Ooterežiimil olev elektroonika neelab aastas pool tuhat krooni

 (10)

Kodus on suurimad ooterežiimil olevad energiaõgardid arvuti, kuvar, ruuter ja printer.

Majapidamiste energiatarbest lõviosa, üldjuhul üle 70 protsendi, kulub eluaseme kütmisele. Ülejäänu võtavad enda alla valgustid, vee soojendamine ja elektriseadmed.

Seega, koduse energiakasutuse tõhustamiseks tuleks parandada soojustust ning muuta küttesüsteemid ja ventilatsioon efektiivsemaks. Need on aga suuremat plaanimist ja rohkem aega nõudvad tööd, mis neelavad esmalt palju raha, enne kui sääst ennast tunda annab. Midagi saab ka kiiremini ette võtta – näiteks tuleks kustutada tuled, kui ruumist lahkutakse, ja lülitada välja elektriseadmed, kui neid enam ei vajata. Seinast tuleks välja võtta ka laadimisseadmed, mis on oma töö lõpetanud. Need jätkavad energiatarbimist ka siis, kui laetav seade on nende küljest juba ära võetud, selgitab Eesti Energia energiasäästu projektijuht Mikk Saar.

Uued seadmed

Uusi elektriseadmeid ostma minnes soovitab Saar valida neid, millel on väiksem energiatarve. “Kui müügil on B-, A-, A+- ja A++-klassi elektriseadmed, siis tuleks eelistada A++- või A+-klassi kuuluvaid,” ütleb ta. “Majapidamisseadmete keskmine väljavahetamisaeg on 10–15 aastat pärast ostmist, aga enamik väiksema elektritarbimisega seadmeid teenib oma kallima ostuhinna juba mõne aastaga tagasi.”

Seotud lood:

Ta toob näiteks, et A- ja A+-klassi analoogsete külmikute hinnavahe on paarsada krooni, mõnel juhul hinnavahe isegi puudub. Arvestades, et A+-klassi külmik võtab A-klassi külmikust 50–80 kWh/a vähem elektrit, on kallim hind tasa kahe kuni kolme aastaga.

Salakaval ooterežiim

Uuringutulemused näitavad, et ooterežiimil olevad elektroonikaseadmed röövivad kodumajapidamiste elektrikasutusest kolm kuni kümme protsenti, mõnel juhul isegi kuni 13 protsenti.

Sajandivahetuse paiku euroliidu riikides, Jaapanis ja USA-s tehtud mõõtmiste tulemusel selgus, et kodumajapidamistes kulus ooterežiimis olevatele seadmetele 235–1100 kWh/a. “USA kodumajapidamistes ooterežiimil olevate seadmete kulutatava energiaga oleks võimalik rahuldada kogu Vietnami, Peruu ja Kreeka elektritarbimine,” toob Mikk Saar näite.

Eesti kohta tema sõnul sellised andmed puuduvad, aga võib arvata, et umbes kümnendiku kodumajapidamiste elektrienergiast röövivad ooterežiimil olevad seadmed. Seepärast tasub harvemini kasutatavad seadmed välja lülitada. “Kui arvestada, et kodus on ooterežiimil olevate seadmete energiatarve pidevalt 30–50 vatti, siis kulub aastas mõttetult 260–440 kilovatt-tundi ehk keskmiselt 500 krooni,” arvutab Saar.

Suurimateks kodusteks ooterežiimil olevateks energiaõgarditeks võib pidada arvutit ühes kuvari, ruuteri, printeri ja muude juurdekuuluvate seadmetega. Olulised ooterežiimil olevad elektritarbijad on ka televiisor, digiboks, DVD-mängija ning muud lisaseadmed. Rahvusvaheline energia-agentuur (IEA) on algatanud One Watt Initiative’i, mille eesmärk on uute elektriseadmete ooterežiimi energiakasutuse viimine alla ühe vati aastaks 2010.

Vana arvuti väljavahetamisel tasub kaaluda sülearvuti soetamist, mis kasutab lauaarvutist üle kahe korra vähem energiat. Pärast arvuti kasutust tuleks see kindlasti vähemalt sleep/standby-režiimi lülitada. Nii väheneb tüüpilise 150–200 W lauaarvuti ja 15–45 W sülearvuti energiatarve 1–6 W suuruseks. Printerid, koopiamasinad ja arvutikõlarid tuleb pärast kasutamist täielikult välja lülitada.  

Säästupotentsiaali on

Kui iga kodu vähendaks energiatarbimist kas või ühe kilovatt-tunni (kWh) võrra päevas, väheneks kodumajapidamiste elektritarbimine aastas 13 protsenti. Kogu riigi aastane elektrienergia tarbimine väheneks veidi vähem kui kolm protsenti.

Eesti riigi eesmärk on üheksa aasta jooksul vähendada energiatarbimist üheksa protsendi võrra võrreldes 2000.–2005. aasta keskmise energiatarbimisega. Säästupotentsiaali teoreetiliseks suuruseks peetakse umbes kolmandikku praegusest energiatarbimise tasemest, arvestades tehnoloogilisi võimalusi.

Kuhu kaob kodus elekter?

•• Keskmiselt kulub olmevajaduste rahuldamiseks kodus elektrienergiat 3500 kWh/a.

•• Tänavu märtsi algusest on põhitariifijärgne hind 130,15 senti kWh kohta, seega 3500 kWh tarbimine toob kaasa 4555-kroonise arve. Täpseid uuringuid tehtud pole, aga võib eeldada, et kodumajapidamiste elektrikasutus jaguneb umbes nii:

•• Valgustid 700–1050 kWh/a

•• Külmik 200–400 kWh/a

•• Pesumasin 80–300, nõudepesumasin 80–250  kWh/a

•• Koristamine ja triikimine 200–300, toidu valmistamine 800–1000 kWh/a 

•• TV, video- ja stereoseadmed, digiboks  jms 200–700 kWh/a

•• Arvuti, ruuter, printer jms 250–1000

•• Muud seadmed <200 kWh/a

•• Iganädalane elektrisauna-kütmine tõstab energiakasutust 800–1200 kWh/a ja elektriboiler 1000 kWh/a.

Koduse energiasäästu nõksud

•• Nõudepesumasinal kulub ühe pesutsükli jaoks umbes pangetäis vett (7–10 liitrit). Käsitsi pestes on see kogus enamasti suurem. Efektiivsed nõudepesumasinad tarvitavad elektrit alla ühe kilovatt-tunni kasutuskorra kohta.

•• Pesumasin vali väikseima vee- ja energiatarbe järgi. Efektiivsed pesumasinad kasutavad alla 0,85 kWh elektrit ja alla 45 liitri vett kasutuskorra kohta. Võimaluse korral pane tööle täis pesumasin ja kasuta madalamaid temperatuure.

•• Tavalise keraamilise pliidi energiasäästlikum konkurent on induktsioonpliit, mis suudab elektripliidist kiiremini ja energiasäästlikumalt vee keema ajada.

•• Toiduvalmistamisel pane potile kaas peale, sest nii väheneb energiakasutus kuni neli korda ja toit valmib kiiremini. Kui vesi keeb, keera kuumus väiksemaks. Tugev kuumutamine ei tõsta vee temperatuuri üle 100 0C.

•• Keeda vett pigem elektrikannus kui potis elektripliidil, sest pliidil keetes kulub kuni poole rohkem elektrit.

•• Ära aseta külmkappi küttekehade (pliit, radiaator) lähedusse ja ära pane külmkappi kunagi kuuma toitu. Sulata sügavkülmutatud toitu tavalises külmkambris, nii vähendad külmiku tööd.