Opositsioon algatas energeetika arutelu
Selle eelnõu esitamine on ajendatud suuresti peaminister Andrus Ansipi ja tema Balti kolleegide otsusest hakata uurima Leetu ühise tuumajaama ehitamise võimalusi, kuid tegelikkuses puudutab riigi elektrienergiaga varustuskindlust tervikuna ning eeldab peaministri vastavat hästiinformeeritud ning lähitulevikku selgitavad ettekannet, teatas Isamaaliit.
"Tuumaenergeetika kasutamine on täna aktuaalne, kuna Eesti energeetikainfrastruktuur on amortiseerunud. Meie vaade peab olema suunatud aastasse 2015 – selleks ajaks on meie elektritarbimine kasvanud tasemeni, mis eeldab tootmisvõimsust suurusjärgus 1600 megavatti," seisab algatajate teates.
"Tänasel päeval kodumaise elektri tootmiseks kasutatavatest seadmetest on selleks ajaks veel kasutuses kaks – Narva elektrijaama renoveeritud plokid, koguvõimsusega 430 megavatti. Tuleb lisada, et Eesti Energia kavandab veel üht plokki, mis lisaks võimsust 250 megavatti. Seadusandja heatahtlikkuse korral on võimalik, et praegu ainult soojust andvatest katlamajadest hakkab lähema kümne aasta jooksul ka elektrit saama – gaas ja taastuvad kütused võivad aastaks 2015 anda juurde parimal juhul 300 megavatti. Märkimist vääriv koguvõimsus seega pisut alla tuhande megavati. Vajadus aga jätkuvalt 1600."
"Probleeme on veel ja valitsusjuhilt ootame lahenduste pakkumist. Valitsuse poolt 3. jaanuaril kinnitatud elektrimajanduse arengukava on tänaseks juba vananenud, kuna ei hinnanud õigesti maagaasi varustuskindlust," teatas Isamaaliit. "Saime käesoleval talvel ju aimu sellest, et ka gaasi tarnekindlus on küsitav ning ka gaasi hinnaperspektiiv ei pruugi olla meile rahuldav. Samuti kaasnevad täiendavad kulud juhul, kui elektrienergia vajaduse rahuldamiseks suurendada põlevkivi põletamist, sest süsihappegaasi emissiooni kasvades kasvavad ka saastetasud."
"Hetkel kehtiv kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 sätestab, et Eesti Energia peab suutma rahuldada meie enda energiavajaduse, samas on selge, et teiste tehtud ja tegemata investeerimisotsuste raames ei ole see võimalik."
"Samuti on Eesti riigis kokku lepitud selles, et jätkub energiaturu liberaliseerimine ja vaba konkurentsi arendamine nii tootjate kui ka tarbijate osas. Turu liberaliseerimisega suurendatakse Energiaturu Inspektsiooni rolli elektriturul. On otsustatud, et töötatakse välja uus keskkonda ja energeetikat kompleksselt reguleeriv maksusüsteem ning emissioonikaubandust ja teiste Kyoto protokolliga sätestatud mehhanismide rakendamiseks vajalikud seadusandlikud aktid."
"Dokument ei ütle, et energiat tuleb toota Eestis, kuid varustus peab olema kindlalt tagatud. Ootame peaministrilt ettekannet, mis annab ülevaate, kuidas need lubadused täidetakse," seisab algatajate teates.
"On ilmselge, et Eesti energiaga varustamine ei ole pelgalt majanduslik, vaid ka äärmiselt oluline julgeolekupoliitiline küsimus."
"Leiame, et riigi elektrienergiaga varustamise kindlus on kõige kõrgemat suurusjärku poliitiline küsimus, mis nõuab valitsuse ja riigikogu tähelepanu otsekohe."
