Ossinovski: aktsiisi tõstmisel ei tohiks suureneda vahe kange ja lahja alkoholi maksustamisel

 (48)
Jevgeni Ossinovski
Jevgeni OssinovskiFoto: Andres Putting

Haridusminister Jevgeni Ossinovski kirjutas rahandusminister Jürgen Ligile, et ei kooskõlasta alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu üks eesmärkidest on piirata alkoholi tarvitamist ning see on Ossinovski sõnul igati kiiduväärt, küll aga arvab ta, et seaduse muutmisest noorte alkoholitarvitamine tegelikult ei vähene.

Ossinovski kirjutas, et kuigi aktsiisimäära tõstetakse erinevat liiki alkohoolsetele jookidele võrdselt, siis lõpphinnale avaldab aktsiis vähem mõju just lahjade jookide puhul. See soodustab Ossinovski arvates noorte seas just lahjade alkohoolsete jookide ostmist.

"Austatud minister,

Haridus- ja teadusministeerium ei kooskõlasta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus alljärgnevatel põhjustel.

Eelnõu üks eesmärkidest, piirata alkoholi tarbimist, on igati tunnustamist väärt. Kahjuks näeme esitatud eelnõus probleemi, mis võib kaasa tuua olukorra, kus noorte tegelik alkoholitarbimine ei vähene.

Alkoholi tarbimine noorte seas on tõsine ja kasvav probleem. Alkoholitarbimine on noorte vanuserühmas 10 kuni 24 eluaastat kõige olulisem alkoholismi riskitegur, kuna teismelisena alkoholi regulaarset tarbimist alustanud inimestel on kõrgem risk nii tervist ohustavaks riskikäitumiseks täiskasvanuna kui ka alkohoolsete jookide kuritarvitamiseks.

Seotud lood:

Euroopa riigi hulgas on Eesti 12-15-aastaste noorte seas lahja alkoholi tarvitamise koguselt esimene ja ka lahjast alkoholist vähemalt kord purju jäänud noorte % on Eestis kõrgeim. Juba 2003. aastal oli 16-aastaste seas vähemalt korra elus alkoholi proovinud üle 80%. 2011. aastal 15-16-aastaste seas läbiviidud küsitlus näitas, et alkoholi on tarvitanud 95% noortest ning sealjuures kolmandik on alkoholi proovinud enne 12. eluaastat. Noored joovad peamiselt segujooke ja siidrit või siis kanget alkoholi, järjest on suurenenud nende noorte hulk, kes joovad sageli ja palju. Kaks kolmandikku noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete alkohoolsete jookide kohta – neid peab kergesti kättesaadavaks ligi pool noortest.

Eesti peab rakendama meetmeid, et alkohoolsete jookide kättesaadavus noorte hulgas väheneks. Üks võimalus selleks on alkoholi hinna tõstmine. Paraku praegu kavandatav muudatus seda eesmärki täielikult ei täida.

Eelpool oleme viidanud, et just lahjemate alkohoolsete jookide kättesaadavus noortele on praegu liiga lihtne.

Eelnõuga on planeeritud võrdselt tõsta alkoholi aktsiisimäära nii õlle, veini, siidri, vahetoote kui ka viina puhul.

Eelnõu seletuskirjas on toodud välja aktsiisimäära tõstmise mõju erinevate alkohoolsete jookide lõpphindadele. Sellest tuleb selgelt välja, et kuigi aktsiisimäära tõstetakse erinevat liiki alkohoolsete jookide puhul võrdselt,siis lõpphinnale avaldab see vähem mõju lahjemate alkohoolsete jookide puhul(õlu, siider, vein). See omakorda soodustab just lahjemate alkohoolsete jookide ostmist noorte poolt. Leiame, et selline lahendus ei vii soovitud eesmärgini vähendada alkohoolsete jookide tarbimist noorte hulgas.

Selleks, et vähendada lahjade alkohoolsete jookide kättesaadavust noortele, on oluline, et aktsiisi tõstmisel ei suureneks vahe kange ja lahja alkoholi maksustamisel veelgi."