Riigi president Vladimir Putin teenis 2014. aastal 7,654 miljonit rubla (140 000 eurot), aasta varem oli see summ 3,6 miljonit rubla. Peaminister Dmitri Medvedev teenis aga Putinist rohkem – eelmisel aastal rohkem 8 miljonit rubla (145 000 eurot). Ka 2013. aastal oli tema ametlik sissetulek Putini omast suurem – 4,2 miljonit rubla.

Veel selgub deklaratsioonist, et Venemaa presidendile kuulub 1500 ruutmeetri suurune kinnistu, korter suurusega 77 ruutmeetrit ja garaaž suurusega 18 ruutmeetrit. Lisaks on Putini kasutuses veel üks, 153,8 ruutmeetrine korter. Samad objektid deklareeris Putin ka aasta varem. Ka Putini isiklikus autopargis pole aastaga muutusi toimunud – president on deklareerinud kaks küllaltki haruldast Volgat - GAZ M21 ja GAZ M-21-P, ühe Niva ja haagise Skif. Juba teist aastat järjest pole aga tema deklaratsioonis ridagi eksabikaasa Ljudmilla kohta, kirjutab leht.

Peaminister Medvedevi nimel on deklaratsiooni järgi 49 aastaks renditud kinnistu suurusega 47 hektarit. Kirja on pandud ka 367,8 ruutmeetri suurune korter ja kaks autot. Nagu Putinilgi, on tegemist kodumaiste haruldustega – Pobeda GAZ-20 ja Volga GAZ-21. Valitsusjuhi abikaasa ei teeninud deklaratsiooni järgi eelmisel aastal kopikatki. Tema vara moodustavad kaks parkimiskohta ja sõiduauto Volkswagen Golf. Peaministri pojal puuduvad deklaratsiooni järgi aga nii sissetulek kui ka vara.

Venemaa valitsuse liikmetest oli kõige suurem sissetulek asepeaminister Aleksandr Hloponinil, kes teenis 280,6 miljonit rubla (5,1 miljonit eurot). Kõige väiksem sissetulek, 4,9 miljonit rubla (89 000 eurot), oli side- ja massikommunikatsioonide ministril Nikolai Nikiforovil.

Välisminister Sergei Lavrov teenis aastaga 6,1 miljonit rubla (111 000 eurot), kaitseminister Sergei Šoigu 7,5 miljonit rubla (136 000 eurot) ja rahandusminister Anton Siluanov 36,3 miljonit rubla (660 000 eurot).

Selle aasta märtsis kirjutas aga Venemaa president Vladimir Putin alla kolmele seaduseelnõule, millega kärbitakse valitsuse palkasid, tema enda ja peaminister Dmitri Medvedevi ametlik palk väheneb 10 protsendi võrra. Nii et järgmisel aastal peaks deklareeritud tulu mõlemal mehel tagasihoidlikumaks jääma.

Need meetmed on osa valitsuse hädaolukorra plaanist, et leevendada nafta hinna kukkumisest ja riigi suhtes kehtestatud majandussanktsioonidest tingitud tulude kahanemise tagajärgi.