Õppelaen muutub riigile ohtlikuks

 (1)

Kuna iga aastaga kahekordistub nende hulk, kes võtavad õppelaenu kui kingitust ja jätavad selle tagasimaksmise riigi kaela, kavandab riik kaotada õppelaenu senisel kujul, kirjutab Äripäev.

Päästerõngana alustas riigikogu kolmapäeval uue õppetoetuste seaduse arutamist, mis kaotab senise madalaintressilise riigi pool garanteeritud õppelaenu.

Kuid järgmise õppeaasta alguseni sõlmitavad õppelaenulepingud nõuavad lumepallina riigilt raha veel mitme aasta jooksul. Riigi kraes on nelja aasta jooksul välja antud õppelaenud, mis on juba maksma läinud 200 miljonit krooni intressitoetuse ja halbade laenude kattena.

Nelja aasta jooksul on riik võtnud pankadelt üle 26 miljoni krooni eest kohustusi õppelaenu eest, mida inimesed pole maksnud tagasi. Kuid see on alles algus.

Et õppelaenu on andnud Hansa- ja Ühispank 1997. aastast, amet omandatakse nelja aastaga ja laenu tagasi maksmine algab aasta pärast lõpetamist, siis hakkavad alles tuleval aastal laenu kustutama tookordsed alustajad. Seni on riigi poolt ülevõetavate halbade laenude summa igal aastal mitmekordistunud.

Tuleva aasta riigieelarves sellist hüpet ette ei ole osatud näha. Halbade laenude katteks on jäetud sama summa, mis kulus tänavu kolme esimese kvartali jooksul – 16 miljonit krooni.

Tegelikust kasvust annab aga aimu riigikogu menetluses olev õppetoetuste seadus, mille seletuskirjas pakutakse, et 2002.–2003 õppeaastal kulub halbade laenude kustutamiseks 40 miljonit krooni.

Et nende hulk, kes laene tagasi ei maksa, tuleval aastal hüppeliselt kasvab, kinnitavad nii rahandusministeerium, Ühis- kui ka Hansapank. “Arvutus näitab, et hüpe peab toimuma,” ütles Triin Messimas Ühispanga eralaenude arendusjuht.