"Nii kutseliste kui hobimesinike arvu kasv näitab, et huvi mesindusega tegelemiseks on viimastel aastatel kasvanud. 2014. aastal toodeti Eestis rekordilised 1155 tonni mett," ütles maaeluministeeriumi põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

"Kuna küsitluste andmeil sooviksid mesinikud veelgi rohkem mett toota, tuleb toodangumahtude kasvatamise kõrval üha aktiivsemalt tegeleda ka turustamisvõimaluste otsimisega. Kindlasti aitab nende võimaluste leidmisele kaasa teadmine, et Eesti tarbijad eelistavad kodumaist mett."

Konjunktuuriinstituudi andmeil oli mullu Eestis kokku ligikaudu 48 000 mesilasperet. Mesilasperedest 55 protsenti peavad hobimesinikud, kes peavad kuni 10 mesilasperet. Üle 150 mesilasperega kutselistele mesinikele kuulub 14 protsenti mesilasperedest.

Praegu müüvad mesinikud ligikaudu 78 protsenti meetoodangust otse tarbijatele, müügipunktist turul, laadal või üritusel, 10 protsenti toodangust müüakse pakendajateleja üheksa protsenti kaubandusele. Ka enamik tarbijaist eelistab osta mett otse mesinikult.

"Mesindus on väga eripärane sektor, kuna suur osa toodangust turustatakse otse tarbijale. Mesi on spetsiifiline toode, nö tervisekaup, mis on tarbijale kallis ja tarbija tahab isiklikku suhet tootjaga, et olla kindel ostetava mee kvaliteedis,“ ütles Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. "Otsemüügi edendamiseks tuleks toetada isiklikke kontakte tarbijate ja mesinike vahel."

Eesti siseturul aitaks Josingu sõnul müüki suurendada Eesti mee kvaliteedi parem esiletoomine ja imporditava mee kvaliteedi kontroll. Välisturgudele minemiseks tuleks aga ennekõike suurendada ühistegevust, et oleks võimalik pakkuda piisavalt suuri koguseid.

"Uuele turule sisenemiseks vajaliku tunnustamisprotsessi läbimine ja seal oma toodangule koha leidmine on keeruline. Selleks peaksime suutma pakkuda suuremaid koguseid, mis omakorda nõuab mesinikelt senisest suuremat koostööd," lisas Josing.

PRIA andmeil oli eelmise aasta seisuga kantud registrisse 1976 mesilat ca 21 000 mesilasperega. Uuringust selgub, et teadlikkus mesilasperede registreerimise nõudest on suurenenud. Kui 2013. aastal oli mesilasperede registreerimise nõudest kuulnud ja mesilased registreerinud 73% uuringus osalenutest, siis mullu juba 91 protsenti.