Online-intervjuu: loe, kelleks tarbijakaitseamet tarbijat peab!

Lugejate küsimustele vastas tarbijakaitseameti juht Andres Sooniste.

Sirts: Kuidas saab turismifirma süüdimatult väita, et raha ei ole, kui ometi reisijad on oma raha ära maksnud?
Ja mida teha, kui reisireklaamis lubatakse ühte, aga koha peal selgub,et hotell on vilets ning hommikusöök kehva?

Oma maksejõuetuse tunnistamine on üks oluline eeltingimus, mille alusel saab Tarbijakaitseamet alustada reaalset tegevust reisijate tagasitoomiseks reisi sihtkohtadest ning muude reisi ettemaksudega seotud nõuete kogumiseks ja ettemakstud summade tagasimakseteks. Vahendid selliseks tegevuseks saadakse kohustuslikust tagatisest.

Keerulistes turusituatsioonides on maksejõuetus ja pankrott üsna sageli esinevad nähtused.

Turismisektor ei erine selles plaanis muudest valdkondadest. Vast vaid selle tõttu, et tegemist emotsionaalselt väga tundliku alaga ja ühtaegu teemaga, mis puudutab üheaegselt paljusid kliente, kes muuhulgas võivad kriisi hetkel asuda välisriigis. Seetõttu on seadusandja kehtestanud ka kohustusliku tagatise nõude (viide kodulehele). 

Kõikvõimalike lepingu rikkumiste osas sh. ka hotelli mittevastamine tuleb koheselt võtta ühendust reisisaatjaga, selgitada olukorda ja paluda asendada antud juhul oma hotell lepingujärgsega. (viide kodulehele). Oluline on pöörduda kohe ja fikseerida mittevastavus kohe ja mitte hiljem reisilt naastes.

Eesti bensiin on "lahjem" kui nt. Soome oma. Ehk siis Eesti bensiiniga saab vähem kilomeetreid läbi sõita. Solgitud ehk siis hapnikku sisaldavad ained sees, mille kütteväärtus väiksem. Mõnikord bensiin lausa haiseb atsetooni järgi! Samas bensiini kütteväärtust ei ole mitte üheski tanklas üleval!

Kingadega sama lugu. Poole aastaga kuluvad kingad mitu-mitu kordalihtsalt läbi. See aga garantii alla ei lähe! Kingad on aga teadupärastkäimiseks, mitte nööriga kaelas kandmiseks!

Paraku väljuvad sedalaadi küsimused Tarbijakaitse kompetentsist. Nimetatud pretensiooniga soovitame pöörduda Keskkonnauuringute Keskuse Kütuselaborisse, kellel on ka pädevus kirjeldatud olukorda kas kinnitada või ümber lükata.

Puudusega kauba puhul on Teil õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates ostmise päevast. Esimesel kuuel kuul on puuduse tekkepõhjuste väljaselgitamise kohustus müüjal ning samuti peab see olema tarbijale tasuta, peale seda lepitakse see müüja ja ostja vahel omavahel kokku, sealjuures igasugused kulutused sellele jäävad tavaliselt süüdioleva poole kanda. Ehk juhtudel, kus müüjal on põhjust kahelda selles, kas tootel tekkinud viga on ikka tingitud tootmispraagist või on tarbija ise selle katkiminekus süüdi, selgitavad vea tekke põhjused välja asjatundjad. 

Probleemi ilmnemisel tuleb pöörduda koheselt müüja poole. Kui suulise kaebuse peale ei reageerita, esitage kaebus kirjalikult ja lisage juurde koopia müügidokumendist (arve, tšekk).

Kaebusesse tuleb kirjutada lisaks oma nimele, kontaktandmetele ja kuupäevale ka see, mis täpselt tootel viga on ning millal see ilmnes. Samuti tuleb kindlasti ära märkida ka see, milline on tarbija nägemus õiglasest lahendusest ehk mis on tema nõue.

Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama. Teil on õigus nõuda müüjalt kirjalikku märget kaebuse vastuvõtmise kohta. Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või Te ei ole nõus müüja poolt pakutud lahendiga ja leiate, et teie õigusi on rikutud, võite abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseametnike ja tarbijakaebuste komisjoni poole.

HHL: Saan aru, et teistelt turismifirmadelt nõuti tagatisfondi kuni 6 miljonit krooni, miks egiptlase juhitud firma pääses 3 miljoni krooniga? Nagu selguski, ei kata see riski!

Tagatise suuruse vajadus on iga reisikorraldaja jaoks erinev ning see arvestatakse lähtuvalt reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügi mahust. Seega ei pea paika küsimuses väidetav. Olgu lisatud, et vastutus tagatise piisavuse eest lasub ettevõtjal.

Turismiseaduse § 15 lg 6 kohaselt on reisiettevõtja kohustatud tagatist hindama ja seda vajaduse korral suurendama pidevalt.

TopTours AS pöördus meie poole ning teavitas, et on vähendanud oma reiside mahtusid oluliselt ning kinnitas, et tema tagatis on piisav. Tarbijakaitseamet soovis saada täpset arvutuskäike, mis tõendaks firma kinnitust (millised lennud, millised sihtkohad, millises mahus), ootasime tagasisidet hiljemalt 26.05.2010.a.

Käesoleva seisuga on veel vara öelda, kas TopTours’i tagatis on osutunud piisavaks või mitte. Olgu siinkohal lisatud, et kõnealune 6 miljonit krooni ei koosne ainult tarbijate nõuetest, mis kvalifitseeruvad tagatise arvelt kompenseerimiseks.

aus tarbija: Ostsin kohalikust poest endale paar aastat tagasi kliendikaardi, kuid mõne aja möödudes (ca 7 kuud) kliendikaardi magnetriba enam ei töötanud. Mainin ka, et olen alati kõiki magnetkaarte hoidnud rahakoti eraldi sahtlites.

Nüüd, kui olen sealses poes käinud ja öelnud, et kaardi magnetriba ei tööta, siis müüjad kehitavad selle peale vaid õlgu. Olen küsinud ka, et kuna maksin selle kaardi eest 99.-, kas siis ei saa mulle uut kaarti või dublikaati väljastada. Nemad ütlevad, et kui tahan uut kaarti, siis pean selle uuesti ka ostma.

Kas juriidiliselt oleks mul õigus saada tasuta uus ja toimiva magnetribaga kaart või tuleb uue kaardi soetamiseks taas kord 99.- välja käia? Tean ka, et nii mõnelgi teisel selle poe kliendil magnetriba ei funktsioneeri ning seetõttu jääb minu arvates klient talle kuuluvast õigusest soodustusele ilma. Mida arvate? Kas mulle kui tarbijale on liiga tehtud?

Kui tegemist on kaardi magnetriba või teksti kulumisega loomuliku kasutamise tagajärjel, peaks kauplus asendama kaardi tasuta. Kui on aga näha, et tegemist on n-ö kliendipoolse kaardi heaperemeheliku kasutamise vastase käitumisega, on õigus kaardi väljavahetamise kulusid nõuda kliendilt. Meie hinnangul ei tohiks loomuliku kasutamise tagajärjel kulunud magnetriba tõttu jääda klient ilma kliendikaardiga lubatud soodustusest. Oluline on aga meeles pidada ka seda, et suur roll on kaartide õigel hoidmisel ja nende rikkumise vältimisel.

1. Millega te põhjendate, et "Top Toursi" pankrott tuli "suure üllatusena"? Kui lugeda foorumeid, siis pankrotikahtlusi ja kummalisi reisidel tekkivaid komplikatsioone on juba 2008. aastast selle firma kohta.

