Ootamismäng Tallinna Sadama istungil: pooled prokuratuuri tunnistajatest ei jõudnud ütlusi andma

 (50)
Vasakult: Tallinna Sadama esindaja Marko Kairjak, riigiprokurör Laura Feldmanis ja ringkonnaprokurör Denis Tšasovskih Tallinna Sadama istungil 17. septembril
Vasakult: Tallinna Sadama esindaja Marko Kairjak, riigiprokurör Laura Feldmanis ja ringkonnaprokurör Denis Tšasovskih Tallinna Sadama istungil 17. septembrilFoto: Rauno Volmar

Kui Tallinna Sadama korruptsiooniasja eilsel istungil oli vaid üks tunnistaja, kes keeldus ütluste andmisest, siis täna oli neid juba kaks. Tegu oli Ain Kaljuranna naiseõe ja tema mehega. Ütluste andmiseni jõudis täna plaanitud kaheksast prokuratuuri tunnistajast lõpuks vaid neli.

Kuigi eile toimunud sügishooaja avaistungi alul olid veel kõik Tallinna Sadama korruptsiooniasjas süüdistatavad peale poolaka Jan Paszkowski kohal, siis niipea, kui asuti prokuratuuri tunnistajate ärakuulamise juurde, vähenes saalis olijate arv oluliselt, kuna need tunnistajaid ei olnud suur hulga süüdistatavatega seotud. Lõunapausilt naastes tõdes Ain Kaljuranna kaitsja Paul Kereski, et kohtusaalis on päris külm, kui seal nii vähe inimesi on.

Kui juba eilne istung lõppes pooltühja kohtusaaliga, siis tänasel oli veelgi vähem asjaosalisi endid kohal – süüdistatavatest üksnes endine Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand ning ettevõtja Toivo Promm. Hommikul käis lisaks prokuröridele, kohtunikele ja kaitsjatele istungilt korra läbi ka kannatanute, Tallinna Sadama ja TS Laevade esindaja Marko Kairjak, kes – teenides ära kohtuniku kiituse ühe mõistliku ettepaneku osas –, lahkus juba pool tundi pärast istungi algust tehtud pausi jooksul.

Seotud lood:

Kaheksast tunnistajast jõudis kohale kuus

Päeva esimeses osas tunduski, et seekordse istungi iseloomulikuks jooneks kujuneb tunnistajate järel ootamine, kuna prokuratuur oli käskinud neil täpselt kohale tulla. Samas nende, kes kohale jõudsid, ülekuulamine läks plaanitust kiiremini, mistõttu tekkisidki suuremad ja väiksemad pausid päeva sisse.

Sellele juhtis kella 14.25 ajal lõunapausilt naastes tähelepanu ka kohtunik Kristina Väliste, paludes prokuratuuril öelda oma tunnistajatele edaspidi, et nad oleks 15-20 minutit varem kohal. Ka siis oli istungi jätkumine nihkunud pool tundi edasi, sest kella 14 ajal selgus, et üks tunnistaja oli haigestunud ja info selle kohta ei olnud prokuratuuri jõudnud. Juba päeva alguses olid prokurörid öelnud, et kaheksast tunnistajast jõuab kohale seitse.

Pealelõunanegi arutelu kestis vaid tunnikese, kuna reaalselt ütlusi andma jõudis kolmest tunnistajast üks. Päeva viimased tunnistajad, Ain Kaljuranna naiseõde Ene Trallmann ja tema abikaasa Aivar Trallmann keeldusid ütluste andmisest. Kui esimene tõi põhjuseks, et keeldub tunnistuste andmisest, kuna see võib süüstada tema lähisugulast, õemeest Ain Kaljuranda, siis teine tõi põhjuseks, et võib seeläbi süüstada iseennast.

Kui Ene Trallmann sai võrdlemisi kiiresti tunnistajapingist lahkuda – kuigi siin pidid nii prokuratuur kui ka kohtunik näpuga kriminaalmenetluse seadustikus näpuga järge ajama, et veenduda, et ka nii õe või venna abikaasa on selle määratluse järgi lähedane isik –, siis Aivar Trallmanni puhul see asi nii lihtsalt ei läinud. Väitlusesse selle üle, et mis see siis täpselt on, mis teda süüstada võib, sekkusid lõpuks ka kaitse advokaadid, kelle sõnul juba sellekohased küsimused rikuvad isiku enesesüüstamise privileegi.

Kuigi seejuures kinnitas prokuratuur, et asja eeluurimise käigus antud ütlusi silmas pidades ei ole Trallmannil põhjust enda pärast karta – sellepärast otsustatigi teda asja kaasata pigem tunnistajana –, kinnitas Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres, kes oli tutvunud eeluurimise käigus antud ütluste protokolliga, et Trallmanni hirm on põhjendatud.

Kummagi osapoole väited kohtunikku küll ei veenanud – Väliste sõnul ei olnud ta rahul olukorraga, kus osapooled olid kohtueelses menetluses antud tunnistusi näinud, aga kohus pidi pimeduses kobama –, kuid tal ei jäänud lõpuks muud üle, kui tunnistajal minna lasta. Siiski rõhutas ta, et küll keegi lõpuks võtab seisukoha, kas Trallmannil oli enesesüüstamisele viidates piisavalt alust ütluste andmisest keelduda või mitte. „Täna teadmata, kes,” märkis Väliste.

Võimalik ütlustest keeldujat vastutusele võtta

Nimelt on võimalik sellisel juhul, kui mõni osapool – antud juhul tõenäoliselt prokuratuur – peab seda piisavalt põhjendatuks, alustada eraldi kriminaalmenetlust selle välja selgitamiseks. Samas oli prokurör Denis Tšasovskih juba varasema arutelu käigus märkinud, et nende arvates ei ole kriminaalmenetluse alustamine antud juhul proportsionaalne meede.

Trallmannite ütlustest andmisest keeldumine lõpetas kella 15.30 ajal tänase istungi, kohtuasja arutelu jätkub Harju maakohtu Tallinna kohtumajas homme hommikul kell 10 juba taas suuremas ringis. Kokku kuulatakse Tallinna Sadama kohtuasjas üle ligi 100 tunnistajat.

Eesti ajaloo suurimas altkäemaksuafääris süüdistatavad on Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil kui altkäemaksu võtjad. Allan Kiili puhul ulatub altkäemaksu summa süüdistuse järgi 3,5 miljoni euroni.

Altkäemaksu andmise eest on kohtu all ka poolakas Jan Paszkowski (endine Remotowa laevatehase kommertsjuht), Tõnis Pohla (endine Baltic Maritime Logistics Group'i nõukogu liige), Eno Saar (endine HTG Investi esindaja), Üllar Raad (endine Esteve Terminal AS esindaja), Sven Honga (Keskkonnahoolduse OÜ juht), Toivo Promm (väidetava altkäemaksu vahendajana, Bone Invest juht) ja Tallinna Sadama endine hooldusosakonna juhataja Martin Paide. Lisaks juriidiliste isikutena HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.