"Esimese etapi investeeringud lähevad peamiselt Tehvandi suusastaadioni, suusaraja ja lumetussüsteemi ning Kääriku suusaraja, suusastaadioni ja konverentsikeskuse ehitamiseks," ütles Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol.

Otepää vald on praeguseks hetkeks oma taotluse esitanud majandusministeeriumile, kes peaks koos teiste ministeeriumide ja töögruppidega oma hinnangu rahasoovile Nigoli sõnul andma juba sügise jooksul.

"Meie sooviks on saada esimese järgu ehituseks vajaminev raha Phare 2001. aasta programmist," märkis Nigol.

Esimese etapi käigus valmib ka juurdepääsutee ja vajalik infrastruktuur kahe uue hüppemäe valmistamiseks, mägede ehitust loodavad spordikeskuse rajajad Nigoli sõnul alustada 2001. või 2002. aastal.

"Praeguseks on rahvusvaheline suusaliit (FIS) andnud eelveksli, et liit finantseerib arenevate talispordiriikide mäesuusatamist ning suusahüppeid ja kahevõistlust," rääkis Nigol.

Kuna praeguseks on Eestisse hüppemägede ehitamisele oma toetust avaldanud juba FIS-i asepresident ning 15.-16. oktoobril külastab Otepääd ses asjus FIS-i president, on teatava toetuse saamine Nigoli hinnangul üsna tõenäoline.

"Hüppemägede ehitamine peaks eelarve kohaselt maksma 40 miljonit krooni ning sellest poole võiks eraldada FIS ja pool peab tulema omavahenditest," lausus Nigol.

Täpsed kahe hüppemäe detailplaneeringud ja vajalikud uuringud loodab Eesti ja ka välisriikide ekspertidest koosnev töögrupp valmis saada tänavu sügisel.

"Plaan on selline, et 2005. aastal võiks Otepääl toimuda juunioride talialade maailmameistrivõistlused ning seda on põhimõtteliselt FIS ka toetanud," märkis Nigol.

Lisaks FIS-ile ja loodetavale Phare toetusele on kogu Otepää spordikeskuse rajamises osalised veel Otepää vald, Tehvandi keskuse valdaja kultuuriministeerium, haridusministeerium ja Kääriku spordibaasi haldav Tartu Ülikool.