Ootamatu eriarvamus riigikohtu esimehelt: riik ei pea ebavõrdseid võrdselt kohtlema

Riigikohus tegi eile otsuse, millega tunnistas põhiseadusevastaseks juhatuse liikmete töötuhüvitisest ilmajätmise. Kohtu kolleegiumi hääled jagunesid aga 3:2 ehk otsusega ei nõustunud kaks riigikohtunikku - kohtu esimees Priit Pikamäe ja Tambet Tampuu.

Nii Pikamäe kui Tampuu põhjendavad eriarvamuses, et nüüdne riigikohtu otsus nõuab riigilt sisuliselt ebavõrdsete gruppide võrdset kohtlemist, kuigi otsustus olla äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmeks on iga vastava isiku enda teha. "Keeruline on pidada „intensiivseks" põhiõiguse riivet, mille esinemine sõltub põhiõiguse kandja enda tahtest," kirjutab riigikohtu esimees.

"Esiteks on kolleegium võrdsuspõhiõiguse puhul tuginenud väärale alusele, nõudes riigilt selliste gruppide võrdset kohtlemist, kelle puhul seda tegema ei pea.

Võrdsuspõhiõigus ei tähenda, et riik peab ebavõrdseid võrdselt kohtlema ning ei võiks ka võrdseid erinevalt kohelda, kui selleks on kaalukas põhjus. Sidudes otsuses ebavõrdse kohtlemise etteheite sellega, et seadusandja kohtleb juriidilise isiku juhtimis- ja kontrolliorgani liikmeid alusetult erinevalt, on kohtukoosseisu enamus asunud põhjendamatult taotlema olemuslikult täiesti erinevate juriidiliste isikute juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osas sarnast lähenemist.

Töötab erahuvides, tasutakse avalikust rahast

Võrdsustada MTÜ-de ja äriühingute juhtimis- ja kontrollorganite liikmeid on ebaõige juba ainuüksi põhjusel, et kui mittetulundusühingud ei ole mõeldud majandustegevuse kaudu tulu saamiseks, siis äriühingud nimelt seda eesmärki kannavadki.

Nõustuda ei saa ka kohtukoosseisu enamusega selles, nagu riivaks vaidlustatud sätted eriti intensiivselt omandipõhiõigust. Seda esiteks põhjusel, et otsustus olla äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmeks on iga vastava isiku enda teha. Loobumine nende funktsioonide täitmisest tagab töötuskindlustushüvitise saamise," seisab kohtulahendi eriarvamuses.

Lisaks võtavad Pikamäe ja Tampuu seisukoha ka selles, et juhatuse liikmele töötasu mittemaksmine ei ole aktsepteeritav.

"Käesolev kohtulahend loob eeldused praktikaks, kus isik tegutseb igapäevaselt erahuvides, kuid nende ülesannete täitmise eest maksab talle töötuskindlustuse süsteemi kaudu avalik institutsioon, samal ajal kui äriühing säästab selle kaudu end kulutuste tegemisest (tasu maksmisest), mis oleks tavaolukorras eeldatav.

Leiame ka, et töötuskindlustus tervikuna ei peaks soodustama olukorda, kus isikul on töö, kuid talle ei maksta selle eest töötasu."