Riigikontrolli andmetel jääb üsna suur osa ülelennutasudest saamata. Vaidlusi on tekitanud ka navigatsiooniteenuste eest laekunud raha kasutamine.
Teede- ja sideministri Raivo Vare hinnangul paikneb Eesti õhuruum geograafiliselt heas kohas. üle Eesti kulgevad paljud mandritevahelised lennud, mille hulk on viimasel ajal kasvanud. "Põhjuseks on meie tehnilise poole usaldatavuse suurenemine ja konkurentsivõimelised hinnad," lausus Vare. ülelennutasu läheb lennunduse arendamiseks
Chicago konventsiooni kohaselt tuleb tsiviillennundusest laekuvad tulud suunata lennunduse ohutuse ja tehnilise varustatuse parandamiseks, kusjuures tasu ei tohi võtta mitte õhuruumis olemise, vaid osutatud teenuse eest. Vare sõnul saab lennuamet praegu teenitud 180 miljonist tagasi ainult 62 miljonit.
"Leian, et siin on midagi kapitaalselt viltu. Lennundus ei ole riigisisene tegevus, vaid on suunatud riigist välja. Me ei saa siin ignoreerida rahvusvahelisi mängureegleid. Tegelikult on meil ju seda raha ka hädasti tarvis, kasvõi näiteks lennujaama rekonstrueerimiseks," rääkis Vare.
Riigikontroll leidis lennuameti 1995. aasta tegevuse kontrollimisel, et riigieelarvesse jäi navigatsioonituludest üle kandmata 33 296 000 krooni. Ka süüdistati ametit selles, et see ei teglenud küllalt aktiivselt võlgade sissenõudmisega.
Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma polnud oma otsuses rahul sellega, et lennuamet kulutas laekunud raha omavoliliselt majandustegevuseks kokku 10,9 miljoni krooni ulatuses, sealhulgas ka eelarves mitte ette nähtud ehitus- ja remonditööde finantseerimiseks 9 miljoni 18 000 krooni ulatuses.
Randma sõnul sooritati 1995. aastal Eesti õhuruumis 80 ülelendu täiesti tasuta. Kontrollaktis on kirjas, et lennuamet ei ole suutnud selgitada vajalikke andmeid Eesti õhuruumi läbinud lennukite kohta ega esitada sellekohaseid arveid, mistõttu suur osa ettenähtud ülelennutasudest on jäänud laekumata.
Randma seadis kahtluse alla Teede ja Sideministeeriumi seisukoha, et ülelennutasud peaksid minema üksnes lennunduse arendamiseks. "õhuruum kuulub riigile, olles üks rahvusrikkusi, mistõttu ülelennutasudest peaks tulu saama riik," leidis ta. Riigikontrolli hinnangul ei ole lennuameti pidevalt vahetunud peadirektorid suutnud tagada riigi huvide järgimist. Olukorra ülelennutasude sissenõudmisel ja riigieelarvesse kandmisel hindas Riigikontrolli peakontrolör oma järelkontrolli aktis ebarahuldavaks.
Lennuliiklusteeninduse keskuse juhataja Jaan Tamm, kes kontrollimise ajal oli lennuameti peadirektori asetäitja, ütles, et ülelennutasude sissenõudmine kulgeb üldiselt normaalselt. Vahel tuleb siiski mõne 80 krooni tagaajamisele tarbetult palju aega kulutada, sest Eestist ülelennanud väikelennuki omanikku on raske leida. Kontrollaktis mainitud 80 tasumata ülelendu pole tema sõnul 50-60 tuhande lennu juures aastas kuigi suur arv. "Teiste Euroopa riikidega võrreldes oleme selles osas küllaltki heal järjel," kinnitas ta.
Tamm rõhutas, et tasu saab võtta ainult lennujuhtimis- ja navigatsiooniteenuse eest, mitte aga õhuruumi sisenemise eest. Lepingu sõlmimise aluseks on dispetsheri suhtlemine lennumeeskonnaga, mille põhjal saab väljastada ka arve. Küsimusele, mis saab krooniliste võlglastega, vastas Tamm, et teenuse osutamisest keelduda pole võimalik. Seda keelab seesama rahvusvahelist lennuliiklust reglementeeriv konventsioon.
üks väikelennuki ülelend toob Eesti riigile sisse 80 krooni, suure lennuki või aerobussi ülelennu teenindamine aga 3000 krooni. Tamme sõnul taotleb lennuliiklusteeninduse keskus juba pikemat aega isemajandava riigiettevõtte staatust. Tema hinnangul peaks kogu ülelennu navigatsioonitasudest laekuv raha minema süsteemi enda arenguks. Seda näeb ette ka Chicago konventsioon, mille järgi ülelennu ohutuse tagamine on kasumivaba tegevus. "Süsteemi mõte on pakkuda teiste transpordiliikidega konkurentsivõimelist teenust ja hoida hindu nii madalal kui võimalik," selgitas ta lennunduspoliitikat.
õhuruum tuleks kindlustada
Võhma kohal õhuruumis oli 20. veebruaril ohtlik olukord, kus kaks Eestist ülelendavat lennukit sattusid lennujuhtimiskeskuse süül teineteisele liiga lähedale.
"Oleme aastaid taotlenud oma õhuruumi kindlustamist, kuid see on alati eelarvest välja lõigatud kui ebamäärane kulutus, mis käegakatsutavat efekti ei anna," tõdes Vare, lisades, "üks boeingu airbus maksab kolm miljardit krooni ja õnnetuse korral tuleks see kohe välja käia. Eesti-sugusele väikeriigile tähendaks see pankrotti."
Ohusituatsioon Võhma kohal tekkis sellest, et Eesti õhukoridoride kõrgused on Euroopa standardi järgi paika pandud, Venemaal mitte. "Sealtpoolt tulevad lennukid tõstab meie dispetsher siin kõrgemale," selgitas Vare. Nii juhtus ka seekord, kuid teine lennuk oli veel eest ära minemata, mistõttu üks sattus teise eelohutsooni. "Tundub, et dispetsher rikkus protseduuri, mis on muidugi lubamatu, ehkki katastroofi võimalust ei olnud," lausus minister.
SIRJE NIITRA
