Onu Sam annab valusa õppetunni
Suuremad kired on vaibunud ning telgitagustes käib juristide töö. Kuid ühes ollakse kindlad: keegi jääb selle skandaali tulemusel süüdi ja kannab karistust. Küsimus on vaid – kes?
Et eestlased asjast puhtalt ei pääse, sellele on viidanud süüdistuse esitanud USA väärtpaberikomisjon SEC, ent seda usub ka LHV ise, keda skandaalis puhul esindab avalikkuses juhatuse esimees Rain Tamm. Tamm on kinnitanud, et LHV ehk täpsemini üks LHV kontserni tütarettevõtteid AS Lõhmus, Haavel & Viisemann ei ole firmana kahtlusaluste aktsiatehingutega seotud. Tehinguid tegid tema kliendid – Peek ja Lepik.
Võib oletada, et tähtsaima kokkuleppe on AS Lõhmus, Haavel ja Viisemann SEC-iga juba saavutanud – iseasi, kuidas mõista kokkulepet, millega “SEC nõustub sellega, et LHV jätkab oma igapäevast äritegevust”. Teada on, et sisulise aruteluni – kes tegi, mida tegi, kuidas tegi, kas rikkus seadust ja kui rikkus, siis kuidas saab teda karistada – pole juristid seni veel jõudnudki. Tamm kinnitas, et hetkel käib vaid koostöö, mille käigus selgitatakse välja, mis kliendikontosid ei kasutatud õigusvastaste tehingute tegemiseks. Alles siis leitakse süüdlased.
Kahte asja LHV skandaaliga seoses Eestis päris täpselt ei aduta: esiteks, et nimi LHV on USA-s justkui kärbes kusagil konnatiigis. Ning teiseks – SEC-i süüdistused on tõsised, millest kerge nahaga ei pääse. LHV kinnitab, et firma omanikud on valmis vajadusel trahvi maksmiseks miljonidollarist omakapitali suurendama, ent selles valguses tundub tõeliselt retoorilisena küsimus: mis saab siis, kui USA kohus kinnitab LHV-le mitmesaja miljoni või koguni miljardi krooni suuruse trahvi?
Pole kooperatiiv
SEC-i jaoks on LHV tundmatu tegija kusagilt kaugelt. Finantsinspektsiooni kapitalijärelevalve divisjoni ekspert Andres Laisk ütles, LHV peab ameeriklastele tõestama: tegemist pole kooperatiiviga, mis on rajatud petuskeemi elluviimiseks, vaid pikaajaliste kogemustega ettevõttega ning seadusvastaseid tehinguid on teinud vaid väike osa tema kliente.
Asjale nii vaadates võib LHV olla igati õnnelik, et SEC lubab tal tegevust jätkata. Sest USA-s võetakse investeerimisfirmadelt selliste süüdistuste puhul litsents, hakaku kas või kurke kasvatama.
Hullem variant oleks olnud, kui paari isiku tehingute pärast oleks pühitud kaardilt terve LHV.
Mis siis, kui süüdi ei jää LHV, vaid Peek ja Lepik, kes väidetavalt ebaseaduslikke tehinguid tegid? Kas LHV juhtumi eest võib keegi USA-s tõepoolest kuni kümneks aastaks vangi minna?
USA firma Egeeni nõukogu esimees Kalev Kask ütles, LHV-ga juhtunu on tüüpnäide sellest, mis juhtub, kui sebimine satub tõsisemasse jurisdiktsiooni ning kui naiivselt arvatakse, et kõikjal suhtutakse aktsiaturu stabiilsusse ehk aktsionäride õigustesse sama ükskõikselt nagu Eestis.
Intervjuus Eesti Päevalehele ütles Oliver Peek, et info, mille põhjal tehinguid tehti, oli avalik ja kõigile Business Wire portaali kasutajatele kättesaadav. See argument näib ameeriklasi siiski mitte rahuldavat. SEC-i jurist David Horowitz andis selgelt mõista, et kui info oleks dollar, mis maas vedeleb, siis ei saaks Ameerikas kohe seda üles korjata ja poodi minna. SEC selekteerib tehinguist anomaaliad välja spetsiaalse arvutisüsteemiga. Ja kui juba kellelegi süüdistus esitatakse, siis ilma naljata.
LHV juhtum äratab ilmselgelt eestlaste huvi investeerimise vastu – keegi ei kujutanud ju varem eriti ette, et USA aktsiaturul on võimalik vara kahe aastaga 70-kordseks kasvatada, nagu tegi Oliver Peek.
