Nädalavahetusel Viljandis peetud õpetajate kongress otsustas reorganiseerida Eesti õpetajate Liidu, mis peaks saama õpetajaskonna arvamust väljendavaks organisatsiooniks.

Kui siiani kuulus 1991. aastal taastatud Eesti õpetajate Liitu (EõL) vaid Tartu õpetajate Selts (TõS), siis kongressil liitus sellega 11 õpetajate ühendust.

Lähte ühisgümnaasiumi direktori Toomas Kingu hinnangul peaks EõL kujunema õpetajaskonna tugevaks esinduseks ning arvestatavaks vestluspartneriks haridusministeeriumile.

Viie aasta jooksul pärast Eesti taasiseseisvumist on tekkinud ligi 40 aineliitu ja ühendust ning terve rida piirkondlikke ja üldpedagoogilisi haridusseltse. üksikult võetuna ei ole ühegi organisatsiooni hääl kõlanud kuigi tugevalt ning haridusvalda puudutavate otsuste langetamisel pole ministeeriumil olnud võimalik tugineda ühtsele õpetajate arvamusele.

Tartu 15. keskkooli direktor Jaan Reinson lausus, et loodetavasti aitab õpetajate esindusorganisatsioon kaasa info jõudmisele haridusministeeriumist kooli.

EõL-i ümberkorraldamine oli üks viiest kongressil arutatud teemast. ürituse ülejäänud töörühmad pakkusid välja lahendusi õpetajate palgakorralduse, koolituse ning õpetajatöö väärtustamise probleemidele.

Enim huvi ärataski pedagoogides palgatemaatikat käsitlev rühm, mille tööga liitus üle kolmandiku kongressil osalenud 246 delegaadist. Ligi aasta õpetajate palga, atesteerimise ja teenistusseaduse põhimõtteid koostanud töörühma juhi Reinsoni sõnul kiitsid kongressil osalejad rühma ideed heaks.

Kongress tegi haridusministeeriumile pedagoogide tasustamist puudutava pöördumise, milles paneb ette kaasata palgaprobleeme käsitlevatesse aruteludesse EõL ning võtta uue palga- ja atesteerimisjuhendi väljatöötamisel arvese kongressi töörühmade seisukohad.

"Töörühm teeb juba praegu ministeeriumiga õpetajate palgasüsteemi parandamiseks tihedat koostööd," kinnitas Reinsalu, kelle hinnangul on läbirääkimiste ja vastastikuste järeleandmiste teel võimalik pinged maha võtta. "Siiani on olnud palju möödarääkimisi ja ebaselgust."

Selle üheks näiteks oli haridusministri eelmise aasta lõpul välja antud määrus, mis oli aluseks õpetajate palgatõusule detsembris. Samas ei jätkunud ministeeriumil selle aasta alguses nii kõrgete palkade maksmiseks raha.

Reinsalu sõnul lubas haridusminister Jaak Aaviksoo kongressil, et ministeerium leiab puudu jääva summa ning õpetajad saavad vähemalt selle aasta 1. septembrini sama suurt palka kui mullu detsembris lubatud.

üheksa-aastase vaheaja järel taas kogunenud õpetajad ei rääkinud Viljandis ainult palgast, vaid koolmeistrid olid mures ka hariduspoliitika puudumise ja õpetaja ametikoha vähese väärtustamise üle.

"Eestis ei ole õpetaja amet väärtustatud ja teda peetakse madalapalgalise vähenõudliku eluvaldkonna esindajaks, kellesse ühiskonnas suhtutakse sageli haletsusega," leidis Kink, kelle sõnutsi on sellise suhtumise põhjustanud nii ajakirjanduse tegevus kui õpetajate endi vähene aktiivsus. "Ka kongressil esinejaist oli enamik kas koolijuhid või haridusametnikud."

Suhtumise muutumisele aitaks Kingu väitel kaasa õpetajatele sotsiaalsete tagatiste süsteemi ning haridusvallas edasipürgimise võimaluste loomine.

VICTORIA PARMAS