Õppelaenuvõlg võib viia vara arestimiseni
Tallinna ning Harjumaa kohtutäituri Kristiina Feinmani kätte jõuavad sadade õppelaenuvõlglaste andmed, kellest osade puhul on võla tagasisaamiseks rakendatud ka vara arestimist.
Tallinlane Paavo (26, nimi muudetud – toim.) oli õppelaenu käendajana sunnitud oma endise tüdruksõbra laenu tagasi maksma. “Minu mäletamist mööda tuli mulle kutse, mille peale läksin kohtusse. Kohtusse oli kutsutud ka laenu teine käendaja ja võlgnik ise, kuid neid kohale ei ilmunud,” rääkis Paavo. Ta lisas, et kuna oli tol hetkel nimetatuist ainus maksejõuline inimene, jäi tema kanda ka 15 000 krooni suurune võlgnevus.”
Selliseid näiteid on praktikas veel. Sellele probleemile on muidugi kergemaid, samas ka raskemaid lahendusi.
Kohtutäitur Kristiina Feinman ei oskagi täpselt öelda, kui palju on temani jõudnud avaldusi nende kohta, kellel on üleval õppelaenuvõlgnevus ning kes selle likvideerimisest kõrvale hoiavad. “Neid on päris palju. Sadades,” ütles ta.
Samas ei tea paljud võlgnikud, et pärast seda, kui kohtutäitur on neile juba ühe korra teate võlgnevuse kohta edastanud, kuid sellele on jäetud reageerimata, võib täitur ilmuda politseiga tema ukse taha ning algatada vara arestimise protsessi.
Sellist meetodit, et kohtutäituril tuleb õppelaenuvõlglase ukse taha minnes ka politsei appi paluda, tuleb Feinmani sõnul ette kümnest juhust kolmel. “Kõik oleneb olukorrast. Tavaliselt võtame politsei kaasa, siis ei teki probleeme.”
Võlgnikud käituvad kohtutäituriga asju ajades erinevalt. “Siis kui juba ukse taga ollakse, ehmatatakse ära ja üritatakse kokkuleppeid saavutada,” ütles Feinman. Tema sõnul on haridusministeerium kui võlausaldaja säärastel puhkudel alati võlgnikule vastu tulnud, kui on näha, et inimene on nõus oma võlga tasuma. Selle tulemusena sõlmitakse graafik laenu likvideerimiseks.
“Väga paljudel juhtudel – 70-80 protsendil – on ministeerium olnud nõus maksegraafiku koostamisega,” tõdes Feinman.
Sel juhul, kui üks kord on juba maksegraafik sõlmitud, kuid võlgnik sellest kinni ei pea, ei soostu ministeerium uue kokkuleppe sõlmimisega. Sel juhul suunatakse asi kohtutäituri pädevusse.
Vara enampakkumisele
“Kõigepealt vara arestitakse ning hiljem kuulutatakse välja enampakkumine,” selgitas Feinman. Tavaliselt arestib kohtutäitur võlgnike kodutehnikat. See on ka kõige mustem stsenaarium.
Üsna paljudel juhtudel tõukab võlgnikku tegutsema ka kohtutäituri poolt tema laenu käendajatele saadetud teade. “Väga paljudel juhtudel tullakse siis maksegraafikut sõlmima.”
Õppelaenuvõlglaste üles jäänud kohustuste hulk on erinev. Tavaliselt jääb see 10 000 – 60 000 krooni vahele.
Kuidas talitatakse
Esimene kiri võlgnikule
Lõpuks kohtusse
Võlgnikule saadetakse kiri selle kohta, et võla osas on rakendunud riigitagatis.
Kirjaga teatatakse võla üleminekust pangalt riigile ja antakse tähtaeg võla tasumiseks või võla tasumise maksegraafiku kohaldamise avalduse esitamiseks.
Kui võlga tähtajaks ei tasuta ja ka avaldust maksegraafiku kohaldamiseks ei esitata, pöördutakse võla sissenõudmiseks käendajate poole.
Kui laenu käendajad ei asu võlgnevust kustutama, pöördutakse võlanõudega kohtusse.
Kui kohtumenetluse käigus võlgnevust ei tasuta, antakse jõustunud kohtuotsused täitemenetluse alustamiseks kohtutäituritele, kelle kaudu pööratakse sissenõuded nii võlglaste rahale (pangakontode arestimine, kinnipidamised töötasust jne) kui ka kinnis- ja vallasvarale.
Kohtu- ja täitevmenetlus algatatakse nii võlglase kui tema käendajate suhtes.
Haridus- ja teadusministeeriumi raamatupidamisbüroos õppelaenuvõlglastega tegelev Gerli Põder tõdes, et võlglaste hulk kasvab aasta-aastalt.
“Kindlasti on põhjuseks igal aastal antava laenu
suurus ja sellest tulenev ootamatult suur laenukohustus kooli lõpetamisel. Oluliseks põhjuseks on ka kooli lõpetamisel sobiva töökoha
mitteleidmine,” selgitas Põder.
5. jaanuari seisuga oli ministeeriumi õppelaenuvõlglaste nimekirjas 3330 nime. Kui veel juulis ulatus võla kogusuurus 64 miljoni kroonini, on nüüd nõudeid võlglastele umbes 65 miljoni krooni ulatuses.
Põderi sõnul võib öelda, et enamasti just kohtutäituri abil asutakse kohustusi likvideerima. Täitemenetlus on algatatud aga ligikaudu 50 protsendi õppelaenu nõuete osas.
Ministeeriumile teadaolevalt on võlgniku vara arestimise protsessi alustatud seni kahel juhul.
Võlgnike põhjused oma võlakohustuste mittetäitmise kohta on Põderi sõnul erinevad: liiklustrahvid vms trahvid, töötus, haigused, pere suurenemine, halb majanduslik olukord ja töö kaotus, lähedase surm.