Foorumitest võib lugeda nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi kõikide reisikorraldajate ja -vahendajate kohta. Samuti saab seda öelda tarbijakaitseametisse laekunud avalduste kohta. Mida rohkem on ettevõtjal kliente, seda suurem on arvustuste esinemise tõenäosus foorumites.

Tarbijakaitseamet ei toetu järelevalvet tehes foorumipostitustele, vaid tõestatud faktidele, mida firma on meile kohustatud esitama või mida järelevalve käigus oleme tuvastanud.

Kindlasti ei olnud Top Toursi maksejõuetus ootuspärane. Vaid mõni päev varem kinnitas firma Tarbijakaitsele omale võetud kohustuste täitmise võimekust ning tagatise piisavust. Järgnevalt järelevalvealast kronoloogiat.

03.03.2010 kontrollis Tarbijakaitseamet Top Tours AS esinduses tagatise nõuetekohasust ja suurust. Tagatis vastas 03.03.2010 seisuga Turismiseaduses sätestatud nõuetele. Reisiettevõtja raamatupidamises läbi viidud kontrolli käigus selgitati välja, et tarbijatelt reisikorraldajale laekunud ettemaksed olid 03.03.2010 seisuga 100% ulatuses tagatisega kaetud ning tagatise suurus 3 000 000 krooni vastas seaduses sätestatule. Ka Top Tours AS poolt Tarbijakaitseametile esitatud I kvartali pakettreisimüügi aruandest tulenevalt oli reisikorraldaja tagatis nõuetekohane ning vastas Turismiseaduses sätestatud ulatusele.

11.05.2010 toimus Tarbijakaitseametis kohtumine reisikorraldaja Top Tours AS esindajatega ning muuhulgas soovis Tarbijakaitseamet reisikorraldajalt teavet ja kinnitust, kas Top Tours AS rahalised vahendid on piisavad täitmaks tarbijate ees võetud kohustusi olukorras, kus Islandi vulkaanipurske tagajärjel tekkinud tuhapilve tõttu kaasnesid reisikorraldajale täiendavad erakorralised väljaminekud (vääramatu jõu olukorras reisijate majutamisel ja reisijatele tagasireisi tagamisel jms).

Reisikorraldaja kinnitas, et tuleb võetud kohustuste täitmisega toime ja vahendid on piisavad tegevuse jätkamiseks.

17.05.2010 pöördus reisikorraldaja Top Tours AS Tarbijakaitseameti poole ning andis teada, et on üle vaadanud ja ümberhinnanud oma eelneva aastase pakettreiside kogumüügi prognoosi ning vähendanud eelolevaks perioodiks väljalendude arvu ja planeerib müügimahu olulist vähenemist. Reisikorraldaja lisab, et tema tagatis vastab alates 16.05.2010 Turismiseaduses jõustunud uutele määradele. Tarbijakaitseamet andis Top Toursile tähtaja 26.05.2010, et viimane esitaks täpse kalkulatsiooni ja prognoosi pakettreiside kogumüügi osas. 

Top Tours AS raskustest täita lepingust tulenevaid kohustusi tarbijate ees sai amet teada reedel 20.05.2010 kell 15.30. Viivitamatult asus Tarbijakaitseamet välja selgitama, kas reisikorraldajal on kliente, kes ootavad naasmist reisi lähtekohta. Samuti asus amet läbi rääkima lennuvedajatega, et vähempakkumise teel leida võimalus reisijate tagasitoomiseks Kreetalt ja Türgist.

2. Millega te põhjendate, et te ei jälginuid Top Toursi lendude mahtu, mis kasvas mingi hetk 6 miljoni kroonini? Ehk siis - firma müüs mingi hetk 6 miljoni eest reisipakette, raha laekus 6 miljonit klientidelt firmale. Tagatisraha tarbijakaitsesse oli ainult 3 miljonit? Miks te ei surunud "Top Toursi" reisipakettide müüki alla, 3 miljoni raamesse tagasi või miks te ei nõudnud et tagatisraha peaks olema 7 miljonit?

Käesolevale küsimusele annavad ammendava selgituse eelnenud vastused

3. "Top Tours" ei olnud reisifirmade liidu liige, liidu juht ütles, et "Top Tours" ei sobinud just firma probleemide tõttu. Seega, miks te teatate, et see tuli teile "suure üllatusena"?

Tarbijakaitseamet ei ole pädev kommenteerima ettevõtete ja nende liitude vahelisi suhteid s.h. ka põhjuseid, miks Top Tours ei olnud ETFL-i liige. Samuti ei saa Tarbijakaitseamet vastutada ETFL-i ametlike ja mitteametlike seisukohtade eest. Eestis tegutseb vähemalt 390 reisiettevõtet, kellest 46 on ETFL-i liikmed. Nn „liitumata“ reisifirmade hulgas on ka mitmeid märkimisväärse turuosaga ettevõtteid. Samas teame, et mitmed ETFL liikmed vahendasid kuni makserakuste tekkimiseni Top Toursi reise.

4. Kui otsida foorumitest siis olen ma ka varem kirjutanud et Tarbijakaitseamet on hambutu ja saamatu amet, kes tegeleb tagajärgedega ja ei suuda midagi uurida. Kas see on riigivõimude poolt peale sunnitud seisund?

Tarbijakaitse „hammastik“ on täpselt nii terav, kui seadusandja sellel olla võimaldab ning tarbijaturgudel ettevõtja ja tarbija vahel tasakaalu hoidmiseks vaja arvatakse olevat. Vahendite vahedusest räägib kasvõi tõik, et Tarbijakaitseamet möödunud nädala reede õhtul pärast tööpäeva lõppu loetud tundide jooksul lahendas olukorra, millega ettevõtja ise enam toime ei tulnud. Säärane operatiivsus on tähelepanuväärne isegi kordades lihtsamates olukordades ning ka erasektoris.
Siinkohal täpsustan, et Tarbijakaitseameti näol ei ole tegemist mitte lapsehoiu, vaid riikliku järelevalve teenuse osutamisega.

Krista: Toptoursilt reisi ostes oli arve Kliktopilt, nende tütarfirmalt. Kuna reis tuhapilvede tõttu ei toimunud, pidime uuesti sõitma sellele reisile septembris. Aprillis väljastati uus arve ja väljastaja oli Toptours kinnitusega, et meil on kõik eelnevalt makstud. Nüüd kui ta oma tegevuse lõpetas ja meie paberitega tarbijakaitsesse läksime, öeldi, et peame Kliktopi poole pöörduma. Sinna minnes ütles egiplane, et VanaVirus neid pole - ise oli kohal küll. Lõpuks võttis tarbijakaitse paberid vastu, aga vist peame selle 24 000.- korstnasse kirjutama. Selline mulje jäi küll. Kas nii ongi, et kanditakse raha ja eestlane on see tobu, kes jääb pika ninaga?

Kõikidel füüsilistest isikutest tarbijatel, kes on tasunud Top Tours reisiettevõtjale reiside eest, mis on ära jäänud või jäävad ära, palume esitada selle kohta avalduse alljärgnevalt:

*Kui reis osteti otse Top Toursilt (vahendajaid /reisibüroosid kasutamata) - avaldus koos koopiatega nõuet tõendavatest dokumentidest (reisi leping/voucher ja maksekinnitus) esitada Tarbijakaitseametile aadressile Tallinn, Kiriku 4, 15071 või e-mailil [e-mail] hiljemalt 11. juuniks 2010. Avaldusele tuleb lisada ka oma pangakonto number. Tähtajaks esitamata nõuded ei kuulu rahuldamisele.

