud mõõtevead ei ole võimalikud, sest vastavas bensiinijaamas peaksid olema märkimisväärsed lao ülejäägid. Selleks, et mõista täpsemalt Teie poolt väidetava mõõtevea olemust, palun Teil esitada pretensioon aadressil eesti@statoil.com.
šamaan, 15.04.2010 17:13
Kuidas suhtub Statoil eestlaste plaani toota oma mootorikütused põlevkivi ja biomassi kombinatsioonina Narva jaamade baasil ise. Muide, nad teevad selle ära sest muidu ei saa Narvas enam elektrit toota.Uus euro 5 standard ei ole probleem.
KR: Hästi suhtume – selline tegevus toob Eestisse investeeringuid, uut teadmust ning loob Ida-Virumaale uusi töökohti. Tehnoloogia ei ole kindlasti probleem. Jääme huviga ootama.
xxxl, 15.04.2010 22:03
MIKS TE INIMESI RÖÖVITE. me ei röövi inimesi selline vastus on täielik jama.
KR: Tarbija jaoks on mistahes toodete ostmine jaekaubandusest vabatahtlik. Juhul kui teie seisukoht puudutab mootorikütuste hinnakujundust, siis palun tutvuge vastustega üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 13, 14 vastuseid.
Jomper, 15.04.2010 22:21
mis kasu neist küsimustest on? ausat vastust te EI SAA:
KR: Soovin teile veidi rohkem usku inimestesse ja Eesti ettevõtetesse ning optimismi.
nio, 16.04.2010 08:22
kas teid ei tee murelikuks statoili negatiivne maine ,nt nagu rimi, teid ju suretatakse välja ,kui kaua lolli mängite, üks kord saab mõõt täis kah. et shell müüb soomes oma võrgu maha äkki kolite sinna
KR: Mõistagi on Statoili maine igale Statoili töötajale väga oluline ning see on ka üks põhjus, miks avalikkusega avatud dialoogi peame (näiteks needsamad küsimused/vastused siin) ning ettevõtte tegevust ja hinnakujundust nii põhjalikult selgitame. Tarbijate pahameel mootorikütuste kõrgete hindade üle ning tarbijate pahameel Rimi otsuse üle lihatoodete sortimendi kujundamise osas on üsna erinevad dilemmad. Seepärast palume teil võimalusel võtta hetk ning tutvuda üldiste küsimuste vastustega (vt. 1 – 15), et saada täpsem ülevaade mootorikütuste jaekaubandusest ja hinnakujundusest.
b., 16.04.2010 08:42
mina tegelt arvan ,et kütuse , kui strateegilise kauba müük ja ka kütuse hind peaksid olema rangelt riigi kontrolli all
KR: Täname arvamuse eest. Riiklikult kontrollitud hinnad ei ole reeglina omased vaba turumajandusega riikidele. Nõukogude Eestis olid riiklikult kontrollitud hinnad, see ei viinud seda riiki ka õitsengule.
teadja, 16.04.2010 09:57
Majandusteadlaste soovituste kohaselt on piirkonna äärealadel (kui piirkonna naabritel on kaup oluliselt odavam) kauba hind odavam, vältimaks salakaubavedu.
Kas Statoilis SELLE peale ei mõelda, jättes SEE RIIGI probleemiks???
Meie pisiriigis on Statoili kütus odavaim piirkonna keskel (Mäo tanklas), kus seetõttu on auto tankimine suhteliselt aeganõudvam (mõnikord ulatub tankida soovijate järjekord ohtlikult maantee ligidussegi)....
Samas aga on kadunud 2008/2009 aastal ääremaadel (Valga-Võru tanklates pisut odavam küte)???
Kas siis tõesti tasub ära Neste järgi joondumine ja suhteliselt rikkama kliendi meelitamine riigi peamisel autotrassil, kes siis suhtaeganõudval tankimisel kaotatud aega järelejäänud teelõigul kihutades tagasi üritavad teha???
Valga-Võru maksujõuetum klient aga on sunnitud sõitma piiri taha odavama kütte järele.
Minupoolne ettepanek: laske kütuse hind piiriäärsetes (Võru-Valga ja ka Narva tanklates) ALLA, saate need tanklad efektiivsemalt tööle, riik saab kätte maksud (riigile sellekohase ja AUSA aruandluse korral võite isegi küsida ja miks mitte ka saada seda arvestavat pisikest regionaalpoliitilist maksusoodustust?), millega hiljem silma paista.