LHV skandaali kronoloogia
2. november
SEC süüdistab LHV-d ning tema töötajaid Oliver Peeki ja Kristjan Lepikut teabevargusega ligi 200 firma enam kui 360 börsiteatele ligi pääsemises ning saadud info põhjal 7,8 miljoni dollari (ligi 100 miljoni krooni) ebaseadusliku tulu teenimises. USA kohtu otsusega külmutatakse sadakonna LHV Traderi kliendi kontod, neist viis puudutavad süüdistust. LHV peatab Kristjan Lepiku ja Oliver Peegi töölepingud ning algatab sisejuurdluse. Finantsinspektsioon algatab järelevalvemenetluse saamaks teada, kas LHV juhtumi puhul on rikutud Eesti väärtpaberituruseaduse sätteid. LHV rakendab oma klientidele investeerimis- ja kasvukontodelt raha välja kandmise piirangu, lubades välja kanda vaid 74 protsenti varadest.
4. november
Oliver Peek kinnitab, et pole seadust rikkunud ega kasutanud Business Wire pressiteadetele ligi pääsemiseks mingeid programme; väidab, et info oli avalik ja kõigile kättesaadav. Finantsinspektsioon kinnitab, et LHV pensionifondid pole ohus, ent LHV ei välista, et LHV Traderi kliendid võivad raha kaotada. Avalikkusele saab teatavaks, et lisaks ühele Peegi ja ühele Lepiku väärtpaberikontole tehti väidetavalt ebaseaduslikke tehinguid ka vähemalt ühel LHV partneri Rain Lõhmuse kontol. Lõhmus taandab end LHV grupi ettevõtete juhtimisest. Finantsinspektsioon ja riigiprokuratuur lubavad LHV küsimuses kriminaalmenetlust, mida pole seni alustatud.
7. november
LHV teatab, et soovib sõlmida SEC-iga kohtuvälise kokkuleppe.
8. november
LHV ja SEC-i juristid saavutavad esialgse vahekokkuleppe, mis võimaldab LHV-l äritegevust jätkata ja millega SEC ei taotle väljaspool USA-d asuvate LHV varade külmutamist. Kokkulepe ei puuduta sisulisi küsimusi ega näiteks võimalikke trahve.
Rootsi sai õpetust 1980-ndatel
Eesti Panga ja valitsuse nõunikuna töötanud praegune Rootsi Handelsbankeni asepresident Bo Kragh räägib Rootsi juhtumist, mil üks kohalik suurfirma tahtis ühte USA firmat üle võtta. Enne tehingu avalikustamist tegi Rootsi firma nõukogu liige USA hotellist kõne ·veitsi panka ning andis korralduse osta USA firma aktsiaid.
Kragh imestab, millise visadusega SEC juba 1980-ndatel asju uuris, kui tehnoloogia polnud veel arenenud. Siseinfo kasutajale sai saatuslikuks hotelli kõnede eristus.
“Onu Samiga ei tasu selles osas jantida, ameeriklased on selliste süüdistuste puhul väga, väga jõulised ja oskavad oma eesmärke peale suruda, inimestele ja ka valitsusele survet avaldada,” ütles Kragh.
Samasugused “soolod”
1995. aastal pankrotistus mõne päevaga Suurbritannia vanim kommertspank Barings Bank ja selle põhjustas üks inimene – panga Singapuri kontoris väärtpaberitega kaubelnud Nick Leeson. Leeson hakkas 1992. aastal Singapuri SIMEX-i börsil tehinguid tegema ning pööraselt kaubeldes oli ta pangale 1995. aastaks tekitanud 827 miljoni naelase (19,2 miljardi kroonise) miinuse. Kui Peek ja Lepik tegid õnnestunud tehinguid, ilma et LHV sisekontroll oleks hakanud neid kahtlustama, siis Leeson sai hakkama hulga uskumatult ebaõnnestunud tehingutega.
USA firmajuht ja disainer Martha Stewart kuulis 2001. aastal Merrill Lynchi maaklerilt, et farmaatsiafirma ImClone juht Samuel Waksal tahab oma aktsiad ära müüa. Stewart müüs selle info põhjal oma ImClone aktsiad. Järgmisel päeval tuli teade, et firma uut preparaati ei lubata turul müüa – see uudis tegi aktsionärid kurvaks. Eelmisel aastal mõistis kohus Stewarti siseinfo kasutamises süüdistatuna viieks kuuks vangi.
