Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on riigikogus toimuva arutelu ajend riigirahanduse halb seis koroonakriisi ajaks ning riigikontrolli audit 2018. aasta kohta. Komisjoni esimees keskendub oma ettekandes pikemale vaatele. Samuti on tema sõnul põhjust arutada kriisimeetmete häid külgi ja nõrkusi.

„Eelarvepoliitika on olnud Eesti rahvuslik uhkus, kuid viimasel neljal aastal enam mitte," ütles Ligi. „Riik on vaatamata positiivsele majandustsüklile elanud minevikus loodud tugevusvaru arvel, majanduse kasvupotentsiaali kahjustanud ning ekspertide soovitusi eiranud."

"Meie eelarvedebatid kipuvad taanduma sellele, kes ja kui palju raha sai, aga mitte see, kust see raha tuleb. Meie eelarvetraditsioon on teatud mõttes kirjas põhiseaduses, et kulude katteks tuleb ära näidata tuluallikad. Jõukohane kulutamine on olnud Eestile traditsioon kaks aastakümmet ja olime selle üle uhked. Kui räägitakse, et me oleks võinud Eesti "valmis ehitada" juba varem laenurahaga, siis saab ka muudmoodi - Eesti on olnud siiani kõige kiiremalt arenev eks-sotsialistlik riik.

Ligi näitas ka graafikut, kuidas eelarve on kuni lähiaastateni ja välja arvatud suurte kriiside ajal (1999. aasta vene kriis ja 2008. aasta masu) olnud vähemalt nominaalses ülejäägis. Seda kuni Jüri Ratase valitsuseni.

"Kui muidu on olnud loogika, et kui raha on vähem, tuleb teha kärpeid. Nüüd öeldakse, et riigisektor hoiab majandust üleval ja kärpida ei saa. Loodetavasti on rahandusministril sügiseks silmad selgemad," rääkis Ligi.

Müller: eelarve oli kriisi sisenedes 530 miljoniga miinuses

Eesti Panga president Madis Müller rõhutas, et mittepoliitilise institutsioonina pole keskpanga asi öelda, milliseid makse kasutades peaks riik tulu koguma või kuhu kogutud raha kulutama. Need on selgelt poliitilised valikud. "Küll aga peame vaatama, kas riigieelarve käib üldise majandusega ühte sammu."

Mülleri sõnul olid 2016-2019 aastad head ajad. Eesti majandus oli keskmisest tugevamas seisus võrreldes teiste euroala riikidega. Sellisel ajal oleks sobilik valitsusel koostada ülejäägiga eelarvet.

"Aga riigieelarve on olnud puudujäägis nii nominaalselt kui struktuurselt. Puudujääk oli suurem kui euroalas tervikuna, hoolimata sellest et meie majandusseis oli euroalas üks parimaid. Struktuurset puudujääki on aga reaalajas väga raske mõõta. 2019. aastal oli aga kõigil selge, et eelarve tuleks viia kui mitte ülejääki, siis vähemalt tasakaalu." Müller tõi näite, et isegi Kreeka on suutnud eelarves ülejääki näidata, Kreeka olukord on riigina küll väga erinev.

"Eesti võimekus oma majandust kriisis toetada on hea, nagu näeme, siis investoritelgi on usku Eesti riigi maksevõimesse piisavalt. Kui aga oleksime eelmistel aastatel olnud tasakaalus, oleksime olnud paremas seisus täna. Riigi eelarve oli kriisi sisenedes miinuses 530 miljoni euroga, struktuurse tasakaaluga oleks Eestil aga raha üle 750 miljoni, mida saaks praegu kasutusele võtta ja selle võrra peaksime vähem laenu võtma."

Mülleri sõnul ei propageeri keskpank järsku kärpimist riigi poolt, küll aga peaks olema selgem arutelu selle koha pealt, et millised peavad olema kulud tulevikus." Milline oleks mõistlik reservide ja puhvrite tagavara? See on riigikassas täpselt jälgitud, et me alla teatud tasemete ei laskuks, aga mingeid puhvreid meil eriti ka polnud. Rõhutaksin heal ajal vajadust ikkagi puhvreid koguda, sest meil oleks praegu seda olnud tarvis kasutusele võtta," rõhutas keskpanga juht.

Raul Eamets: kriis aitab vigade parandust edasi lükata

Eelarvenõukogu juht Raul Eamets meenutas, et nõukogul on mandaat hinnata eelarvereeglite täitmist ja tegi ülevaate: 2017. aastal reegleid muudeti ja lubati 0,5 protsendilist eelarve puudujääki, aga kohe asuti sedagi reeglit rikkuma.

"Puudujääki võimaldas varasemate aastate periood 2014-2016, kus oli tekkinud soliidne ülejääk. 2018. aasta puudujääk osutus aga juba lubatust suuremaks. 2019. aastal osutus samuti puudujääk suuremaks, aga nüüd sisuliselt peatati reeglite kehtivus seoses kriisiga, rakendati vabastusklauslit." Eametsa sõnul võimaldab see Eestil aga sisuliselt tehtud varasemate vigade parandamist edasi lükata. Hiljemalt sügisel peaks valitsus esitama pikaajalise vaate, kuidas eelarvetasakaal taastada. Lähtuda võiks nominaalse tasakaalu põhimõttest. 2021. võiks olla lähtekoht, et mitte ületada puudujäägiga 3% SKP-st.

