ühispanga aktsia viimase aja kiiret tõusu (möödunud nädalal 38 protsenti ja möödunud kuul 142 protsenti) võimendasid maaklerite sõnul ostuoptsioonid, mida investorid aktsia tõusu ootuses ostsid. Järgnevalt selgitab Eesti Päevaleht, mis on optsioonid ning kuidas nad mõjutavad aktsiate hindu ja pankade kasumeid.
Mis on optsioon?
Optsioon on väärtpaber, mille omamine annab õiguse, kuid ei kohusta investorit tulevikus ostma või müüma optsiooni aluseks olevat vara (näiteks aktsiaid) hinnaga, mis on varem kokku lepitud.
Optsiooni, mis annab alusvara müümise õiguse, nimetatakse müügioptsiooniks (inglise keeles put option ehk lihtsalt put). Optsiooni, mis annab alusvara ostmise õiguse, nimetatakse ostuoptsiooniks (call option, call).
Optsioonide abil saab vältida kahjusid, mis võivad tekkida aktsiahindade muutumise tulemusel, või vastupidi, spekuleerida hinnamuutuste peale. Eesti aktsiaoptsioonide turul on selges ülekaalus investorid, kelle eesmärk on optsioonidega ülikasumeid teenida.
Suurt ahvatlust riskida seletab see, et 100 000 krooni optsioonidesse pannud investori võiduvõimalused on sama suured kui investoril, kes pani pool miljonit kuni miljon krooni aktsiatesse. Samavõrra suurem on võimalus kaotada.
Kust saab optsioone osta?
Aktsiaoptsioonidega kauplevad aktiivselt Hansapank ja Hoiupank, väiksem tegija on Tallinna Pank. Peale aktsiaoptsioonide teevad kõik kolm panka ka valuutaoptsioone.
Aktiivsematel päevadel ulatub aktsiaoptsioonide turu käive (alusvara järgi mõõdetuna) kuni 50 protsendini aktsiaturu käibest.
Millega riskib optsiooni ostja?
Optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale tasu, mida nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsioonipreemia on sarnane kindlustuspreemiaga: ei optsiooni ostja ega kindlustusvõtja saa seda tagasi, kui ta ei kasuta optsiooni või kui kindlustatud varaga ei juhtu midagi.
Ostuoptsiooni tasub osta siis, kui on oodata alusaktsia hinna tõusu, sest koos alusaktsia hinna tõusuga kerkib ka optsiooni hind ja optsiooni saab kasumiga maha müüa. Teine võimalus kasumi teenimiseks on hoida optsiooni kuni tähtajani, osta varem fikseeritud hinnaga aktsiad ja need aktsiaturul kallima hinnaga maha müüa.
Kui alusaktsia hind vastupidiselt oodatule hoopis langeb ja investor jätab ostuoptsiooni kasutamata, siis on ta optsiooni alla pandud rahast ilma.
Müügioptsiooni põhimõte on vastupidine ostuoptsioonile: seda tasub osta siis, kui on oodata alusaktsia hinna langust.
Erinevate tingimustega optsioone kombineerides saab panuse teha väga mitmesugustele ja erineva täpsusastmega tulevikuootustele. Eestis on siiski kõige levinum teha ostuoptsioone ostes panus aktsiate hinnatõusule.
Millega riskib optsiooni väljaandja?
Optsiooni väljaandja risk on vastupidine optsiooni ostja omale: ta kaotab siis, kui ostjal tasub optsiooni kasutada ja võidab siis, kui ostjal jääb optsioon kasutamata.
Optsiooni väljaandmise riski maandamiseks peab optsiooni väljaandja optsiooni katma: andma välja vastupidise optsiooni või siis ostma (ostuoptsiooni puhul) või laenama välja (müügioptsiooni puhul) vastava koguse aktsiaid.
Ostuoptsiooni katteks ostetud aktsiad saab hiljem endale optsiooni ostja, kui ta otsustab optsiooni kasutada. Optsioonid aitasidki ühispanga aktsia kiirele tõusule kaasa seepärast, et ostuoptsioonide väljaandjad (Hansapank, Hoiupank ja Tallinna Pank) olid sunnitud optsioonide katteks turult ühispanga aktsiaid kokku ostma.
Millega riskivad optsioonidega kauplevad pangad?
Optsioonidega kauplevad pangad jälgivad oma optsioonipositsioonide koguriski, mis muutub pidevalt vastavalt sellele, milliseid optsioone pank välja annab, kuidas muutub optsiooni alusvara hind ning teised optsioonide hinda mõjutavad tegurid. Alusvara hinnamuutustele avatud riski hoiavad pangad kindla limiidi piires, mistõttu ei pea paika väide, et ühispanga aktsia tõusu läbi kaotasid ostuoptsioone välja andnud Hansapank ja Hoiupank miljoneid kroone.
VILLU ZIRNASK