*Kui reis osteti mõnest reisibüroost (mitte Top Toursist) vahendajate kaudu - avaldus koos koopiatega maksekinnitusest ja lepingutest esitada vahendajale, kes edastab oma kohustuse täitmist (s.t. Top Tours’ile raha edastamist) tõendava dokumendiga koos n-ö. oma klientide kaebustega samuti 11. juuniks 2010.

Usun, et Teil on lootust rohkem, kui seda oma küsimuses väljendate.

Laine: Miks meie kauplused ei võiks paindlikumalt asju tagasi osta? Mulle kingitakse tihtipeale ebavajalikku nänni, hea oleks see poodi tagasi viia ja saadud raha eest endale midagi sobivat soetada. Välismaal on selline asi täiesti tavaline.

Olen Teiega täiesti ühel meelel.

Paraku ei ole tarbijatel seaduslikku alust nõuda kvaliteetse kauba ümbervahetamist või tagastamist. Kvaliteetse kauba ümbervahetamine või selle eest raha tagastamine sõltub konkreetse poe (kaupleja) ja tarbija vahelisest kokkuleppest ja kaupleja vastutulelikkusest ning soovist hoida häid kliendisuhteid. Ümber peab vahetama 14 päeva jooksul ainult sellised tooted, mis on ostetud interneti kauplusest, tellitud kataloogist või TV-poest. Tavakauplusest ostetud toodet ei pea kauplus ümber vahetama, kuid seda võib kauplus teha, kui ta hindab häid kliendisuhteid.

Umbluu: Mul on ostetud Top Toursi reis. Paketti ostes sõlmisin reisitõrkekindlustuse Ergoga ja nüüd loen lehtedest väidet, et kindlustussummasid välja ei maksta - pankroti puhul kindlustus ei lugevat. Aga kus on siis pankrot? Tarbijakaitseamet ega kindlustusfirma minu teada pole õigustatud ütlema, kas tegemist on pankrotiga. Firma ise pole vist pankrotiavaldust esitanud (püüab hoopis, vastupidi, tegevust jätkata) ja ka kohus pole talle pankrotti kuulutanud. Palun vastust.

Tarbijakaitseamet pöördub nii Teie poolt tõstatatud küsimuses kui ka nimetatud valdkonnas laiema tõlgenduse ning seisukoha saamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu poole. Lisaks eelöeldule on Tarbijakaitseametis algatatud tarbijate kaebuse põhjal samateemaline menetlusprotsess.

Ux: Küsimus on, miks peavad inimesed ostma ise uue ID-kaardi kui need nässu lähevad? Kodanikud pole ise seda füüsiliselt lõhkunud ja ikka peavad uue ostma. Kas ei peaks olema vastupidi, et kui pole kasutaja süüd leitud, peaks antama uus tasuta?

ID-kaart ei ole kaup ega teenus, mida kaupleja tarbijale pakub. 

Tegu on riikliku ja seaduse alusel antava isikutunnistusega. ID-kaardi väljaandmisel eest ei maksa ID-kaardi saaja mitte tasu kauba eest, vaid tasub riigilõivu Riigilõivuseaduses määratud suuruses ja korras. 

ID-kaardi väljaandmisega seotud küsimused lahendatakse Politseiameti Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroodes.

Isikutunnistuse kvaliteedi ja väljaandmisega seotud probleemid ei jää seetõttu ka Tarbijakaitseameti kaitsealasse.

Mikk: kas klient on ikka alati kuningas või selline mõte on juba aegunud?

Klient võib end kindlasti tunda kuningana, sest on ju tema pilli järgi – tema ihasid, nõrkusi, soove ja unistusi järgides - välja kujunenud kogu tänapäeva ettevõtlus- ja tarbimiskuningriik. Ühes korralikus riigis aga teatavasti kehtivad riigi tasakaalustatud arengu huvides loodud reeglid, millest isegi kuningas (vähemalt tänapäeval) kinni pidama peab.

Riina: Lugupeetud hr. Andres Sooniste.
Kui näiteks reisipakett oli ostetud mitte otse TOPToursilt, vaid mõne X firma kaudu ja raha makstud X firma kontole. Mul tegelikult vahel pole kes organiseerib reisi, TOP Tours, Novatours, TexTour või Y tour, kui ma astun reisibürosse ja ütlen, et tahaks puhkusele minna kas Türki või Kreetale ning nemad pakuvad mulle sobiva reisipaketi. Ja siis juba firma X ostab mulle reisi mujalt (praegu TOPil). Mille jaoks nüüd seda firmat X vaja on kui tema ei vastuta millegi eest? Estravel pakub oma kliendile asundusreisi, mis ülejäänud X firmad ei tee seda? Miks nemad ei vastuta selle raha eest, mis oli nenede pangakontole üle kantud?

Kui reis on ostetud reisi vahendajalt, tuleb raha tagastamistaotlus esitada samale vahendajale. Reisikorraldaja ja –vahendajate vahelised lepingud on erinevad ning võib juhtuda, et Teie sissemaks ei ole veel TopToursile edasi kantud. Selline olukord võimaldaks Teil oma raha tagasi saada vahendusfirmalt. Kui raha on juba reisikorraldajale üle kantud, edastab reisibüroo tarbija avalduse koos kinnitusega, et tarbija poolt tasutud summa on TopTours’ile edastatud edasi Tarbijakaitseametisse. 

Estraveli poolt pakutav on võimalus klientidele, milleks ettevõttel aga seadusest tulenevat kohustust pole. 

Riina: veel üks küsimus mis on kindlustusfirmadega seotud on. Samamoodi kui reis oli ostetud X firma (mitte TOP TOURS) kaudu ja X firma teatas mulle, et reisi ei toimu, miks siis see pole kindlustusjuhtum? X firma pole ju pankrotis! Minu raha on makstud X firma kontole ja just selle firmaga on reisileping sõlmitud. Mul pole vahet, kellelt see X firma reisi ostab. Fakt on, et reisi ei toimu ja firma kellelt reis ostetud sai ei ole pankrotis! Klient ei pea ju jälgima, kellele see X firma raha edasi kannab.

Kindlustuslepingu tingimused kajastavad reeglina üsna arusaadavalt neid olukordi, mille puhul leping kehtib ja mis on lepingu välistus. Igasuguse kauba või teenuse ja eriti veel finantsteenuse (sh. kindlustusteenus) ostmisel on äärmiselt oluline nimetaud tingimustega eelnevalt tutvuda ja hilisemate arusaamatuste vältimiseks ka asjatundjatega konsulteerida.

Kui lepingutingimustes on välistus, tuleb toimida alljärgnevalt: kõiki füüsilistest isikutest tarbijaid, kes on tasunud Top Tours reisiettevõtjale reiside eest, mis on ära jäänud või jäävad ära, esitada selle kohta avaldus alljärgnevalt:

Kui reis osteti otse Top Toursilt (vahendajaid /reisibüroosid kasutamata) - avaldus koos koopiatega nõuet tõendavatest dokumentidest (reisi leping/voucher ja maksekinnitus) esitada Tarbijakaitseametile aadressile Tallinn, Kiriku 4, 15071 või e-mailil [e-mail] hiljemalt 11. juuniks 2010. Avaldusele tuleb lisada ka oma pangakonto number. Tähtajaks esitamata nõuded ei kuulu rahuldamisele.

Kui reis osteti mõnest reisibüroost (mitte Top Toursist) vahendajate kaudu - avaldus koos koopiatega maksekinnitusest ja lepingutest esitada vahendajale, kes edastab oma kohustuse täitmist (st Top Tours’ile raha edastamist) tõendava dokumendiga koos n-ö. oma klientide kaebustega samuti 11. juuniks 2010.