Lisaks sellele tean, et Teie jaamade juhatajatel oli (ehk on ka praegu) kohustus kord nädalas anda ülevaade naabrite-konkurentide hinnatasemetest. Ühe piiriäärse jaama juhataja (Valgas) saaks imselt seda teha ka naaberriigis probleemideta ja ka Narvas leiaksite kindlasti sellise(d) töötaja(d), kes saaksid suhteliselt vaevata seda jõe-taguste naabrite juures teha.
Üldiselt arvan, et egas minu ettepanekud arvesse ei võeta, sest "SUURT masinat" on raske pöörata ja eelis on väiksematel ja kas Statoilile läheb korda ääremaa väiksema maksejõudlusega kliendi ettepanek, sest selliste klientide hulk on väike ja poliitiliselt mitteoluline (olen ju kategooriast MITTE VAPRAD ja ILUSAD).
Olen Teie klient (usun jätkuvalt ja loodan mittenaiivselt et Teil müüdav Ultima küte on Norras toodetud nagu aastataguses Teie firmateates kõlas.....)
EDU TEILE
KR: Regionaalne hinnapoliitika on Eestis äärmiselt oluline problemaatika ning eriti just aktsiisikaupade puhul. Eesti Vabariik on Euroopa Liidu ääreala, mistõttu on salakaubavedu näiteks Venemaalt aktuaalne probleem, mõjutades negatiivselt nii ausate mootorikütuste jaekaupmeeste kui ka meie riigi tulusid. Palun teil tutvuda üldiste küsimuste osas küsimustele 1, 2 , 4, 13 ja 14 antud vastustega, et saada täpsemat ülevaadet mootorikütuste hindadest ning regionaalsest hinnakujundusest. Kokkuvõttes on teie poolt nimetatud piirialade hinnakujunduses võimatu salakaubandusega ausal ettevõtjal konkureerida, võttes arvesse aktsiismaksu määrasid. Tänan teid, et olete valinud Statoili ning pingutame selle nimel, iga teenindusjaama külastus oleks meeldiv kogemus.
hitler, 16.04.2010 11:20
Aga kui hakkaks boikoteerima neid statoile ja nestesid ja kes veel hullult müüvad suure hinnaga. Ostke 5pluss tanklast, saate kliendikaardiga veel kroone alla. Hakkame neid kalleid kohti boikoteerima, küll siis hinnad alla lasevad kõik.
KR: Palun tutvuge küsimuste 1, 2, 14 vastustega. Ausalt riigi makse maksval mootorikütuste jaemüügi valdkonnas tegutseval ettevõtjal ei ole võimalik teha allahindlusi kroonides.
jaagup, 16.04.2010 12:34
Tere!
Olen enamuse eelpool toodud kommentaaridega nõus.
Miks tuuakse inimestele igasugu idiootlikke põhjuseid, kui kütuse hinda tõstetakse? Külma ilma põhjus näiteks. Äkki tõstaks siis vihmase ilma või päikselise ilma puhul ka kütte hinda? Tankurid kuluvad või muud sellist.
Kogu aeg räägite, et kütusehind on otseses seoses naftatoodete maailmaturu hindadega. Aga kui nafta hind maailmaturul on võrreldes 140-150 dollariga kuskil 80-85 dollari juures, siis miks meil on küttehind ikkagi 18 krooni piirimail?
Kas Te ise ka neid põhjendusi usute, mida iga hinnatõusu juurde räägite?
Kuidas saab olla Eestis küttehind palju kallim kui näiteks Soomes?
Kas millalgi on plaanis ka pikaajalisi kliente premeerima hakata? Olen 5 aastat kuldklient olnud, aga kütteliitri pealt saan 35 senti odavamalt. Kümme senti odavam hind tuleb võrreldes näiteks Neste või Alexelaga.
Palun vastuseid ja ilma keerutamata.
KR: Leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuste nr 1, 2, 3, 5, 9, 13 ja 14 vastuseid. Statoil extra lojaalsusprogrammi klientidele kehtivad lisaks mootorikütustele soodustused ka poekaupadele ja autopesule. Siiralt tänan, et olete valinud Statoili.
