Helsingi päästeteenistus oli hilinemisega arvestanud. Juba eelmisel aastal otsustati tellida Soome firmalt kuus kiirabiautot. Need saadi kätte kevadel, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Päästeteenistus sõlmis Silwiga kokkuleppe, mille järgi peab firma maksma kahjutasu hilinemise ja lepingu rikkumise eest.

„Kohtus edu saavutamine poleks kindel olnud. Nii saame normaalset elu jätkata ega pea enam lepinguküsimusi ja ebaõnnestunud hanget selgeks rääkima,“ kommenteeris Helsingi päästeteenistuse tehniline juht Kari Virtanen.

Kahjutasu suurus on salastatud. Virtanen ei taha öelda ka seda, kui palju linn kahju sai. Tema hinnangul on otseseid kahjusid mõnekümne tuhande euro ulatuses.

„Lisaks sellele on selle peale kulunud ohtralt tööaega,“ märkis Virtanen.

Valminud kiirabiautod on praegu Silwi omanduses ja neid müüakse Eestis internetikuulutuse abil. Juuli alguses oli kuulutuses pilt kiirabiautost, millel olid Helsingi päästeteenistuse kleebised. Kuulutuse järgi oli müügil kümme kiirabiautot.

Virtaneni sõnul on eraisikule päästeteenistuse kirjadega kiirabiautoga sõitmine ebaseaduslik.

„Siin ollakse juba lähedal võimuesindajana esinemisele,“ ütles Virtanen.

Autosid müüv Eesti mees tunnistas Helsingin Sanomatele, et tegemist on samade kiirabiautodega, mis pidi Helsingile müüdama. Tema sõnul on Helsingi päästeteenistuse eraldusmärgid siiski hiljem eemaldatud.

Helsingin Sanomat kirjutas eelmise aasta sügisel, et päästeteenistus valis Eesti firma Silwi Autoehitus uute kiirabiautode ehitajaks konkursi tulemusena. Autod olid poole odavamad kui Soome konkurentidel. Madal hind tekitas päästeteenistuses kohe kahtlusi.

„Firma tausta uuriti hoolega. See on selles valdkonnas üks Baltimaade suuremaid,“ ütles Helsingi päästeteenistuse hankepealik Mårten Hellbom.

Eestist tellitud kiirabiautod oleksid maksnud umbes 65 000 eurot tükk. Hilinemise tõttu Soomest ostetud kiirabiautod maksid 152 050 eurot tükk.