„Otepää lihatööstuse 20 aasta jooksul sisse töötatud kaubamärgi hea maine ulatub kaugele, aga paraku on seda hakatud ära kasutama,“ ütles Otepää Lihatööstus Edgar juhataja Maie Niit pressile saadetud teates.

Näiteks tõi alles moodustatud ettevõte hiljuti turule tootesarja, mille nimes sisalduv sõna „Otepää“ on Niidu kinnitusel tekitanud üksjagu segadust nii tarbijates kui ka müüjates-tarnijates.

Ekslikult arvatakse, et tegemist on Otepää Lihatööstus Edgar tootesarjaga, aga tegelikult toodetakse hoopiski tellimusel teises lihatööstuses.

„Tegelikult pole sellel tootesarjal ei Otepää ega ammugi meie tööstusega mitte vähimatki pistmist,“ lausus Niit.

„Reaalselt valmivad need tooted hoopis Eesti teises servas, kuigi toote nimetus viitab, et tegemist on just kui Otepääl tehtuga.“

Niidu hinnangul võib tegemist olla konkurendi sooviga saada sel viisil osa Otepää Lihatööstus Edgar heast mainest tarbijate seas ja müüa kaupa jättes mulje, et tegemist on otepäälaste tööga.

Probleem ei ole vaid ühes tootesarjas. Laiemat arutelu väärivad küsimused selle üle, millised on tootjate õigused kohanimede kasutamisel, milline on sealjuures tootjate vastutus ja nende tegevuse eetilised piirid.

„Me ju eeldame, et Põltsamaa mahlu toodetakse Põltsamaal ja Saku õlut pruulitakse Sakus, mitte Lätis või Poolas,“ rääkis Niit. „Sama moodi eeldavad tarbijad, et Otepää nimetust kandvad kaubad valmivad Otepääl, kuid kahjuks pole see enam nii.“