Oran? häire: Kremli niiditõmbajad kardavad revolutsiooni tulekut


Vene president Vladimir Putin tegi septembris esimese käigu võimu säilitamiseks.

Päevitunud ja enesekindel Vladimir Putin rääkis septembris Kremli Aleksandrovski saali lühtrite ning kullatud sammaste keskel Venemaa poliitilisele eliidile esinedes plaanist pumbata järgmisel aastal täiendavad neli miljardit dollarit haridusse, tervishoidu ja elamumajandusse. President teatas, et eesmärk on ?oluliselt parandada Vene kodanike elukvaliteeti?.

Kuid poliitikud nägid selles midagi muud: esimest käiku kampaanias, mis peab tagama praeguse ladviku võimule jäämise ka pärast 2007. aasta parlamendi- ja 2008. aasta presidendivalimisi.

Kremli kartus

Valimiskampaania on vaikselt käinud kuid. See algas, kui Ukraina oran? revolutsioon tõi detsembrikuus pärast valimissegadust ja massiproteste ametistlahkuva presidendi soosiku asemel võimule opositsioonijuhi Viktor Juštšenko. Tulemusest vapustatud Kreml asus kindlustama, et Venemaal midagi sellist sündida ei saaks.

Presidendi siseringi kasvav pühendumine võimu säilitamisele mõjutab nii sise- kui ka välispoliitikat. Re?iim loobus liberaalsetest reformidest, kui halvasti ellu viidud muutused sotsiaalsüsteemis tõid jaanuarikuus pensionärid tänavaile. Pankurid ja äriinimesed tunnistavad, et ebakindlus tuleviku suhtes teeb 2008. aastast kaugemale ulatuvate projektide rahastamise keeruliseks.

Lähiriikides tugevdas Kreml toetust ametisolevatele võimukandjatele ja püüdeid lükata rööbastelt demokraatiarongi, mis veeres läbi Ukraina ja Gruusia. Putin püüab kasutada ära ka Venemaa eesistujaaega G8 rühmas järgmisel aastal, et mängida Vene publikule riigimeest.

Praegu näib revolutsioon ebatõenäoline. Putin on endiselt väga populaarne. Vastupidiselt Ukrainale ei ole Vene opositsioon suutnud ühineda usutava kandidaadi taha. Ka ei saa Vene opositsioon taotleda suuremat sõltumatust Venemaast, nagu tegi Ukraina ja Gruusia oma. Majanduski töötab Putini kasuks ? naftahinna tõus toidab aastakümnete pikaajalisimat majanduskasvu.

Mida siis Kreml kardab? Suurimaks probleemiks on see, et re?iim toetub aina enam Putini isiklikule mainele.

Levada Centre?i igakuised arvamusküsitlused näitavad, et presidendi populaarsus on endiselt 70% ringis. Kuid tema valitsuse toetus on langenud 29%-ni. Viimaste tulemuste järgi arvas 52% vastanutest, et Venemaa liigub vales suunas, vaid 34% oli praeguse arenguga rahul. Need osakaalud on pärast Putini tagasivalimist märtsis 2004 oma kohad vahetanud.

Seletusi on mitu. Naftatulu on jagunenud väga ebavõrdselt. Nagu Putin mainis, elab 25 miljonit venelast allpool vaesuspiiri. ?Inimesed on hakanud mõistma, et see maa on nüüd väga rikas, ja on hakanud endalegi sellest tükikest nõudma,? ütleb Rabobanki Vene maajuht Maarten Pronk.

Putini meeskonna peaideoloogiks peetav kantselei asedirektor Vladislav Surkov on harvades intervjuudes ja kõnedes püüdnud sõnastada oma filosoofiat. Ta nimetab seda ?suveräänseks demokraatiaks? ning selle sisuks on, et Venemaa peaks kontrollima oma siseasju ja ressursse ning leidma ise oma tee demokraatiasse. Intellektuaalseks vundamendiks see sobib, kuid laiu masse vaevalt sütitab.

