Presidendi pressikonverents
http://www.delfi.ee/article.php?id=88877567
http://www.delfi.ee/article.php?id=88878195
http://www.delfi.ee/article.php?id=88877959
http://www.delfi.ee/article.php?id=88877439
http://www.delfi.ee/article.php?id=88877599
http://www.delfi.ee/article.php?id=88878021
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/taispikkuses-loe-miks-riigipea-pensionireformi-seaduse-labi-kukutas?id=88877377
Opositsioonil on ilmselgelt hea meel. Sotside juht Indrek Saar teatas juba pressiteate vahendusel, et Kaljulaidi otsus saata pensioni teist sammast puudutav seadus riigikokku tagasi lisas usku, et inimesi ebaõiglaselt kohtlev ja Eesti tulevikku ohustav seadus sellisel kujul ei jõustu. "Nüüd tuleb see seadus põhiseadusega kooskõlla viia, mis tähendab, et pensioni teise samba lammutamine jääb valitsuse pakutud viisil ära." https://arileht.delfi.ee/news/uudised/indrek-saar-pensionireformi-saatusest-presidendi-argumendid-avavad-loodetavasti-ka-valitsuse-silmad?id=88877183
Pressikonverents on lõppenud.
Kas on üldse võimalik kogu teist sammast teha vabatahtlikuks nii, et ei riiva põhiseadust? "Riigikogu ja erakonnad on seadusloomes vabad, pole minu ennustada, kas ja milline tuleb selle seaduse uus versioon."
Kaljulaid kordab, et riivete arv on piisavalt suur, et saata seadus tagasi riigikogule.
Kaljulaid ütleb, et on konsulteerinud paljude juristidega ning otsuse aitas tal sõnastada vandeadvokaat Madis Päts. Kaljulaid lisab, et analüüse ei tellitud juurde, sest neid analüüse oli niigi palju. Infot, mille põhjal otsustada, oli piisavalt.
Küsimuste ring. Ärilehe reporter uurib, mis parandusi president ootab. "Ma ei tegele tuleviku ennustamisega, seisan põhiseaduse kaitsel ja soovin riigikogule jõudu seaduse läbivaatamisel," kostab Kaljulaid.
Kaljulaid toob oma avalduses välja, et seadus tooks tulevikus kaasa sellegi, et vaesusriskis olevate inimeste arv kasvaks.
Kaljulaidi sõnul muutuks sotsiaalmaksu sihtotstarve.
Kaljulaidi kinnitusel võib riik muuta seadusi, aga muudatused ei tohiks olla sõnu murdvad. Ta sõnab korduvalt, et seadus on põhiseadusega vastuolus.
Kaljulaidi sõnutsi andis riik lubaduse, et inimestel on teatud õigused ja kohustused, hiljem saaks vastavalt pensionilisa. Nüüd aga see süsteem likvideeritaks selle seaduse kohaselt.
President allkirjastab vastava otsuse.
Ta saadab tagasi riigikokku, ei kuuluta välja.
Kaljulaid jõudis järeledusele, et senist pensionisüsteemi muutev seadus on vastuolus põhiseadusega.
Kaljulaidi sõnutsi on öeldud, et riiveid on - seda nii toetajate kui vastaste poolt.
President pole ühegi seaduse poolt ega vastu, rõhutab Kaljulaid. Küll aga toonitab, et seadus peab olema põhiseadusega kooskõlas.
"Ma ei lähe seda poliitilistelt vetostama," rõhutab ta seaduse kohta.
Kaljulaid tutvustab, et ta võib seaduse välja kuulutamata jätta, seda nii juriidilistel kui mitte juriidilistel põhjustel.
Pressikonverents algas.
Meenutuseks seegi, kui hõlpsalt hääletus riigikogus läbi läks. Koalitsioon oli ühtne. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/uhtne-loogirusikas-pensionireformi-haaletuse-puhul-toimis-koalitsioonis-koik-kui-kellavark?id=88792467
Pensionireformist oli juttu ka esmaspäeval toimunud kohtumisel. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-ja-fotod-president-kohtus-kadriorus-valitsuse-liikmetega-ekre-ministritest-andis-end-naole-vaid-arvo-aller?id=88827813
Presidendil oli otsuse tegemiseks aega tegelikult järgmise kolmapäevani. Nagu näha, nii palju aega ta ei vajanud. Nädala sees käis uudistest läbi, et ka uusi analüüse ei tellitud. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/president-ei-telli-pensionireformi-edasise-kaigu-otsustamiseks-uut-analuusi?id=88837951
Siinkohal tasub meenutada, mis on üldse võimalikud edasised stsenaariumid. Mis juhtub, kui president seadust välja ei kuuluta? https://arileht.delfi.ee/news/uudised/ulevaade-valitsusel-vara-hoisata-eilne-haaletus-oli-pensionireformi-puhul-vaheetapp-edasine-soltub-presidendist?id=88795855