Ootamatu pööre: Kõlvart astus Maarjamäe täisehitamisele vastu

 (123)
Mihhail Kõlvart
Mihhail KõlvartFoto: Oliver Tsupsman

Igor Pihela ja Anatoli Kanajevi poolt Maarjamäele kavandatava suurarenduse planeeringu kinnitamine võib pidurduda, sest linnapea Mihhail Kõlvart soovib rajatavate tornmajade ja spaahotelli mõju täpsemalt uurida.

„Ma pole sugugi kindel, et Maarjamäe arendus oleks probleemidest vaba. Menetlus on läbi viidud korrektselt ja arendus vastab nõuetele. Kuid olen veendunud, et tuleb uurida selle arendusega kaasnevat mõju liiklussagedusele,” ütles Kõlvart eile Ärilehele.

Linnapea sõnul poleks lauluväljaku ja Maarjamäe lossi vahelisele alale Pirita tee äärde tohtinud juba algusest peale hakata tornmaju ehitama, kuid praegust olukorda pole enam võimalik muuta.

„Kuna need nüüd seal juba on ja inimestel on kodud, siis seda ei saa kuidagi tagasi pöörata,” selgitas Kõlvart. „Ma pole kindel, et Maarjamäe peaks valminud projektide kohaselt maksimaalselt täis ehitama. Seda olukorda tuleb täiendavalt analüüsida.”

Kõlvart viitas täiendavate uuringute võimalusele, sest Maarjamäe arenduse planeering ei ole seni veel linnavolikogus kinnitatud. Arendajad loodavad, et planeering kinnitataks juba lähinädalatel.
Samas ei täpsustanud linnapea Ärilehele, mida ta konkreetselt ette võtta kavatseb.

Maarjamäe kinnisvaraarendus sai esimese tagasilöögi kuu aega tagasi, kui riigihalduse minister Jaak Aab tegi Kõlvartile ettepaneku uurida arenduste mõju Tallinna ja Viimsi valla vahelisele liikluskoormusele. Samuti võttis Ajaloomuuseumi äsja ametisse asunud juht Peeter Mauer tagasi kooskõlastusallkirja, mille oli planeeringule andnud tema eelkäija.

Jutt käib Russalka ümbruse ristmikust, kus Pirita tee saab kokku nii Narva maantee kui ka tänavu valmiva Reidi teega. Seda ristmikku läbimata pole Pirita ja Viimsi elanikel, keda on kokku üle 40 000, võimalik pääseda Kesklinna ega Tallinna teistesse linnaosadesse.

Kultuuriminister Tõnis Lukas põhjustas laulupeol skandaali, kutsudes Maarjamäele korrusmajade ehitamisest loobuma sõnadega „peatage Lasnamäe”, mida mõni tõlgendas venelaste, Lasnamäe peamiste asukate vastase üleskutsena.

Kui ärimehed võisid praeguseni hellitada lootust, et peagi saab lauluväljaku naabruses kopa maasse lüüa, siis Aabi soovituse kuulda võtmine lükkaks arenduse määramata ajaks edasi. Nimelt oleks võimalik hakata liiklust uurima alles pärast seda, kui Reidi tee selle aasta lõpus valmib. Näiteks Pärnu ja Narva maanteele kavandatud Tallinna peatänava uuring võttis aega mitu aastat, enne kui Kõlvart projekti linnale sobimatuks kuulutas.

Aabi seisukohavõtt tuli ootamatult, sest tema eelkäija Janek Mäggi oli projektile veel selle aasta alguses andnud rohelise tule, soovitusi lisamata. Aab kordas linnapeale saadetud kirjas Mäggi öeldut, et nii Kanajevi kui ka Pihela arenduste puhul on tehtud kõik sammud nõuetekohaselt ja õigesti. Erineb üksnes soovitus korraldada liiklusuuring. Oluliste planeeringute järelevalve läks pärast maavalitsuste kaotamist regionaalministri haldusalasse.

Maarjamäe arendajaid solvas Aabi seisukohavõtt südamepõhjani. „Ma ei tee ju midagi halba, et mind 15 aastat järjest niimoodi piinatakse,” ütles spaahotelli ehitada sooviv Kanajev. „Tunnen, et nende inimeste jaoks pole midagi püha, isegi õigusriik mitte.” Ravikallakuga hotell hakkaks majutama kuni 400 külalist. Kanajevile läks eriti hinge, et muuseum võttis kooskõlastusallkirja tagasi. „Ma ei saa muuseumi seisukohast aru, sest toon spaahotelli kliendid otse nende värava taha,” rääkis Kanajev. „See üks buss, mis sõidab minu hotelli ukse taha, pole midagi võrreldes 500 korteri ja 1000 autoga, mis tuleb Pihela arendusega kaasa. Minu spaa vastab inimeste igale vajadusele.”

Kanajev peab tema arenduse vastu peetava võitluse eestvedajaks mööblitööstur Enn Veskimäge, kelle kodu asub Maarjamäel.