Osalise ümbrikupalga saajate arv kuue aasta rekordtasemel

 (48)
Eurod
Ümbrikupalk.Foto on illustratiivneFoto: Ester Vaitmaa

Ümbrikupalka peetakse Eesti varimajanduse suurimaks probleemiks ning CV Keskuse uuringust selgub, et õigustatud: töötajate arv, kes saavad osa oma palgast varjatult, on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele.

„Möödunud aastal käivitatud töötamise register muutis küll tööturu mängureegleid, kuid värskest uuringust selgus, et töötajate arv, kes saavad osa oma teenitud töötasust mustalt, on enam kui kahekordistunud. Kuigi täies mahus ümbrikupalka saavate töötajate arv on vähenenud, ei korva see osalise ümbrikupalga kiiret kasvu ning sularahaga tegelevates valdkondades on musta töötasu maksmine endiselt murekoht, mis muutub aktiivsemaks just suveperioodidel,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt ettevõtte uudiskirjas.

http://g1.nh.ee/images/pix/ymbrikupalk-72308819.png

Möödunud aastal käivitatud töötamise registriga lisandus 20 000 maksumaksjat, kes varem said töötasu ümbrikupalgana. Ka uuring näitas, et nende vastajate arv, kes said töötasu täies mahus ümbrikupalgana on vähenenud 16,9% ning laskunud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Samas jääb lisandunud töötajate keskmine palk oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale, mis näitab, et osa palgast makstakse töötajatele varjatult.

Seotud lood:

„Musta palga saajat valitsevad mitmed ohud, kuna töötaja kaotab nii haigus- kui puhkusetasus (sh ka emapalgas). Lisaks kaob ümbrikupalgaga võimalus taotleda võimalikku koondamis- ning töötushüvitist, millega annab töövõtja kergekäeliselt skeemitavale tööandjale võimaluse endaga manipuleerida,“ lisab Auväärt.

Küsitluses osales tänavu 1570 vastajat, kellest 1179 olid palgasaajad. Kuue aasta statistika pärineb enam kui 10 126 vastaja andmetelt.