Liina: Ostsin vähem kui 2 aastat tagasi lahtikäiva diivanvoodi. Alles hiljuti avastasin, et lahtikäiva osa rattad on purunenud ning metallplaadid, mille külge olid rattad kinnitunud, on põranda ära kraapinud ja lõhkunud. Kirjutasin müüjale, kes vastas, et nad uurivad võimalusi leida mulle tootjalt rattad, siiani rohkem vastust pole tulnud, möödas on 2 nädalat. Aga mu küsimuse peale, kes peaks vastutama mu rikutud põranda eest, vastas müüja, et nemad sellist pretensiooni ei saa ise vastu võtta ja nad ei saa omakorda ka pretensiooni esitada tootjale, kuna neil puudub selleks alus. Ma saan aru, et kui 2 a. sees on ilmnenud toote defekt tootja süül, siis nad peaksid asja parandama oma kuludega. Ehk siis peaksid nemad panema mu voodile rattad alla. Aga rikutud põranda eest siis ei vastutagi keegi? Kuigi mulle on põhjendamatuid kulusid tekitatud ebakvaliteetse toote näol?

Soovitan pöörduda kaupleja poole kirjalikult ja paluda kirjalikku vastust, millal kaebus lahendatakse. Tulenevalt tarbijakaitseseaduse peab kaupleja Teie kaebusele vastama 15 päeva jooksul ning teatama kaebuse võimalikust lahendusest. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada, on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ning Teid sellest kirjalikult teavitama, määrates uue mõistliku tähtaja.

Igal juhul (tulenevalt võlaõigusseadusest) vastutab tarbijale müügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võite nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikult suuri kulutusi.

Rikutud põranda osas on Teil võimalik nõuda lepingutingimustele mittevastava toote müümisega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 115 alusel, kuid üldreeglina kehtib kahju hüvitamise nõude puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Müüjaga kokkuleppe mittesaavutamise korral on Teil õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse.

Indrek: Kas poes peab ostu-müügi kviitungi müüja kliendile alati andma või peab klient selleks selgelt soovi avaldama? AS EMT esindustes on korduvalt juhtunud, et kviitungit ei anta peale tehingut.

Kauba või teenuse eest tasumisel peab kaupleja andma tarbijale kauba või teenuse ostmist tõendava dokumendi, millel on vähemalt:

1) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress;
2) müügikuupäev;
3) iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. 

Kui tarbija tasutav summa on väiksem kui 300 krooni, antakse nimetatud dokument tarbija nõudmisel. 

Aleksandra: Olen veel üks Top Toursi pärast kannatada saanud klient. Nimelt ostsin veel 12. aprillil 2010 TopToursilt reisi Türki 21 000 krooni eest ja samuti kohapeal Top Toursi Rotermanni büroos selline töötaja nagu Alla Lomakina (tema ei ole muidugi selles süüdi) vormistas minu soovi arvestades mulle pagasi- kui reisitõrkekindlustuse firmalt ERGO. Mulle anti Ergo ametlikul blanketil välja prinditud kindlustuspoliis koos numbriga ja kõikide vajalike rekvisiitidega. Olgu! Top Tours muutus maksejõuetuks ja minu raha läks korstnasse, kuid nüüd selgus veelgi huvitavam asjaolu. Kuna lähen uuele reisile ja siiralt loodan, et see toimub, ning lähen täpselt samadel kuupäevadel, mil pidi toimuma ka TopToursi reis, siis mõtlesin, et vähemalt kindlustus Ergo on kehtiv ja pole vaja uut teha. Kuid helistades Ergole, selgus, et see poliis minu nimele on küll väljastatud, kuid raha selle eest ei ole kindlustusfirma saanud. Mis tuleb välja? Et 12.04.2010 maksin kindlustuse eest ning alates sellest päevast pidi see ka kehtima, kuid tegelikult polnud mina üldse kindlustatud, kuigi käes on mul ametlik paber. Tekib ka teine küsimus, et kui alates 12.04.2010 ei ole firma TopTours arved teistesse firmadesse enam laekunud, kuidas Tarbijakaitseamet seda ei märganud?

Usun, et Teie küsimuse sissejuhatavale poolele leiate asjakohaseid selgitusi juba varasemate vastuste juures. Teie küsimuse teisest poolest võib järeldada, et olete ostnud TopToursi büroo kaudu Ergo reisikindlustuse. 

Võib eeldada, et nimetatud kahe juriidilise isiku vahel kehtib või kehtis nende kindlustusteenuse vahendamise leping. Viimased on aga reeglina konfidentsiaalsed dokumendid ja ei kuulu kolmandatele pooltele avaldamisele. Seetõttu ei ole Tarbijakaitseamet pädev hindama Teie kindlustuslepingu kehtivust. Soovitame Teil pöörduda Ergo Kindlustuse poole kirjaliku järelepärimisega oma lepingu kehtivuse osas ning Teid mitterahuldava vastuse korral on Teil võimalus esitada avaldus Tarbijakaitseametisse.

Janar: Kas kinos või filmilaenutuses on õigus piletiraha tagasi nõuda, kui põnevana välja reklaamitud film osutus igavaks? Kas on niisugust pretsedenti, kus subjektiivselt hinnanguliste väärtuste põhjal on meelelahutusteenuse tarbija saanud raha tagasi (ei mõtle siin juhtumeid, kus lubatud atraktsioonid on ära jäänud, vaid konkreetselt halvakvaliteedilise teenuse tõttu)?

Siinkohal kehtib eesti vanasõna – „maitse üle ei vaielda ….“ Tarbijakaitseameti käegakatsutavas raadiuses ja teadmises selline pretsedent puudub, mis ei tähenda, et see laias maailmas ilmtingimata täiesti olemata oleks. Nõuda või tagasi küsida võib kõike. Iseasi, kas teisel poolel ka kohustust tagastada on. Kui rahumeelselt kaubale ei saada, võib vaidlus tõenäoliselt üsna pikas ja kulukaks kujuneda. 

jaanus Tere! Kas on vöimalik Teile ka otse e-kiri saata? 

Kõik Tarbijakaitseameti kontaktid on avalikud ning neid saab vaadata Tarbijakaitseameti kodulehel www.tka.riik.ee

ootel: Kuidas saab teha sellist lepingut (nagu teeb EMT, Sampo pank, Elion jne.), milles kohe kirjas, et teenusepakkuja võib muuta lepingu tingimusi. Hilisema nurina kohta öeldakse: meil netis info üleval ja ma oleksin pidanud seda sealt lugema... Tuleb välja, et pean peale lepingu sõlmimist kohe muretsema hakkama, kas lepingupartner mitte lepingut muutnud pole.

Kehtiv seadusandlus (Elektroonilise side seadus) lubab sideteenuse lepingut ühepoolselt muuta, teavitades tarbijat muutmise kavatsusest oma veebilehel või selle puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Enamasti teavitatakse tarbijaid ka sellest eelmise kuu arvel. Samas on tarbijal õigus, juhul kui ta lepingu muudatustega ei nõustu, leping üles öelda.

Bella 24a: Minul on selline küsimus, et kas autorendifirma võib seada vanusepiirangu, et alla 25-aastastele nad autot ei rendi, minu arust on see täiesti diskrimineerimine. Ma saan aru, et võib-olla veel oleks piirang 21 nagu mõnel pool maailmas või siis sõidustaaži pealt. Kas see on nende õigus või rikuvad nad seadust?

