Eesti Entsüklopeediakirjastuse pankrotihaldur Tiina Miti 7. juulil esitatud hagi ja 10. oktoobril esitatud hagi täienduse ning selgituse järgi palub hageja (Tiina Mitt) mõista Mainor Ülemiste AS-ilt (kostja) hageja pankrotivarasse välja kokku 2 457 341,61 eurot.

Pankrotihalduri hinnangul on usutavalt tõendatud, et esitatud hagi on õiguslikult perspektiivikas. Kostja (Mainor Ülemiste AS) on selgelt kuritarvitanud üürileandja pandiõigust ja tekitanud seeläbi hagejale kahju. Hagi esitamine teenib üksnes võlgniku võlausaldajate huve.

AS Testfilm on Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS võlausaldaja ja tema nõue on kaitstud nõuete kaitsmise koosolekul. Hardo Aasmäe nõue on 50 755 eurot. Aasmäele kuulunud ja hävinenud vara koosneb eelkõige intellektuaalsest varaast, sh ülikooli loengukonspektide ja erinevate raamatute käsikirjade väärtusest, samuti neilt teenitavast honorarist.

"Kolossaalne nõue!"

Perekond Pärnitsatele kuuluva Mainor Ülemiste nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa telefon oli postkastis, kuid firma juhatuse esimees Toomas Aak nentis, et tegemist on kolossaalse summaga arvestades, et tegemist on peaasjalikult intellektuaalse omandi eest esitatud nõudega.

"Oleme Raidla advokaadibüroo kaudu neile vastanud. Loomulikult me ei ole nende argumentidega päri ega leia, et peaksime kellelegi 2,4 miljonit eurot maksma," märkis Aak.

Ta ei laskunud detailidesse, lisades, et eks kohus otsustab, kas ja kellele jääb õigus.

Võõras vara läks kaotsi

Kirjastuse juhtkond väitis mullu sügisel Eesti Ekspressile, et pankroti eel kadus firmast 4,4 miljoni euro väärtuses vara, millest osa müüdi võileivahinna eest edasi ja osa hävitati.

Sombusel 2010. aasta 11. juuni suvehommikul tulid Eesti Entsüklopeediakirjastuse töötajad nagu tavaliselt Tallinna Ülemiste Citysse tööle.

Kontori ukse peal ootas neid vandeadvokaat Margus Lentsius, kes töötajad koju tagasi kupatas. Isiklikke asju ei lubanud ta enamikul kaasa võtta. Niipea kui töötajad olid lahkunud, lasi ta vahetada luku ja pitseeris ukse.

Aastakümme või kaks kirjastuses töötanud naised (neid oli enamik) ei näinud oma kingi, kohvikeetjaid, tasse, raamatuid, fotosid, toataimi, diplomeid ja elutööna kogutud märkmeid enam kunagi. Advokaat Lentsius tegutses Ülemiste City ülesandel. Kirjastus võlgnes mitme kuu üüriraha, võlg ulatus 150 000 kroonini.

Kirjastuse juht Hardo Aasmäe andis küll lubadusi, kuid üüri ei maksnud. Raha ei laekunud ka pärast kontori sunniviisilist sulgemist. Lõpuks lasi Lentsius arvutid ja muu kontoritehnika, suure koguse raamatuid, arhiivi ning töötajate isiklikud asjad sisse pakkida. Selleks läks tarvis 183 kolimiskasti.

2010. aasta sügisel müüs ta kogu kupatuse kirjastuse tervikvara nime all maha. Müügist laekus 300 000 krooni ehk Ülemiste City sai soovitud üüriraha kätte.

Asjad läksid vaid hullemaks, sest Lentsius oli firma vara seas maha müünud ka töötajatele kuulunud esemed ning väidetavalt ka Entsüklopeediakirjastuse raamatupidamise ja muu dokumentatsiooni (paberite kadumise asjaolud pole seni selgeks saanud).

Pärnits ajas kirjastuse pankrotti?

2011. aasta juunis läks Eesti Entsüklopeediakirjastus pankrotti. Pankrotihaldur Tiina Mitt peab maksejõuetuse üheks põhjuseks just eespool mainitud vara müüki. "Entsüklopeediakirjastuse püsiva maksejõuetuse põhjuseks oli Ülemiste City seadusevastane pandiõiguse teostamine," ütles Mitt Eesti Ekspressile.

Ta on veendunud, et tegu oli pahatahtliku käitumisega, mille eesmärk oli kirjastuse "majandustegevuse kahjustamine võimalikult suures ulatuses".