OTSEBLOGI | Kolmas päev Tallinna Sadama istungil: käes on advokaatide kord prokuratuuri süüdistus sõelapõhjaks lasta

 (79)
Tallinna Sadama kohtuasi
Paul Keres, Ain KaljurandFoto: Madis Veltman

Kolmandal Tallinna Sadama altkäemaksuafääri kohtuistungi päeval võtavad sõna kümne süüaluse kaitsjad. Täna otsustas ka kohus, et ei võta menetlusse advokaatide kaebust, mis nõudis kolmandate isikute ehk Türgi ja Poola laevatehaste kohtuprotsessi kaasamist.

Lisaks Tallinna Sadama endistele juhtidele Ain Kaljurannale ja Allan Kiilile on kohtu all altkäemaksu andmise eest poolakas Jan Paszkowski (endine Remotowa laevatehase kommertsjuht), Tõnis Pohla (endine Baltic Maritime Logistics Group'i nõukogu liige), Eno Saar (endine HTG Investi esindaja), Üllar Raad (endine Esteve Terminal AS esindaja), Sven Honga (Keskkonnahoolduse OÜ juht), Toivo Promm (väidetava altkäemaksu vahendajana, Bone Invest juht), Tallinna Sadama endine hooldusosakonna juhataja Martin Paide ja Valdo Õunap (HTG Partner AS juht). Lisaks juriidiliste isikutena HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.

Ärileht jätkab kaitsjate kõnede avaldamist otseblogina.