Autorendilepingu sõlmimisel ei ole välistatud rentnikule vanusepiirangu seadmine. Samas tuleb märkida, et rentnikule vanusepiirangu seadmine on omane siiski vaid osadele autorendifirmadest ning osadel autorendiga tegelevatel ettevõtjatel sellised piirangud puuduvad nende veebilehtedel kajastatu kohaselt.

Seega on võimalik kindlasti valida ka ettevõtja, kellel sellised piiranguid sätestatud ei ole.
Esmapilgul ei saa küll asuda seisukohale, et tegu oleks vanuselise diskrimineerimisega, kuid juhul kui konkreetne tarbija pöördub sellekohase avaldusega mõne ettevõtja osas Tarbijakaitseameti poole, lahendatakse asi kohases menetluses ning kuulatakse ära ka ettevõtja põhjendused piirangu seadmise osas.

Üliõpilane: Talvel jäi lend airBalticuga Tartust Riiga ära. AB toimetas mu Riiga bussiga. Lend läks maksma koos pagasimaksudega üle 2000.- , hinnavahet keeldub AB tagasi maksmast, kuigi bussipilt Riiga maksab ju 150.- ? Mis õigused mul on?

Siin on oluline, mis põhjustel lend tühistati ja kuidas ja millal Teid sellest teavitati. Muuhulgas, kas Teile pakuti pileti tagasiostmise võimalust või nn. asendusreisi (bussisõiduga). Antud teabe vähesuse tõttu on väga raske anda hinnangut, mistõttu soovitan pöörduda Tarbijakaitseametisse kirjaliku avaldusega, kus kirjeldaksite asjaolusid veidi täpsemalt ja lisaksite juurde asjassepuutuvad dokumendid, sh ka pöördumine lennuvedaja poole ning lennuvedaja vastus.

Tulenevalt lennureisija määrusest lennu tühistamise korral:
a) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi (õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele); ning
b) pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele hoolitsust - ooteajaga võrreldes piisav söök, 2 tasuta telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja).

Margus: Kas pood ei pea enam 14 päeva jooksul pakendis ja kasutamata asja tagasi võtma ja raha tagastama kliendi soovil. Mõned poed seda siiski teevad.

Tarbijatel ei ole seaduslikku alust nõuda kvaliteetse kauba ümbervahetamist või tagastamist. Kvaliteetse kauba ümbervahetamine või selle eest raha tagastamine sõltub konkreetse poe (kaupleja) ja tarbija vahelisest kokkuleppest ja kaupleja vastutulelikkusest ning soovist hoida häid kliendisuhteid. Ümbervahetamise nõude õigus 14 päeva jooksul kehtib vaid toodete puhul, mis on ostetud internetikauplusest, tellitud kataloogist või TV-poest. Tavakauplusest ostetud toodet ei pea kauplus ümber vahetama, kuid seda võib kauplus teha, kui ta hindab häid kliendisuhteid.

Veiko Kauge: Ostsin vähem kui aasta tagasi ühe tehnikatoote, maksin kaardiga. Tänaseks on seade katki ja tšekk kadunud. Garantii kestab veel paar kuud. Olen telefoni teel nii kauplusesse kui tarbijakaitseametisse pöördunud - mõlemast öeldi, et ilma tšekita pole midagi teha. Ometi on konto väljavõttelt näha, mis summas ja kust asi ostetud on. Selle järgi saab kaupluse kassasüsteemist välja võtta ka tšeki - on mul õigus kaupluseese õiglust nõudma minna?

Tarbijakaitseamet on asunud seisukohale, et ka pangatehingute väljavõte võib olla ostu tõendavaks dokumendiks, kui selle alusel on võimalik tuvastada, kust ja millise hinnaga on toode ostetud. Seega on tarbijal õigus pangatehingu väljavõttega ostu sooritamist tõendada ja esitada müüjale pretensioon, kui ostutšekk ei ole säilinud. Kui kaupleja keeldub pretensiooni lahendamisest põhjusel, et tarbijal puudub ostutšekk, peab selleks olema mõjuv põhjus.

Kodune: Tere, ostsin märtsi lõpus endale uued päikeseprillid ja sain neid 1 kuu kanda kui prillid nina pealt katki läksid. Tegemist on firma Zippo ( 900 kroonised) päikseprillidega ja viisin poodi tagasi ning sealse ekspertiisi kohaselt olen nad ise katki murdnud. Kuid hoian prille spetsiaalses karbis ega ole neid ka juustes kandnud. Kas on mõtet tarbijakaitsesse pöörduda ja abi paluda?

Puudusega kauba puhul on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates ostmise päevast. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku.

Probleemi ilmnemisel tuleb pöörduda koheselt müüja poole. Kui suulise kaebuse peale ei reageerita, esitage kaebus kirjalikult ja lisage juurde koopia müügidokumendist. 

Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama. Teil on õigus nõuda müüjal kirjalikku märget kaebuse vastuvõtmise kohta. Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või te ei ole nõus müüja poolt pakutud lahendiga ja leiate, et teie õigusi on rikutud, võite abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseametnike ja tarbijakaebuste komisjoni poole.

ruth: Elisa kliendina pole tänaseni saanud märtsi- ja aprillikuu arveid, ka mai on lõpukorral ning seegi arve ilmselt hilineb. Ettevõte põhjendab arvete hilinemist tarkvara uuendamisega ning ütleb, et 2% nende klientidest on sellises olukorras. Kas mul on teenuse tarbijana õigus nõuda viivist arvete mitteõigeaegse kättesaamise eest? Kui klient hilineb oma arvete tasumisel, siis hakatakse kohe viiviseid nõudma, aga firmal kohustused tarbija ees puuduvad. Kohusetundliku inimesena olen alati tasunud oma arved õigeaegselt. Sama eeldan ka ettevõtte tegutsemises.

Juhul kui Te pole saanud arvet ühe või teise arveldusperioodi kohta, on selge, et Te ei saa seda ka tasuda oletuslikus arvatavas summas. Arve saamisel tekib kliendil ka kohustus teatud tähtaja jooksul arve tasuda. Tõenäoliselt Elisaga sõlmitud teenuste osutamise lepingu tingimused ei näe kliendile ette viivise saamise võimalust kui teenuseosutaja ei esita arvet vahetult peale arveldusperioodi lõppemist. Kui arvete viibimine tekitab kliendile kahju, siis klient saab ja võib kahju hüvitamiseks pöörduda teenuse osutaja poole.

Miina: Tere. Soovin teada, milliste võtete ja võluväega on võimalik ülbelt ja igasugust suhtlust eiravalt korteriühistu esimehelt näha saada eelmise aasta majandusaruandeid või üldse ühistu kulude-tulude kokkuvõtet? Mina kui tarbija ja teenuste (heaolu, haldus, koristus jne.) maksja võiks saada sellist elementaarset infot inimlikult, mitte tundes end kiusliku ja vastiku nuhkijana. Praegused ühistud (mitte kõik) on jäetud igasuguse kontrollita. Alles hiljuti oli kuulda ka ühe suure haldusfirma kohta. Karta on, et see ei jää viimaseks. Millise lahendi pakute, kui enamik kortereid välja üüritud ja asjast tõsiselt huvitatud infosulus kodanikke infosulus kodanikke on korterelamus vähemuses?

Korteriühistu ja korteriühistu liikmete vaheline suhtlemine jääb kahjuks väljapoole Tarbijakaitseameti pädevust. Kindlasti on korteriühistu liikmetel õigus tutvuda majandusaasta aruandega ning sellekohane aruanne tuleb ju ka korteriühistu liikmete üldkoosoleku või volinike üldkoosoleku poolt kinnitada. Korteriühistu ja korteriühistu liikmete vastastikuseid õigusi ja kohustusi reguleerib Korteriühistuseadus. 

