Opmann ütles ajakirjanikele, et Eesti Panga nõukogu veenis teda olenemata president Lennart Meri vastuseisust jätkama.
"Teades, mida vastab õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli tekkinud juriidilise vaidluse kohta, pidasin otstarbekamaks loobuda," märkis Opmann. "Mina pole valmis käima kohtuteed."
Opmann lisas, et Eesti Pank vajab kiiresti presidenti ja kohtuskäimine mõjub nii Eesti riigi kui Eesti Panga mainele halvasti.
"Ma ei soovi peaga vastu müüri joosta," ütles Opmann. "Kui leitakse, et ma ei sobi Eesti Panga presidendiks, siis ma ei sobi, kuid ma pole selle pärast veel pätt ja kaabakas."
Opmann selgitas põhjalikult, et riigikontrolli aktis tema suhtes toodud süüdistused seoses Maapanga juhtumi, arvestustarkvara Agresso hanke ja väidetava Ühispanga-sõbralikkusega ei vasta tõele ning kokkuvõttes ei saagi valitsus ja riigikontroll täitevvõimu töö otstarbekuse hindamisel olla alati ühel meelel.
Opmann viitas ka isiklikele vastuoludele Juhan Partsiga, kuna rahandusministeerium ei võimaldanud omal ajal riigikontrollile sellisel määral juurdepääsu riigieelarve koostamise protsessile, nagu Parts oleks soovinud.
Opmann lisas, et ta kavatseb jätkata tegevust ärivaldkonnas ning tal on palju huvitavaid tööpakkumisi.
Pressikonverentsil esinenud Eesti Panga nõukogu liige Jüri Sepp ütles, et keskpanga nõukogu koguneb uusi kandidatuure arutama neljapäeval.
Sepp ei soovinud võimalikke kandidaate nimetada, märkides vaid, et kandidaadiks võib osutuda ka koos Opmanniga kandideerinud keskpanga nõukogu liige Kalev Kukk.
Sepp kinnitas, et Eesti Panga nõukogu ei näe kujunenud olukorras endal mingit süüd ja ei kavatse seetõttu ka tagasi astuda.
"On olemas oht, et keskpanga nõukogu on muutumas nii sõltumatuks institutsiooniks, et temast enam midagi ei sõltu. Nõukogu kavatseb teha kõik, et see teoks ei saaks," ütles ta.
Sepa sõnul võtab nõukogu keskpanga presidendikandidaadi nimetamisel arvesse kolme kriteeriumi - erialane professionaalsus ehk nii makromajanduslik kui panganduslik kompetents, suure organisatsiooni juhtimise kogemus ning sõltumatus ehk isiklike majanduslike huvide puudumine kommertspanganduses ja võime väljuda poliitilistest ringkondadest.
