Ootamatuid kahjusid hüvitab kõige paremini koguriskikindlustus
Mis vahe on tavalisel varakindlustusel ja koguriskikindlustusel?
Kuuskme: Koguriskikindlustus hüvitab kõik kahjud, mis on tingitud ootamatu ja äkilise õnnetuse tagajärjel ning see on tavalepingust katvam. Selles lepingus on kirjas üksnes välistused, mille puhul kahju ei hüvitata. Tavalise varakindlustuse lepingus on loetletud olukorrad, mille puhul makstakse hüvitist ja see leping pakub ka vähem kaitset.
Piibor: Koguriskikindlustus korvab kõik kahjud, mis on tingitud ootamatu õnnetuse tagajärjel. Kui näiteks teie maja toru juba kaks kuud tilgub ja selle tõttu saab siseviimistlus kannatada, siis see ei ole ootamatu äkiline sündmus. See on teie hoolimatus ning kahjud ei kuulu korvamisele. Kui toru puruneb, siis on õnnetus ootamatu.
Kermon: Kui roostetav toru läheb katki, siis see ei ole ootamatu ja äkiline. Sinna alla ei kuulu ka niiskusest hallitama läinud kelder. Välistusi on kümne ja kahekümne vahel.
Näiteks globaalsed välistused, mis on seotud sõja ja terrorismiga.
Pronkssõduri ümber toimunud sündmused liigitati vandalismiaktiks, mille tulemusel tekkinud kahjud kuuluvad korvamisele. Kui see oleks nimetatud massirahutusteks, siis poleks ka kindlustused kahjusid hüvitanud. Kes paneb paika terminid?
Kermon: Kui riiklikul tasemel öeldakse kõva häälega välja, et tegu on võõra riigi poolt meie vastu seatud terrorismiaktiga, siis see on kindlustusseltsidele aluseks. Muudel juhtudel on see piir hägune. Viimati Tallinnas aset leidnud suuremahuline lõhkumine oli vandalismiakt, kuigi selles osalenud inimeste hulk oli suur. Rahvusvahelise praktika järgi peaks Tallinna suuruses linnas märatsema kümned tuhanded inimesed, et see liigituks rahvarahutuste alla.
Kas Pärnu üleujutused tegid kindlustuslepingud kallimaks?
Kermon: Pärnu üleujutus tagajärjel kindlustusmaksed otseselt ei tõusnud. See mõjutas natuke edasikindlustuse tariife, kuid mitte oluliselt. Kui sellised sündmused hakkavad regulaarselt toimuma, siis on sellel mõju nii meile kui klientidele.
Üleujutuskindlustust müües arvestame nüüd kindlustatava hoone asukohaga.
Piibor: Mitmed kindlustusseltsid loobusid pärast üleujutust teatud piirkonna kindlustamisest. Ei küsita lepingu eest rohkem raha, vaid loobutakse osade majade kindlustamisest. Seega mõned seltsid üleujutuskaitset ei paku. Osad seltsid muutsid oma lepingut üleujutuse osas selgemaks. See korrastas turgu.
Kermon: Muu maailma kogemus näitab, kui sellised katastroofid muutuvad sagedaseks, tehakse nende kahjude korvamiseks riiklik institutsioon.
Kuuskme: Pärnu katastroof oli esmakordne ka meie kindlustusseltsidele. Inimesed õpivad kriisidest.
Kas Eesti piirkondades, kus esineb rohkem torme, on ka kodu kindlustamine kallim?
Kermon: Täna pole seda teed mindud. Üleujutuse suurema riskiga piirkonnad on praegu Haapsalu, Pärnu, saared ja Ida-Viruma kaevandusalad.
Kui suured hinnaerinevused on seltside varakindlustuslepingutel?
Piibor: See oleneb paljudest komponentidest – hoonest, riskidest ja kindlustusvõtjast. Mõnikord on vahe sadades kuid, võib-olla ka tuhandetes kroonides.
Kui maja kindlustusleping on sõlmitud näiteks 3 miljoni krooni peale, siis kas hoone täielikul hävimisel makstakse inimesele see summa välja?
Kuuskme: Kui summa on õige siis makstakse. Kindlustus töötab taastamisväärtuse põhimõttel, anname raha samasuguse maja ehitamiseks.
Piibor: Kui inimene väidab, et tema ehitis on väga eriline, siis fikseeritakse enne lepingu sõlmimist selle maja erilisus.
Mis on põhilised kahjud, mille vastu soovitate kindlustada?
Kermon: Kindlasti tuleks kindlustada tulekahju vastu, kuna põlenguga kaasneb kõige suurem kahju. Tasub kindlustada ka torustike purunemise ehk veekahjude vastu. Enim kahjunõudeid on seotud torustike purunemisega. Teisel kohal on vargused ning siis tulekahju.
Piibor: Kui korteris lõhkeb torustik, siis kannatada saavad ka alumistel korrustel olevad korterid, kes nõuavad teilt remondiraha. Naabrimehe kahju korvab vastutuskindlustus. Viimasel ajal on üha rohkem hakatud ka selle kindlustusliigi vastu huvi tundma.
Kas kindlustusseltsid saavad nõuda suitsuandurite paigaldamist?
Piibor: Kui tegemist on suurte varadega, siis oleme ikka nõudnud nende olemasolu.
Kas peale eluaseme on hakatud rohkem ka kodust vara kindlustama?
Piibor: Iga aastaga on järjest rohkem hakatud mõtlema koduse vara kindlustamisele
Kermon: Pankade kaudu tulnud kliendid kindlustavad eelkõige laenutagatist. Kindlustusseltside agendid on vara kindlustamist rohkem müünud.
Vara kindlustamisel on kaks moodust – summaline ja esemeline kindlustus. Kumba neist tasub eelistada?
Piibor: Praegu on rohkem levinum summapõhine kindlustamine.
Kermon: Summapõhine leping on inimese jaoks lihtsam. Kui su kodu vastab Eesti keskmisele kodule, kus on keskmine kogus riideid ja keskmine kogus tehnikat, siis tasub valida summapõhine leping. Kui aga kodus on näiteks erakordselt palju kodutehnikat, siis tasub leping sõlmida nimekirja alusel.
Piibor: Nimekirja koostamine on vaevanõudev. Kui on aga erilised asjad, siis tuleks seda eelistada.