Võimalike vaidluste tekkimisel korteriühistuga on ühistu liikmel oma seaduslikke õigusi ja huve kaitsta kohtusse pöördudes.

Pets: Tere! Kui Tarbjakaitsele on saadetud e-mailiga materjalid, kuidas ja millal peaks amet teatama, et asi on menetlusse võetud.

Kui olete saatnud kirja õigele aadressile siis saate vastuseks automaatkirja, mis kinnitab, et Teie poolt edastatud e-kiri on jõudnud Tarbijakaitseametisse. 

Teie e-kiri registreeritakse ning sellele vastatakse esimesel võimalusel, hiljemalt 30 päeva jooksul.
Kui sellist vastust ei tule, siis Teie e- kiri ei ole ametisse jõudnud.

Sariküsija: Mis vana direktoriga juhtus? Miks ta alguses n.ö. nõunikuks pandi ja seejärel üldse ära koondati?

Tegemist on üsna tavapärase organisatsiooni arengu protsessiga. 

Tingituna üha kasvavatest ning komplitseeritumaks muutuvatest tarbimisprobleemide ennetamise vajadustest on Tarbijakaitseamet võtnud suuna laialdasema teavitustöö ja kaasaegsete innovaatiliste rakenduste kohaldamise tõhustamisele ning operatiivsemale tarbijaprobleemide lahendamisele ja turujärelevalvele Eestis. Kava elluviimine toob endaga kaasa aga paratamatuid muudatusi.

Seoses eelnevaga on tõepoolest Tarbijakaitseametis toimunud mõned olulised muudatused - nt. liideti väljaspool Tallinna asuvate maakonnatalituste tööprotsess ja töötajad turujärelevalve osakonna ja kaebuste osakondadega. Selle tulemusena eeldatakse töömahtude ja kompetentsi ühtlustumist. Olulised muutused on toimunud ja toimuvad infotelefoni tegevuse laiendamisel nii mahu kui sisulise nõustamise osas. Näiteks on kasutusele võetud infotelefoni lühinumber 1330. Lõppjärku on jõudnud peajuristi värbamine.

Sedavõrd väikeses ametis (55 töötajat) ei ole mõistlik ega efektiivne dubleerida ameti juhi ametikohta, liiatigi veel olukorras, kus ressursse vajatakse kvaliteedis ja arenduses - võidujooksus kiirelt arenevas kaubandus ja teenindussfääris (e-kaubandus, piiriülene tegevus, omavahel seotud kompleksteenused, finantsteenused ja infotehnoloogia uued võimalused nende osutamiseks).

Eelnevast tulenevalt on ameti nõuniku ametikoht koondatud alates 09.04.2010.

2. Mida arvate ja mis/kas tuleks ette võtta Holiday Club jt. sääraste tegelastega, mis võite välja reklaamivad, seejärel kergeusklikele puhkuseosakuid pähe määrivad ning tagatipuks saavad need samad kergeusklikud samaväärsest auhinnast odavama ja viletsama.

Tarbijakaitseamet on tegelenud Holiday Club´iga nii tarbijate kaebuste lahendamise küsimuses kui ka järelevalve korras (ettevõtja tegevuse kontrollimisega). Selle tulemusena on Holiday Club muutnud oma lepingutingimusi selgemaks ja tarbijasõbralikumaks. Igal juhul on oluline aga meeles pidada, et iga leping enne allkirjastamist tuleb läbi lugeda, et vältida hilisemaid probleeme. Ja veel, kui lepingut sõlmida ei ole plaanis, siis ei ole selleks ka kohustust. Juhul kui Teil on kõnealuse ettevõtja osas konkreetne pretensioon või probleem (näiteks raskusi lepingu lõpetamisega), siis soovitame Teil esitada kirjalik kaebus (koos kõigi asjassekuuluvate dokumentidega) Tarbijakaitseametile.

3. Mis on Tarbijakaitses keskmine palk ?

Tarbijakaitseameti töötajate palgad on kõik avalikud ning nendega võite tutvuda Tarbijakaitseameti koduleheküljel.

4. Mis on keskmine kaebuste menetlusaeg ?

Reeglina on menetlusaeg 30 päeva, kuid kui kaebuse lõplik lahendamine väljub ameti pädevusest või kui on vaja saada ka teiste institutsioonide arvamus või tegemist on komplitseeritud küsimusega, siis võib see aeg ka pikeneda, kuid sellisel juhul teavitatakse tarbijat .

5. Mis marki ametiautod on Tarbijakaitsel?

Tarbijakaitseamet kasutab järelevalve tegemisel Honda Civic’ut, Toyota Corollat ja Seat Toledo’t.

6. Kes korraldab sisekontrolli Tarbijakaitse ametnike üle? Eeskätt vaadates Top Toursiga seonduvast aspektist, sest kuna Tarbijakaitse peaks teostama järelevalvet reisifirmade üle, siis ilmselget võib praeguses olukorras öelda, et keegi on jätnud oma töö tegemata ja nüüd tegeletakse paratamatult ainult tagajärgedega.

Vastupidi – tegemist on järelevalve valdkonnaga, milles ennetav tegevus on Tarbijakaitseameti jaoks prioriteet. Nimelt oli just Tarbijakaitseamet üks Turismiseaduse muutmise initsiaatoreid. Nimetatud muudatus suurendas ettevõtjate vastutust oma klientide ees ning tõstis oluliselt ka tagatise minimaalmäära. Asjakohast informatsiooni leiate ka eelnevatest vastustest. 

Paraku ei ole Tarbijakaitse võimuses maksejõuetust ja pankrotte ära hoida, kuid see ei ole ka Tarbijakaitseameti eesmärk. 

7. Kelleks soovisite lapsena saada? Kindlasti mitte tarbijakaitsjaks...

Jah, tõepoolest. Tarbijakaitse ei tulnud mulle vist lapsena pähe. Kuid selle kogemuse põhjal, mille olen oma senise napi kolmveerand aasta jooksul Tarbijakaitseametis saanud, võin seda ametit soovitada kõigile, kes rutiini halvasti taluvad ja elult mitmekülgsust otsivad. Tasakaalu hoidmine ettevõtluse ja tarbimise konfliktijoonel eeldab mõlema valdkonna tundmist ja tunnetust ning valmisolekut keerulistes olukordades ning hoolimata tööaja raamidest siiski fookust hoida. Tõsi, tööd tuleb siin teha kõvasti ja lai silmaring ning pealehakkamine on võtmesõnad, milleta ametis hakkama saamine üha raskemaks muutub. Oma koht on loomulikult ka missioonitundel.

Kokkuvõttes: Pärast pikki aastaid ettevõtluses 180. kraadist kannapööret tehes ning kandideerides peadirektori ametikohale kõrgemate riigiametnike konkursisõela läbides, ei osanud ma ennustada, et eelseisev võib nii mitmekülgselt kogemusi pakkuv ja huvitav olla. Tänaseni ei ole ma hetkegi oma valikut kahetsenud. 

8. Millises sektoris/ valdkonnas on tarbijakaitsjate töö eriti raske ( keeruliste seaduste, suurte ja juriidiliselt tugevate seljatagustega firmade aspektist lähtudes) ?

Ilmselgelt valdkondades, kus seaduspügal kõige vähem konkreetne on. Samas on need valdkonnad ka kõige huvitavamad. 

