„Kui majandusministeerium tellib saasteühikute müügist teenitud rahaga vaid suuri autobusse, siis teeb ta ühistranspordile karuteene,“ ütles Osula. „Kui plaan on selline, et veame suurte bussidega maakonnaliinidel ühe korraga rohkem inimesi ära, siis toob see kaasa sõidugraafiku hõrenemise ja peletab inimesed ühistranspordist eemale.“

Inimesed saavad ühistranspordist Osula sõnul kasu vaid siis, kui bussid käivad võimalikult tihedalt. Eesti hõreda asustustiheduse tõttu on suuri busse raske täis saada, et liinid töötaksid efektiivselt. Näiteks Hiiumaale ja Võrumaale pole sellepärast vaja suuremaid kui 20-27 reisijakohaga busse.

„Uute busside ostmine ja operaatorite käsutusse andmisel on mõtet vaid siis, kui niimoodi vähendatakse pileti hinda või tihendatakse liinivõrku,“ rääkis Osula. „Busside ostmise idee ise on väga hea, sest vähendab bussiettevõtja kapitalikulusid läbisõidukilomeetri kohta, mis maakonnaliinide väikese läbisõidu tõttu kasvavad praegu uute busside puhul väga suureks. Kuid busside soetamisel tuleb väga hoolikalt läbi kaaluda, kui suure reisijate kohtade arvuga sõidukeid osta. Õigem oleks osta erineva suurusega busse, mis annaks läbilõike maakonnaliinide vajadustest.“

Osula sõnul peaks majandusministeerium enne bussihanget ettevõtjate käest nõu küsima, mida seni pole tehtud.

Päevaleht kirjutas täna, et majandusministeerium kavatseb Kyoto saasteühikute müügist teenitud rahaga osta Eesti maakonnaliinidele üle saja uue ja kekskonnasõbraliku autobussi, kogumaksumusega 328 miljonit krooni. „Kasutusel olevad bussid on muidugi eri suurusega. Hankida on plaanis aga pigem suuremat tüüpi busse,“ ütles majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste.