Opositsioon nõuab Juhan Partsilt aru: mis saab parvlaevaliiklusest?
"Olukord on tänaseks selline, et riigikogu liikmetel ei ole muud võimalust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist teabe saamiseks, kui esitada ametlik arupärimine. Vastuste andmisest kas keeldutakse või aetakse teadlikku häma," selgitavad riigikogulased, miks nad pidasid vajalikuks oma küsimustele vastuse saamiseks ministrile arupärimine saata.
Riigikogulased tahavad Juhan Partsi käest teada järgmist:
- Millal ja kelle poolt on läbi viidud analüüs või tasuvusuuring enne ainuaktsionäri otsust soetada riigile neli parvlaeva?
- Kuidas tagab AS Tallinna Sadam avatud turumajanduse tingimustes antud projektile asjaomase sektori keskmise aastase tasuvuse?
- Kas riigihanke korraldamine nelja uue laeva projekteerimiseks, ehitamiseks ning liinile saatmiseks 1. oktoobril 2016 pole mitte lootusetult hilinenud?
- Miks ei edasta J. Partsi poolt juhitav ministeerium Riigikogu liikmetele nende poolt palutud ja nende tööks vajalikku informatsiooni?
- Riigieelarve teise lugemise järgselt suurendas Riigikogu parvlaevadotatsioone ca 600 000 euro võrra eesmärgiga tihendada liinigraafikuid. Kuidas on nimetatud raha kasutatud?
Kirja saatjad märgivad samas ka, et MKM-i haldusalas on viimasel paaril aastal toimunud terve rida revolutsioonilisi ja sealjuures väga küsitava sisuga arenguid.
"Nimetagem Eesti Energia uljast rahvusvahelist tegevust, juba piinlikuks muutunud Estonian Airi juhtimist, segadusi raudteeliikluse korraldamisel ja palju muud. Kahjuks on neil lugudel üks iseloomulik joon. Asju aetakse kabinetivaikuses, riigikogu liikmeid peetakse teisejärgulisteks ja segavateks tegelasteks, avalikkusele selgeid vastuseid ei anta ja vastutust keegi ei kanna," seisab arupärimises.
"Nüüd on kavas järjekordne afäär. Saarte- ja mandri vaheline parvlaevaliiklus on täna Euroopa üks parimaid. Millised on MKM-i otsustajate tegelikud motiivid, kust leitakse järjekordsed sada ja rohkem miljonit eurot, jääb meile täiesti arusaamatuks. Me ei ründa ministrit. Me küsime lihtsaid küsimusi, et mitte olla aasta või paari pärast olukorras, kus on taaskord hunnik raha ära kulutatud ja teenus on vastupidiselt plaanidele hoopis halvenenud. Nii nagu juhtus rahvusliku lennukompaniiga."
Arupärimisele on alla kirjutanud riigikogu liikmed Inara Luigas, Andres Anvelt, Indrek Saar, Rein Randver, Neeme Suur, Heljo Pikhof, Eiki Nestor, Helmen Kütt, Jaan Õunapuu, Kalev Kotkas, Deniss Borodits, Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee ja Kalle Laanet.
14. novembril sai teatavaks, et riigi omanduses oleva AS-i Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Shipping sai ülesande korraldada riigihange nelja parvlaeva soetamiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinide opereerimiseks.
Vastavalt Tallinna Sadama ainuaktsionäri ehk Eesti riigi otsusele annab sadam oma tütarettevõttele TS Shipping ülesandeks viia koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga parvlaevade ostuks läbi riigihange.
Parvlaevad annab TS Shipping rendile ettevõtjale, kellega ministeerium sõlmib avaliku teenindamise lepingu alates 1. oktoobrist 2016 veoteenuse osutamiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel.
Majandus- ja kommunikatsiooniminsiter Juhan Parts on varem öelnud, et riik tahab paika panna äriühingu, mis laevade haldamise funktsiooni võtab ja välja arendab, ning selleks võiks olla kas Tallinna Sadam või Eesti Loots.
"Kõik annavad endale aru, et see on palju mõistlikum, et laevad kuuluks riigile, ja riik sõltuvalt turu olukorrast leiab operaatori," on Parts varem öelnud. "Kõik tänased arvutused näitavad, et see tuleb riigile odavam."