Kõige aeganõudvam on vast erinevates sektorites sh. ka finantssektoris kasutatavate tüüptingimuste järelevalve ja puudustele tähelepanu juhtimine ning positiivse tulemuse saavutamine.
Eelmine nädalavahetus pani ka ilmselt mitmete tarbijakaitseametnike füüsilise vastupidavuse proovile. 

9. Teil peaks piisavalt hea ülevaade olema - milline reisifirma järgmisena pankrotti läheb?

Tarbijakaitseamet ei tegele ennustamisega. 

10. Kui ma lähen näiteks kinno ja mu ette istuvad korvpallurid ning seeläbi on võimatu täies ulatuses ja täie raha eest ekraanil toimuvat näha ning kinos ühtegi vaba asenduskohta pole, siis kas kino operaator on kohustatud mulle piletiraha tagastama või uue pileti andma ?

Sedalaadi küsimused lahendatakse reeglina kõigi osapoolte positiivse vastutulelikkuse ja kompromissina. Loomulikult eeldab see ka valmisolekut positiivseks kompromissiks. Tarbijakaitseametisse ei ole seni analoogsete küsimustega pöördutud.

Galina :Kuidas on lood DOORLAND OÜga? Olen üks paljudest kahjukannatajatest, kes on petta saanud, tellides DOORLANDist uksi. Olen oma ustest ja rahadest ilma jäänud. Firma on likvideeritud, aga tähtkirjaga esitatud võlanõuded ei ole DOORLAND OÜ likvideerija Tiit Kulli poolt vastu võetud.

Politseis on algatatud kriminaalmenetlus, aga reaalselt väga kahtlen, et pätid kohtupinki satuvad ja tarbijad oma rahad tagasi saavad.
Kuidas Tarbijakaitseamet lasi firmal nii kaua tegutseda ja ei uurinud, mis põhjustel uste tarnimine hilineb ja kuhu kadusid rahad, sest ettemaksud Poolasse ei laekunud?
Ette tänades vastuse eest.

Doorland OÜ kohta kaebuste saamisel alustas Tarbijakaitseamet nende menetlemist. Juriidiliste isikute lepingulised suhted on reeglina konfidentsiaalsed ning nende avaldamine kolmandatele isikutele on võimalik vaid erandkorras. Tarbijakaitseametil nimetatud õigused puuduvad, mistõttu Teie poolt tõstatatud küsimusega pöördus Tarbijakaitseamet Politseisse.

Tarbijate pöördumiste menetlemise tulemusel edastas Tarbijakaitseamet novembris 2009 Kõik tarbijate kaebused ja sellega seonduvad materjalid Põhja Prefektuurile ning ametile teadaolevalt on alustatud kriminaalmenetlus. Millises etapis politsei menetlus on, ei oska hetkel ameti esindajana vastata.

Riina: Lp. hr. Andres Sooniste!
Reisipakett oli ostetud edasimüüjalt summaga (oletame) 13 000 krooni. Firma ostis reisi Top Toursilt, makstes osa sellest kliendi makstud summast ning mõni % (11%) sellest summast läks edasimüüja tasku! Tähendab, et klient maksis 13 000, Top Tours sai 89% sellest summast ja 11% sai firma edasimüüja. 11% on ikka veel selles firmas, kuid klient reisile ei lähe. Kas firma edasimüüja ei pea selle 11% kliendile tagasi maksma? Muidu tuleb välja nii, et firma edasimüüja ei vastuta millegi eest, kliendile uut reisi ei paku ja raha on ka taskus! Tore ju!

Komisjonitasu on kahe juriidilise isiku vaheline küsimus. Vahendaja peab tõendama, et ta on oma kohustuse täitnud ning nõutud summa reisikorraldajale üle kandnud.

Edasimüüja vastutab tarbija ees nii kaua, kui ta on selle tarbija poolt tasutud summa üle kandnud reisikorraldajale. Kui vahendaja on jätnud mingi osa tarbija rahast reisikorraldajale üle kandmata, siis selles osas vastutab vahendaja. Kuidas ja kuhu Teie oma avalduse peaksite esitama, leiate eespool olevate küsimuste vastustest. Kui vahendaja ei ole nõus avaldust vastu võtma, siis on teil õigus pöörduda oma avaldusega otse Tarbijakaitseametisse. Avaldusi ootame kuni 11. juunini 2010.

x-sort: Tahaks teada mida siiski tähendab reisitõrkekindlustus Teie meelest?
Reisitõrge: tekkis küsimus seoses Top Toursiga - mul oli tehtud reisitõrkekindlustus. Reis jäi ära, kuid Ergo ei maksa mulle seda reisi välja, sest lepingus on punkt pankroti kohta. Aga Top Tours pole pankrotis. Kuidas tarbija saab siit kaitset - ma ju kindlustasin end, aga nüüd olen petetud.

Reisitõrge on üks riskidest, mis võib reisijatega asjaolude kokkulangemisel ootamatult realiseeruda. Nimetatud riski on võimalik maandada läbi kindlustuslepingu sõlmimise. Nii nagu kõigi teiste kindlustusliikide puhul, on ja reisikindlustuse korral lepingutingimused tehingu lahutamatuks osaks. 

Kindlustuslepingu tingimused kajastavad reeglina üsna arusaadavalt neid olukordi, mille puhul leping kehtib ja mis on lepingu välistus. Igasuguse kauba või teenuse ja eriti veel finantsteenuse (sh. kindlustusteenus) ostmisel on äärmiselt oluline nimetatud tingimustega eelnevat tutvuda ja hilisemate arusaamatuste vältimiseks ka asjatundjatega konsulteerida.

Kuivõrd teema on aktuaalne ja mõneti ka vastuoluline (erinevus tarbijate tavaarusaamise ja kindlustusfirma käsitluses) pöördub Tarbijakaitseamet nii Teie poolt tõstatatud küsimuses kui ka nimetatud valdkonnas laiema tõlgenduse ning seisukoha saamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu poole. Lisaks eelöeldule on Tarbijakaitseametis algatatud tarbijate kaebuse põhjal samateemaline menetlusprotsess.

Ja veel - kas Tarbijakaitseamet ei peaks siiski KÕIKI Top Toursi ohvreid aitama ja raha neile välja maksma, sest nagu ma aru saan, olite ju just teie süüdi selles olukorras. Ise küsige see raha siis Top Toursi pankrotipesast - kui see välja kuulutatakse. Ühesõnaga - mis ma teen siis nüüd? Ma ei soovi oma raha kaotada, niigi pole seda, kannatan tugevate paanika- ja ärevushoogude all. Minu tervislik seisund halvenes kohe pärast seda uudist.

Te peaksite oma avalduse edastama Tarbijakaitseametile. Kuidas ja millise tähtaja jooksul, leiate eelnevatest vastustest. Kui peaks asi jõudma nn pankrotimenetlusse siis kahtlemata saame me tarbijate nõuded edastada tulevikus määratavale ajutisele pankrotihaldurile, ja seda ma ka teeme lisaks sellele, et tarbijat ajutisest pankrotihaldurist ja tema kontaktidest teavitame.

Janek: Kui kraanist tuleb roostevett, siis miks minma pean selle trappi lastud vee kinni maksma?

Juhul kui elate kortermajas, soovitaksin vee ja veetorustiku kvaliteedi osas pöörduda korteriühistu poole, mis saaks küsimuse ise lahendada või saaks selleks pöörduda kohaliku veeettevõtja poole.
Kui elate eramajas, siis tuleks samuti veetorud kriitilise pilguga üle vaadata ning võib-olla tõesti mõni vanem torustiku osa annab teatud tingimustel roostest vett. Siis tulekski ilmselt see torustiku osa välja vahetada.