Manipuleerimise jõud

Kremli ebakindluse põhjus võib peituda sügavamal. Putin ise loodi poliitiliselt Jeltsini kaaskonna ja rikaste oligarhide poolt. Oskuslik juhtimine tõstis endise luureohvitseri ja omavalitsusametniku Kremlisse ning presidenditoolile. Tema meeskonna usk poliitilise manipuleerimise jõusse võib tähendada, et nad hindavad üle opositsiooni võimet luua vastaskandidaat, eriti välisabi ? suuresti USA jõul, mis nende meelest sai Ukrainas määravaks.

?Opositsioon ühineb, koondades presidendi ja Ühtse Venemaa vastu kõiksugu jõude,? väidab üks Kremli ametnik, andes aimu müüride vahel valitsevast piiramisseisukorrast. ?Võib-olla näeme me vasaku ja parema tiiva uuenemist. Tekkida võib uus suur jõud.?

Aasta 2008 valimistel on Putini kaaskonna tõenäolisim lahendus järeltulija nimetamine ja lootma jäämine, et presidendi populaarsus jääb tollele külge. Sellega kaasnevad riskid. Kremli põhijõududel ? silovikkidel (jõuministeeriumi esindajatel), majanduslikel liberaalidel ja bürokraatlikel tehnokraatidel ? võib tekkida raskusi ühises kandidaadis kokku leppimisega. Nad võivad isegi tülli minna, kui isiklikud ambitsioonid praegused lojaalsussidemed katki rebivad.

Populaarne opositsioonikandidaat, kes lubaks viia riigi uude suunda, võiks kujutada ohtu. Nii püüabki Kreml tõkestada mehhanisme ja organisatsioone, mis võiksid vastaskandidaadi esiletõusu toetada.

Kreml on ka andnud märku, et tihendatakse valvet kolmanda sektorite asutuste üle, kes tema meelest õhutasid ülestõuse Ukrainas, Gruusias ja Kõrgõzstanis.

Administratsioon lõi Kremli-meelse noorteorganisatsiooni Na sŠ i vastukaaluks võimalike tudengite aktiivrühmade tekkele Venemaal, nagu Pora Ukrainas ja Kmara Gruusias. Kremlile lähedalseisev analüütik Gleb Pavlovski ütles Naši juhtide suvises treeninglaagris: ?Peate olema valmis hakkama füüsiliselt vastu kõigile katsetele viia läbi seadusvastast riigipööret.?

Arvamusküsitlused viitavad, et edukas vastaskandidaat tuleb tõenäoliselt vasakult, mis Venemaal hõlmab kommuniste ja ? tänu nende rõhuasetusele sotsiaalsele õiglusele ? marurahvuslikke parteisid, nagu Rodina. Viimast peetakse laialdaselt Kremli poliittehnoloogide loodud või toetatud ?taltsaks? natsionalistlikuks parteiks, millest aga võib saada Frankensteini koletis.

Putini ?tagaajajaterühmas? on kõigist liberaalidest ees kommunistide juht Gennadi Zjuganov, marurahvuslane Vladimir ?irinovski ja Rodina liider Dmitri Rogozin. ?Oran? revolutsioon on meil võimatu,? ütleb liberaalne endine asepeaminister Boriss Nemtsov. ?Võib tulla punane või pruun revolutsioon.?

Putin kinnitab, et kolmandat korda ei kandideeri

?? Kremli lemmiklahendus ? Putini jätkamine ? ei ole seaduse järgi võimalik. Välja on käidud eri teid sellest möödahiilimiseks.

?? Putin ise on seaduse muutmise korduvalt välistanud. Oma kõige kategoorilisema avalduse tegi ta septembris rühmale välisajakirjanikele ja teadlastele. ?Ma ei kandideeri 2008. aastal presidendiks,? ütles ta. ?Usun, et riigile on kõige tähtsam stabiilsus. Ja seda ei saa säilitada riigi peamist seadust ? põhiseadust ? muutes. Ma ei kavatse seda teha.?

?? Kuid ta tunnistas, et võimulolijate soov seal püsida on ?loomulik? ja kinnitas oma soovi olulist rolli mängida. ?Kavatsen lahkuda Kremlist, kuid mitte Venemaalt. Mulle tundub, et seegi oleks üks stabiilsust tagav faktor.? Mõned usuvad, et Putin ihaldab kunagise Hiina liidri Deng Xiaopingi rolli, kes pärast ametist lahkumist jäi varjust riiki juhtima.

Copyright Financial Times Group, tõlkis Erik Aru