V. Kaheksa, 16.04.2010 13:09
Kuidas on võimalik, et Soomes on kütus kohati odavam kui Eestis?
Palun tooge võrdluseks ka mõlema riigi kütuseaktsiisid välja; samas rahaühikus, näiteks eurodes.
Miks on ka Statoili osad muud autode mõeldud tooted oluliselt kallimad teistest müügikohtadest - näiteks klaasipesuvedelik? Kas seesama meie kliimas sõiduohutusele hädasti vajaminev klaasipesuvedelik võiks olla ka ILMA haisuta? Kas olete analüüsinud, et teie firmakliendid ostes kütuse teilt, ei osta teie käest toodet mida ometi vältimatult regulaarselt kasutavad?
Kas Statoili kontseptsioon on olla hamburgeriputka, kus saab ka häda korral autot tankida või olla kaasaegne tankla koos võimalusega osta võileibu?
Kui mingis tanklas on tihti pikad võileiva ja joogijärjekorrad (näiteks Mäo) kas siis on võimalus, et korrigeeritakse letis olevate teenindajata arvu?
KR: Soome ja Eesti hindade osas leiate oma küsimusele vastuse üldiste küsimuste seast – vt küsimuse nr 13 vastust. Euroopa Komisjoni Energeetika veebilehelt (http://ec.europa.eu/energy/observatory/oil/bulletin_en.htm) saate lisaks mootorikütuste hindadele vaadata ka maksutõusude ajalugu, hindu ilma maksudeta jm kõigis EU liikmesriikides.
Statoilis müüdav Rootsi tootja Kemetyl AB valmistatud aknapesuvedelik on etanoolil baseeruv toode ning seepärast kõrgema hinnatasemega, kuid sissehingamisel tervisele ohutu. Sageli on jaekaubanduses müügil metanooli baasil valmistatud aknapesuvedelik, mis on küll märkimisväärselt soodam, kuid sissehingamisel tervist kahjustav. Vaatamata eeltoodule töötame, et leida soodsamaid etanoolil baseeruvaid tooteid, mis oleks ka hea talvekindlusega.
Statoili jaoks on ühtviisi olulised kõik meie kliendid, nii kütuse, poe kui pesula kliendid. Ligi pooltes Statoili teenindusjaamades (sh ka Mäo teenindusjaamas) on klientidel, kes ostavad vaid mootorikütust, võimalik Statoili maksekaardiga ostu eest tasuda tankimisalal asuvas makseautomaadis. Poes oleme testinud ka lahendust, kus ühes kassas teenindatakse vaid kütusekliente - sellisel juhul osutub aga raskeks leida nö ainult kütust ostvaid kliente. Enamik meie jaamu külastavaid kliente ostavad siiski midagi ka poest kaasa - ajalehe, sigaretid, karastusjoogi - ning oleks väga raske määrata, milliseid kliente siis eraldi järjekorras teenindatakse. Paratamatult võib tipptunnil tekkida järjekordi, kuid üldjuhul sujub teenindamine kiirelt, vaid paari kolme minutiga. Kõigis Statoili teenindusjaamades toimub töötajate tööaja planeerimine kliendiarvust lähtuvalt. Tänan, et olete valinud Statoili.
irww...niipalju siis...., 16.04.2010 15:36
kas statoili bensiini sisseostjad on täiesti purulollid?
sest nad ei oska odavamalt kütust osta?!
kui statoil ostab kütust iseendalt siis ei koti ju maailmaturu hind üldse!
järelikult vaatab ostujuht peeglisse ja ütleb talle vastuvaatavale müügijuhile hinna ja too teeb seda mida peegel ikka teeb...määgib sõnasõnalt järele!
või ka vastupidi.
ja kui mitu korda iseenda käest peab kütust ostma et "kasum" oleks 1eek liitri kohta:)))
ega need pole ju uued trikid vaid ikka vanad ja head:)))
ps.selline kunstlikult hinna tõstmine algab juba börsikt....nii et "maailmaturu hind" pole midagi muud kui üks mull.
tegelikult pole seda kütust kusagil hoidagi enam...kõik kohad on täis.
ja optsioonitehingutest ei ole kütuse tootjad tarnijad müüjad muidugi kuulnudki...irwww:)))
KR: Tänan arvamuse eest. Juhul kui teid huvitab tegelik mootorikütuste hinna kujunemine Eestis, siis soovitan teil tutvuda üldiste küsimuste 1-15 vastustega.
