„Oravad” venitavad elektrituru seadusega
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed, kes kukutasid kolmapäeval läbi elektrituru seaduse muutmise arutelu, soovivad veel kaks nädalat kuulata asjatundjate selgitusi, viitamata samal ajal ühelegi olulisele puudusele seaduses.
Elektrituru seaduse kiirest vastuvõtmisest sõltub, kas Eesti saab ühenduse Euroopa Liidu elektrisüsteemiga, mis tagaks riigi energeetilise julgeoleku.
Reformierakond üllatas kolmapäeval riigikogu, kui toetas hääletusmänguga opositsiooni ettepanekut katkestada elektrituru seaduse arutelu. Osa reformierakondlasi hääletas katkestamise poolt, osa vastu, suurem osa aga jättis hääletamata.
Katkestamise poolt hääletanud Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Rain Rosimannus kinnitas, et ta ei näe põhjust eelnõu muutmiseks. „Seadus puudutab väga suurt summat – 24 miljardit krooni – ja parlament ei saa seda ilma aruteluta läbi lasta,” selgitas Rosimannus. „Kui seaduses on mõningaid nõrku kohti, näiteks mis puudutab iseenda tarbeks taastuvenergia tootmise toetamist riigi poolt, siis mõistlik on seadus ikka õigeaegselt vastu võtta ja nende küsimuste juurde hiljem tagasi pöörduda.”
Viivitada ei tohi
Seadusest tuleneva elektrituru avanemisega ei tohi viivitada isegi siis, kui see muudab mõne ettevõtte turutingimused praegusega võrreldes halvemaks, kinnitasid reformierakondlased, „Turu avamise edasilükkamine pole lihtsalt võimalik ja ettevõtjatele on see olnud juba pikalt ette teada,” ütles Jaanus Rahumägi Reformierakonna fraktsioonist. „Reformierakond pole veel ühisarvamusele jõudnud, sest poliitikute ettevalmistuse tase on erinev ning kaks nädalat peaks olema piisav selle ühtlustamiseks.”
Reformierakondlase Urmas Klaasi juhitav majanduskomisjon andis seadusemuudatusele paar päeva enne riigikogu istungit heakskiidu ja Reformierakonna fraktsioon kohtus seaduseparanduse esitanud majandusministri Juhan Partsiga.
„Ma olen edasilükkamise pärast pettunud, sest esialgne kokkulepe oli seadus vastu võtta juba detsembris, siis aga lükati see jaanuari algusesse,” ütles Parts. „Balti riikide, samuti Eesti energeetika küsimused on
Euroopa Liidu energeetikaministrite seas arutlusel ja me peame endid näitama partneritena, kes oma lubadusi täidavad.”
IRL-i poliitikutele jääb Reformierakonna pidurdussamm arusaamatuks. „Veel mõni päev enne hääletamist ei ilmutanud reformierakondlased kõhkluse märke,” ütles majanduskomisjoni liige Sven Sester.
Elektriturg avaneb 1. aprillist
•• Elektrituru seaduse muutmine määrab Eesti elektrituru avanemise tänavu 1. aprillist.
•• Leedu avas esimese Balti riigina oma elektrituru juba jaanuaris.
•• Vabaturg hõlmab 35 protsenti turust ja puudutab ligi 300 ettevõtet.
•• Palju energiat kasutavad ettevõtted nagu tselluloositehas Estonian Cell ja puitlaastplaatide tootja Repo Vabrikud kardavad elektrituru avanemisest oma majandustingimuste halvenemist, sest elekter kallineb.
•• Turu avamisest sõltub Eesti liitumine Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool, mida on vaja Eesti ühinemiseks Euroopa Liidu elektrituruga.
•• Seni kujutavad Balti riigid endast Euroopa Liidus asuvat energeetikasaart, mis sõltub Venemaa elektrisüsteemist.
•• Seadus määrab mitu investeeringut, mis puudutavad Eestit ja Soomet ühendavat merekaablit Estlink 2, riigi toetust taastuvenergia investeeringutele ning riigi garantiid Eesti Energia ehitatavatele uutele põlevkivi elektrikateldele, kui CO2 kauplemishind kerkib üle 10 euro tonnilt.
