Ostja nõuab väherasvast veiseliha
Eelmise aasta novembris tõi AS Rakvere Lihakombinaat turule Eestis kasvatatud lihaveiste lihast tooted. Nüüdseks on neist saanud kaubaartikkel, mida alati ei pruugi poest saadagi. Praegu müüakse üle Eesti üksnes Lihaveise delikatesshakkliha, üle-jäänud tooted on müügil ainult Selveri kauplustes ja pilootprojektina ka ühes Rimis, sest mujale ei jätku.
AS-i A-Selver ostujuhi Iivi Saare sõnul on muidu sealiha armastavad eestlased lihaveisetooted hästi vastu võtnud ja nõudlus suureneb pidevalt.
“Lihaveiseliha ostetakse Selverites järjest paremini. Müük kasvab iga kuuga ja aeg-ajalt on mõned ette isegi juhtumeid, kus teatud lihaveisetooted lettidelt puuduvad, sest lihakombinaat ei jõua neid meile nii palju tuua, kui vaja oleks,” räägib Saar.
Viiendiku võrra kallim
Lihaveisetooted maksavad keskmiselt 150–200 krooni kilo ja on piimaveiselihast umbes 20 prot-senti kallimad, kuid samas tervislikumad, sest sisaldavad vähe rasva. Praegu on müügil kuus eri toodet ja kõige populaarsem müügiartikkel on Lihaveise delikatesshakkliha.
AS-i Rakvere Lihakombinaat ostujuhi Enn Tobrelutsu sõnul on alates eelmise aasta lõpust kuni tänaseni lihaveisetoodete müük tublisti suurenenud.
“Kui eelmise aasta novembris müüsime lihaveiseliha umbes 3000 kilogrammi kuus, siis praegu umbes 8000 kilogrammi ja see on väga suur kogus. Samas tahaksime müüa rohkem, kuid praegu saame kokku osta vaid sada lihaveist kuus ja sellest ei jätku,” räägib Tobreluts. Praegu on kavas kasvatada lihaveiste varumismahtu 100 lihaveiselt kuus 300-ni. Kui kava teoks saab, siis tahetakse edaspidi lihaveisetooteid müüa kõigile kaubanduskettidele ning teha koostööd ka restoranidega.
Tavalisest veisest on lihaveise- liha erinev ka selle poolest, et see küpseb poole kiiremini, ütles Tobreluts. “Liha laagerdumisel lagunevad sidekoed kergesti ning liha muutub pehmemaks.”
Lihaveiseid ostab AS Rakvere Lihakombinaat kokku eri veisekasvatajatelt üle Eesti ja selleks tehakse koostööd Eesti lihakasvatajate seltsiga
Seltsi esimehe ja lihaveisekasvataja Leino Vessarti hinnangul on mõne aja pärast kindlasti võimalik lihakombinaadi tellimusi täita, sest lihaveiseid kasvatatakse Eestis üha enam. “Tänase päeva seisuga on meil 412 üle kümne loomaga lihaveisekasvatajat. Suurim lihaveisekari kasvab Karitsu Rantsˇos Raplamaal ja praegu on seal umbes 300 looma, aga kuna on kevad, siis sünnib vasikaid aeg-ajalt juurde,” selgitab Vessart.
Peamiselt on tegu noore veise lihaga
•• Lihaveised on aretatud spet-siaalselt kõrge toiteväärtusega liha saamiseks, paremate palade rasvasisaldus on ainult viis protsenti.
•• Nii vähese rasvasisalduse põhjustab asjaolu, et lihaveisel ei ladestu rasvad kihina.
•• Kokku tuntakse maailmas umbes sadat lihaveisetõugu ja Eestis kasvatatakse 11 tõugu.
•• Lihaveisekasvatus sai Eestis alguse 1970. aastatel, kui Eestisse toodi herefordi tõugu lihaveiseid. Suurema hoo sai tegevus 2000. aastal, mil loodi Eesti lihaveisekasvatajate selts.
•• Eesti kliima- ja toitumistingimustesse sobivamad lihaveisetõud on aberdiin-angus, limusiin ja hereford.
•• Limusiini tõug on algselt pärit Prantsusmaalt Limousini ja Marche regioonidest.
•• Lihaveiseid realiseeritakse 12–18 kuu vanuselt ja seega on tegemist noorveise lihaga.
•• Eestis on kõige rohkem lihaveiseid Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal ja Raplamaal.
•• Tüüpilise eestlase menüü oluline osa on alati olnud sealiha, kuid mujal maailmas on väga levinud ka veiseliha söömine.
•• Näiteks Taanis süüakse aastas ühe elaniku kohta 28 kilo veiseliha (Rootsis 25, Prantsusmaal 24), ent Eestis kõigest 11 kilo.
•• Lihaveiseid ei pea lüpsma ning nende lihased on oluliselt rohkem arenenud kui näiteks musta-valgekirjutel piimatõugu veistel.
