Õppelaenu võtjat hirmutab intress ja töötus

 (13)
Õppelaenu võtjat hirmutab intress ja töötus
----

Tudengid võtavad õppe-laenu varasemast vähem Noored loodavad riigitööle saada
Teisipäevast alustasid pangad õppelaenu väljamaksmist esimese kursuse üliõpilastele, 15 000-kroonist laenu küsib sel aastal vähem noortudengeid kui kunagi varem.

Kahe riiklikku õppelaenu väljastava panga – Hansapanga ja Ühispanga – arvates on üliõpilaste “taevast kukkunud raha” eufooria asendunud teadmisega, et igal õppeaastal tuleb võlgu võetud summa pealt ka intressi maksta. Küsitletud tudengid lisasid õppelaenust loobumise põhjuste loetelusse tööpuuduse, siiani valmimata õppetoetuste seaduse, intressi võimaliku suurenemise.

“Kust ma tean, et leian pärast lõpetamist üldse töökoha ja saan laenu tagasi maksta,” küsib esimese kursuse tudeng Helen. “Arvatavasti on tunduvalt vähenenud just “igaks juhuks” laenu võtjate arv,” ütles Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas.

INTRESS PANEB MÕTLEMA. “Õpime riigieelarvelistel kohtadel ja pere toetab,” põhjendavad Pedagoogikaülikooli esimese kursuse bioloogid Helen ja Mari seda, miks laenuavaldus panka viimata jäi. Kursusekaaslastest ligi pooled võtsid õppelaenu, pooled mitte. “Mul lihtsalt oli arvutit vaja,” ütles 15 000 krooni värske, ajutine omanik Gerli. Mis saab intressi maksmisega? “Eks tuleb suvel mingit tööd leida,” kõlab mõtlik vastus.

Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg joonistab laenaja esialgsed kohustused puust ja punaselt ette: üldse saab riiklikku õppelaenu 15 000 krooni aastas. Laenusumma pealt tuleb iga aasta tasuda 5% intressi. Ehk: 15 000 krooni pealt 750 krooni; teisel õppeaastal juurde laenates 1500 krooni (5% 30 000-st), kolmandal aastal 2250 ja lõpuks 3000 krooni (5% 60 000-st). Tambergi kinnitusel on sel aastal esmakursuslastest laenajaid varasemast vähem.

RIIGITÖÖ LUNASTAB VÄLJA. “Päästjana” näevad tudengid töökohta riigiametis, sest seadus lubab asutusel kõrgharitud noore laenukohustuse aastase teenistuse järel üle võtta. Kuid seadusega lubatut ei kiirusta riigi-, omavalitsus- ja avalik-õiguslikud asutused-ettevõtted kasutama.

“Olen mitu korda tööandjale esitanud õppelaenu tagasimakse graafiku. Alati on sellest keeldutud,” ütleb anonüümseks jääda soovinud riigiametnik. Sageli sõlmitakse noore tööjõuga korraliku teenistus- või töölepingu asemel ajutine tööettevõtuleping, ikka laenust pääsemiseks.

Mis saab õppelaenust järgmisel aastal ehk milliseks jääb laenu riiklik garantii ja kellele seda antakse, pole veel teada. Kõik oleneb õppetoetuste seadusest, ütleb haridusministeeriumi avalike suhete osakonna spetsialist Marja Kuusk.

Õppelaen ja riigiamet

Tutvu: http://www.hm.ee/word/k6rghari/6ppelaen/6ppelae2.html