Statoli kuldklient, 17.04.2010 09:58
Küsimus 1) Palun öelge täpselt, kui palju teenib Statoil iga kütuseliitri pealt, kuipalju liitrihinnast on aktsiisimaks ja kui palju tegelikult kütuse omahind.
Küsimus 2) Kas Teie arvates on mingi loogikat ja/või terve mõistusega ühest seletust et kütusehind on näiteks Soomega praktiliselt sama, kuid Soome elatustase on kordades kõrgem ja nende palgad mimeid kordi suuremad? Eestlane peaks ju siis mitu korda vähem sõita saama või sõitma nt toidu arvelt vms. MIKS see nii on?
KR: Tänan siiralt, et olete valinud Statoili. Leiate oma küsimustele vastused üldiste küsimuste osast – vt küsimuste 1 ja 3 vastuseid.
Peeter Sõstrapuu, 17.04.2010 16:42
MIKS EESTIS MÜÜDAVAD HOT DOG-id ON 5X väiksemad Poolas müüdavatest hind seejuures palju ei erine? Pikaajalise Statoili kliendina pole keegi minu käest küsinud hot dog i suurust. Peale Poolast ostetud hot dog-i tunnen, et mind on petetud.
KR: Mõistan teie frustratsiooni, kuid puhtfüüsiliselt ei ole võimalik, et hot-dogi’de suuruse vahe oleks viiekordne. Müüme Eesti teenindusjaamades samu tooteid kui Statoili teenindusjaamades Norras, Rootsis ja Lätis. Juhul kui teil on väga konkreetne nägemus selle kohta, milliseid hot-dog’e te sooviksite Statoilist osta, siis palun edastage see info aadressil eesti@statoil.com. Jääme huviga ootama.
autojuht, 18.04.2010 20:44
Kas oleks võimalik korraldada, et pika järjekorra korral saaks eelisjärjekorras teenindatud ikkagi kütuseostjad? Olen Statoili klient juuba palju aastaid ja kuna sõidan väga palju, s.t. ka tangin tihti, olen vahel olnud sunnitud ootama, kuni bussitäis inimesi ostab oma kabanossid. Tegemist on ju eelkõige tanklaga, mitte sööklaga. Loomulikult on väga hea, et saab pikal teekonnal osta snäkki, teen seda ka ise, kuid tänapäevane klienditeenindus eeldaks operatiivset reageerimist situatsioonile.
KR: Kõigepealt tänan, et olete valinud Statoili. Eesti Statoili jaoks on ühtviisi olulised kõik meie kliendid, nii kütuse, poe kui pesula kliendid. Ligi pooltes Statoili teenindusjaamades on klientidel, kes ostavad vaid mootorikütust, võimalik Statoili maksekaardiga ostu eest tasuda tankimisalal asuvas makseautomaadis. Oleme ka teenindusjaama poes testinud lahendust, kus ühes kassas teenindatakse vaid kütusekliente - sellisel juhul osutub aga raskeks leida nö ainult kütust ostvaid kliente. Enamik meie jaamu külastavaid kliente ostab siiski midagi ka poest kaasa - ajalehe, sigaretid, karastusjoogi - ning oleks väga raske määrata, milliseid kliente siis eraldi järjekorras teenindatakse. Üldjuhul pikki järjekordi teenindusjaamades ei ole ja teenindamine sujub kiirelt, vaid paari kolme minutiga. Jälgime külastajate arvu pidevalt ning koostame sellest lähtuvalt ka teenindajate töögraafikud, et tipptundidel järjekordi vältida. Kahjuks ei ole aga ka parima tööaja planeerimise juures võimalik ette näha turistibusside peatumisi.
ants, 18.04.2010 21:21
Millal lõppeb saia müük Statoilides? Seisad nagu hull tudengitest järjekorras ja ei jõua pere juurde. Kas kütuse eest ei oleks võimalik kasutada teist kassat? või saada eelisjärjekorras????
KR: Leiate oma küsimusele vastuse eelmise küsimuse (autojuht, 18.04.2010 20:44) juurest.