Luman: paljudel on tekkinud ootus, et riik peab aitama

Kaubandus- tööstuskoja juht Toomas Luman kommenteeris kõigepealt riigikogu istungil viibijate vähesust ning tunnistas endale iseloomuliku irooniaga, et küll riigikogu liikmete töö on raske ja kurnav, sest paljude jaks istungil osaleda lõppes pärast üht tundi. Siis aga jätkas eelarve teemadel.

"Poliitikute soov valijatele hetkelist heameelt teha viib ülekulutusteni ja valikute muutumise ahtamaks tulevikus. Eelarvepoliitika peab olema jätkusuutlik ja kõik tänased kulutused tuleb meil homme kinni maksta - ükskõik kas meil läheb paremini või halvemini.

Paljudel - ka ettevõtjatel - on laialdane ootus, et riik peaks kõikjal toetama ja aitama. Siin peaks poliitikud valijatele selgitama, mis on riigi positsioon. Kõiki ei saa võrdselt õnnelikuks teha, riik peab tagama ennekõike meditsiini ja hariduse jätkusuutlikkuse," rõhutas Luman.

"Ka varasemad kohustused kuuluvad täitmisele. Tuleb nentida, et aastatega on poliitiliste valikute tegemiseks jäänud vaid 20% eelarve mahust.

Raha kõikide soovide rahuldamiseks ei ole ega teki, ka juurde laenates mitte. Praegune kriis on kindlasti erakordne. Vaieldamatult on seisukoht, et kui riik keelab ja sulgeb, siis peab riik hüvitama. Aga tuleb tunnistada, et muid võimalusi eriti riigil polnud - aga riigil pole lihtsalt võimekust kõiki päästma tulla. Võib tekitada illusioone, aga eelarvepoliitikas ei tuleks illusioone luua. Kuidas kasvatada majandust ja maksutulusid? Just see peaks olema tänase poliitika arutelu eesmärk."

Lumani hinnangul saab majanduslangus olema pikem ja sügavam kui seni prognoositud. Seega peaks rõhk olema toetusmeetmetel, mil oleks laiem efekt ja mis aitaks võimalikult laialt erinevaid ettevõtjaid. "Arvan, et meie reaalne majanduslangus võib sel aastal ületada eelmise kriisi aegse rekordi, milleks oli 14%."

Ka krediidiasutused ei ole võimelised maksepuhkuseid pakkuma lõputult," rõhutas Luman. "Väga oluliseks on muutumas ettevõtjale seega Kredexi käendused ja garantiid, mis aitavad ettevõtja kohustusi täita. Riigi jaoks on need ka kõige väiksema riskiga, käendusi pakkudes oleks risk võrreldes otselaenu andmisega 5-10 korda väiksem.

Luman rõhutas ka ümberõppe vajadust ja selle korraldamist selliselt, et vältida massilist töötust. Ta puudutas ka välistööjõu teemat. "Targalt juhitud immigratsioon on igal juhul parem kui juhtimatu immigratsioon, see peaks olema tehtud meie majandust toetavalt."

Ta nentis ka seda, et majandus on tsükliline ja tõusule järgneb langus ja märke langusest oli ka enne koroonakriisi. Kriis aga kindlasti seda suunda võimendas. (Loe lisaks ka tänast Ärilehe lugu sellest, kuidas majanduslangus algas Eestis juba enne kriisi.)

Kokk: tuleb teha ära asjad, mis on aastaid tegemata

Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu kaitses Jüri Ratase juhitud valitsust, et see on eelarvega ümber käinud vastutustundlikult. Oudekki Loone keskfraktsioonist ütles, et tal on väga hea meel, et oleme üle saanud sellest põhimõttest, et eesmärk peaks olema eelarve tasakaal - tähtsam on inimeste heaolu. Niisamuti läheb laen inimeste heaolu suurendamiseks.

Aivar Kokk Isamaast lisas, et kogu teemat peaks vaatama teise pilguga. "Me oleme viimase 10-20 aasta jooksul ära jätnud väga paljud investeeringud. Kui oleks tehtud kiired ja mugavad transpordiühendused, kiire interneti investeeringud jne, siis milline oleks meie seis nüüd kriisis?," küsis Kokk. "Meil kõigil on eraisikutena laenud, aga Eesti riik on nagu paavstimast paavstim ja laenu ei võta. Jah, meie laenukoormus tõuseb lausa kahekordseks, aga jääme ikka Euroopas kõige madalama koormusega riigiks." Kokk ütles, et suurem probleem on see, et meil ei ole projekte investeeringute tegemiseks, neid pole ette valmistatud ja võtab 2-3 aastat, et investeeringuid päriselt teha.

Henn Põlluaas EKREst tõdes kõnepuldis samuti, et reeglid iseenesest - et reservi tuleb koguda ja laenuraha ei tohi kulutada jooksvate kulude katteks - on kaunid, aga riik peab kriisis tegutsema.