Juhul kui tegu on veeettevõtja poolt tekitatud olukorraga, tasuks pöörduda kohaliku veeettevõtja poole, milliseks ettevõtjaks näiteks Tallinnas on AS Tallinna Vesi. Vee kvaliteedi vastavuse eest vastutab veeettevõtja, kelle poole selle küsimuse lahendamiseks tuleks pöörduda.
Vee eest tasumine toimub veearvesti näitude alusel ning tõenäoliselt ei ole võimalik jooksvalt eraldada puhast ja roostest vett, milline kraanist tuleb.

Pangast: Kas pankadel on eluasemelaenu lepingu sõlmimisel õigus nõuda arveldamiskohustust ainult nende pangas? Kas pank võib eluasemelanu aastase maksepuhkuse taotlemise korral öelda, et maksepuhkust saab vaid juhul kui marginaal muutub (loomulikult siis pangale sobivas suunas)?

Eluasemelaenu võtmisel lepivad laenuandja ja laenusaaja kokku reas tingimustes. Üheks selliseks kokkulepitud tingimuseks võib poolte kokkuleppel olla ka laenuvõtja arveldamine laenuandja vahendusel. Sellise kokkuleppe sõlmimisel ongi laenuvõtja enesele laenulepingut sõlmides sellekohase kohustuse võtnud.

Laenulepingu muutmise korral, milleks on ka maksepuhkuse taotlemine, räägivad laenulepingu pooled eeldatavalt läbi mitmeid laenulepinguga seotud lepingu punktid. Tarbijakaitseamet möönab, et läbirääkimise esemeks laenulepingu muutmise korral võib olla ka intressimäär laenatud summalt. Ebamõistlikus laenuintressimäära muutmises Tarbijakaitseamet soovitab laenuvõtjal mitte laenuandjaga kokku leppida.

kaua veel: ...laseb tarbijakaitse Top Toursil reisijate rahadega mängida, investoreid otsida jne? telefonid on küll automaatrežiimil, firmaga ühendust ei saa, aga täiesti võimalik, et firma pangaarvetel käib "menetlus" hoogsalt... Praegu, kui arved oleks suletud, oleks ehk pankrotipesas veel midagigi alles ja võlausaldajad saaksid suurema osa oma rahast tagasi. Tehti ju ülekandeid veel reedelgi.
Mulle pole sest firmast keegi helistanud ega selgitanud, mis toimub. Ma ei tea isegi seda, kas mu kindlustusraha on Topist üle kantud. kas Tarbijakaitseamet on huvi tundnud, mis Topi pangaarvetel praegu toimub?
Reisiettevõtja suutmatus täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi ei pruugi tähendada veel pankrotti pankrotiseaduse mõistes (pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.).

Majandustegevuse registri andmetel on TopTours AS tegevus peatatud kuni 21.11.2010.a.

Kui Top Tours kasutab peale tegevuse peatamist oma pangaarvel olevaid summasid mitte sihtotstarbeliselt, siis võib see olla aluseks hilisemaks kriminaalmenetluse algatamiseks ja tõenduse korral ka karistamiseks.

Diil: Tere. Tahan küsida kas mobiilsidefirmade järgnev käitumine on seaduslik.
Jutt siis kõnekaartidest, konkreetselt 'Diil'. Klient oma kasutatud teenuste eest arvet ei saa, mingil hetkel lõpeb kõneaeg lihtsalt otsa. Ka ei tea, kas kõneaega on vastavalt hinnakirjale maha arvestatud. Ainus võimalus selle teada saamiseks on operaatori netikeskkonnas e-arve tellida ja see maksab.
Küsimus siis järgmine: kas arve esitamise eest on õige raha küsida?

Siin on küsimus selles, et tarbija ei tea, kas kõneaega on arvestatud maha vastavalt hinnakirjale või mitte. See on analoogne kui lepinguline klient vaidlustab arve, peab ta samuti tellima kõnede väljavõtte, mis on reeglina tasuline teenus. Arvel esitatakse ju üksnes kõnede maksumus ja kõnede aeg, seal ei ole kirjas, millisele telefoninumbrile täpselt helistati ja kui kaua konkreetselt ühe telefoninumbriga räägiti. 

Tegelikult on kõnede väljavõtte tellimine ju reeglina alati tasuline teenus. See tellitakse juhul, kui soovitakse arvet vaidlustada. Kui tarbija kõnekaardi ostab, siis ta saab selle eest kauba ostmist tõendava dokumendi. Siin on erisus lepingulise kliendiga, kuna arvet ju esitatagi, vaid teenust saab kasutada täpselt nii palju, kui on kaardil kõneaega. Kõneaja jääki on võimalus lihtsalt teada saada.
Oluline on mitte unustada, et enne mingi kauba või teenuse ostmist tuleb tutvuda teenuse tingimustega, kui need ei sobi, on ju alati võimalus valida sobivam toode, antud juhul sõlmida leping, kus e-arve eest raha ei võeta.

Garantiiaeg: Ostsin sel aastal apteegist vererõhu mõõtja hinnaga 1400 krooni. Eestikeelsele juhendile on kirjutatud, et garantii on 1 aasta. Minu teada ei ole ühtegi garantiid alla 2 aasta, või kuidas siis täpselt on?

Siinkohal tuleks selgitada mis vahe on seadusest tuleneval pretensiooni esitamise õigusel ja garantiil ehk kas garantii on sama mis pretensiooni esitamise õigus?

Puudusega kauba puhul on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates ostmise päevast. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku. Ehk juhtudel, kus müüjal on põhjust kahelda selles, kas printeril tekkinud viga või katkine käekotilukk on ikka tingitud tootmispraagist või on tarbija ise selle katkiminekus süüdi, tõendavad vea tekke põhjuseid asjatundjad. 

Oluline on teada, et esimese kuue kuu jooksul peab tõendamisega seonduv olema korraldatud müüja poolt ning tarbijale tasuta. Hiljem tasub tõendamisega seotud kulud tavalistelt süüdi jääv pool.

Puudusega kauba korral on tarbijal õigus:

nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga (kumb variant on sobivam, lepitakse osapoolte vahel kokku) nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist.

Lisaks eelkirjeldatud pretensiooni esitamise õigusele võib müüja toodetele anda lisaks ka garantii ehk müügigarantii. Garantiiga peab aga müüja pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui eeltoodud õigused, mis kehtivad kaheaastase pretensiooni esitamise perioodi vältel. Näiteks peab garantii kestvus olema rohkem kui 2 aastat või sisaldama muid hüvesid nagu asendustoodet garantiiremondi ajaks, ööpäevaringset klienditeenindust vms. 

Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või te ei ole nõus müüja poolt pakutud lahendiga ja leiate, et teie õigusi on rikutud, võite abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti ja tarbijakaebuste komisjoni poole. 

Kingad: Ostsin selle aasta aprilli lõpus poest kingad (Hiina toode), mis kohutavalt haisevad. Kuu ajaga ei ole hais vähenenud. Kas mul on õigus viia need kingad poodi tagasi?

Ilmselt on tegemist nö. tootmisveaga, mistõttu soovitan teil pöörduda kauplusesse, kust kingad on ostetud. Võib eeldada, et antud juhtumi puhul ei ole vahetus otstarbekas, sest ka teised jalatsid samast partiist tõenäoliselt võivad eritada iseäralikku lõhna, siis oleks mõistlik teil oma avalduses nõuda lepingu lõpetamist ehk raha tagasi saamist. Kui Te oma probleemile kaupluses lahendust ei saa võite pöörduda Tarbijakaitseametisse.