Tallinna Sadama ajalooline kohtuistung
Ärileht lõpetab tänaseks otseblogi pidamise. Järgmine istung toimub 14. mail. 
Kaitsjate kõned on läbi. Elmer Muna taotleb, et tema esindatav, poolakas Jan Paszkowski saaks loa istungitele mitte ilmuda. Prokurör Feldmanis ei vaidle samuti taotlusele vastu. Kohus vabastabki Paszkowski edasistest kohtuistungitest tinglikult, st et v.a kui Paszkowski kohalolek on vajalik tunnistajatest sõltuvalt. 
Vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt esindab kolmandat isikut Bone Investi ning peab tsiviilhagi samuti põhjendamatuks ning rõhub süüdistuste ning nõuete aegumisele.
Kõik süüdistatavad - Allan Kiil, Toivo Promm, Ain Kaljurand ("praegune juhtkond pole mulle süüks pandavaid lepinguid peatanud"), Tõnis Pohla, Üllar Raad, Eno Saar, Martin Paide, Sven Honga - vastasid tsiviilhagi peale, et hagi on põhjendamatu ja nad ei võta süüdistusi omaks. 
Anvelt: lisaks Tallinna Sadama nõue Kiili, Martin Paide, Toivo Prommi ja Sven Honga (Keskkonnahoolduse OÜ) vastu üle 419 000 euro. Keskkonnahooldusele tehti soodsaid tingimusi, suurendati makstavaid tasusid st kahjustati Tallinna Sadama huvisid. 
Anvelt: ka Bone Investi juht Toivo Promm tegi näilikke tehinguid, millega tekitati kahju Tallinna Sadamale.
Anvelt: Tallinna Sadam palub määrata ka HTG-ga sõlmitud lepingute kahjude  hüvitamiseks 590 000 eurot, mis on kahekordne altkäemaksu summa. 
Anvelt: Tallinna Sadamale on nende lepingutega kahju tehtud üle 562 000 euro, st kahekordselt rohkem kui oli altkäemaksusumma nende lepingute eest. 
Anvelt: Tallinna Sadam esitab nõuded ka selle eest, et Kiil ja Kaljurand võtsid korduvalt altkäemaksu koostööpartneritest firmadelt nagu Norilde, Esteve Terminal ja Esteve Stevedoring. 
Anvelt: kahjunõue on ka Prommi ja  tema juhitud Rich Groupi vastu, sest Remontowa ja Sefine esindajad kandsid Rich Groupi kaudu altkäemaksu Allan Kiilile. 
Anvelt: nõue on Allan Kiili, Toivo Prommi ja Rich Groupi vastu. Kiil rikkus oma kohustusi Tallinna Sadama esindajana, sest leping Remontowaga osutus 1,26 miljoni võrra suuremaks. Summa oli vajalik vaid selleks, et see jõuaks altkäemaksuna Allan Kiilini. Türgi laevaehitajaga sõlmiti samasugune leping, seega osutus leping 1,89 miljoni eurot suuremaks. Kokku 3,15 miljonit eurot.
Nõue on esitatud Remontowa ja Sefine tehaste ning TS Laevade vahel sõlmitud lepingutest tuleneva kahju hüvitamiseks. Asjaolud on järgmised: Kiilile oli antud volitus tehingute tegemiseks ja tema sõlmis Remontowaga laevaehituslepingud. Kahe laeva hinnaks oli 63 miljonit eurot. Peagi sõlmiti leping ka Sefinega maksumusega 45 miljonit eurot. Seejärel sõlmiti maaklerleping Sefine ja Rich Groupi vahel ja Remontowa ja Rich Groupi vahel. Tegelikult aga maaklerlepingutes nimetatud teenuseid ei osutatud ja lepingud olid tehtud selleks, et jätta muljet, et oleks põhjendatud ülekannete tegemine ja nende tegemiseks oleks õiguslik alus.
Advokaat Kedli Anvelt esindab Tallinna Sadamat ja TS Laevad OÜ-d, firmad esitasid tsiviilhagi kahjude hüvitamiseks.
Pikamäe: Keskkonnahoolduse ja Tallinna Sadama vaheline leping sõlmiti 2004. aastal. St kolm aastat enne väidetava ebaõiguskokkuleppe sõlmimist, millele viitab prokuratuur. 
Toomas Pikamäe, Sven Honga (ja Keskkonnahoolduse OÜ) kaitsja: Honga ega Keskkonnahoolduse OÜ pole andnud ega lubanud anda altkäemaksu ei Martin Paidele (Sadama osakonnajuht) ega Allan Kiilile. 
Räppo eitab Toivo Prommi süüd ning ka tsiviilhagi puhul kordab teiste advokaatide öeldut, et seda ei peaks üldse menetlema. 
Räppo: süüdistuses räägitakse kuidas maaklerlepingud on kahtlased. Eksperdid ütlevad aga, et need on täiesti tavalised, ka komisjonitasud on tavapärased. Tõepoolest, 2% tasu on summana suur, arvestades laevade hinda, aga protsent on vägagi õiglane. 
Räppo: mulle üldsegi tundub, et kogu lugu on üles ehitatud sellele, et Kiil ja Promm on sõbrad. Et nad on sõbrad, siis annab igasugu asju sellele üles ehitada. 
Räppo: kõmuliste maaklerlepingute puhul on eriti kummastav see, et kui uurimine algas siis me kohtusime - Ginter, mina, Promm. Tegime ettepaneku, et loovutame RICH Groupist (Prommi firma) nõuded Sadamale. Nad olid sellega nõus, aga Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid ütles siiski, et neil on vaja selleks prokuratuuri ja kapo nõusolekut, mida nad ei saanud. 
Räppo tõstatab jälle Kiili-Kaljuranna ametiisikuna käsitlemise küsimuse: kui lähtuksime samast loogikast, oleks ka AS Sebe juhatuse liige ametiisik, sest Sebe osutab avalikku liinivedu. 
Kärner tõstatas ka küsimuse, miks on Tallinna Sadamalt nii raske dokumente kätte saada? Kas see kahjustab kuidagi süüdistust? 
Järgmisena esitab oma väited Kaimo Räppo, Toivo Prommi kaitsja. Promm kogu kaasuses üheks võtmeisikuks, süüdistuse järgi liikusid altkäemaksurahad enamasti just Prommi firmade kaudu. 
Kärner: samuti ei ole sõlmitud ühegi isikuga ebaõiguskokkuleppeid. Esteve Terminal oli pikaajaline koostööpartner, kellega esimesi lepinguid sõlmiti 1997. aastal, Kiilil-Kaljurannal polnud toona Tallinna Sadamaga mingit puutumust. Niisamuti Norilde ja Esteve Stevedoring firmade puhul. 
Kärner: süüdistus on tõepoolest üldsõnaline. Kärner räägib samuti kvalifikatsioonist, kuid rõhutab, et Üllar Raadi puhul ei saa rääkida altkäemaksu andmisest ei era- ega ametiisikule. 
Jätkab advokaat Sandra-Kristin Kärner, kes esindab endist Esteve Terminali juhti Üllar Raadi
Kergandbergi sõnul on uurimisasutused oluliselt kahjustanud Tõnis Pohla ärihuve, sest avalikustatud on ärisaladusi. Ta rõhutab, et Tõnis Pohla pole kunagi teinud koos Üllar Raadiga ühiseid plaane, niisamuti pole ta jõudnud kellegagi ebaõiguskokkuleppele. Pohla ei ole üksi suunanud ka BMLG ega Esteve Terminali lepinguid. Küll aga toimivad Tallinna Sadama ja koostööpartnerite vahel head suhted tänaseni. Advokaat lükkab ümber ka kõik süüdistusaktis väljatoodud tehingud ning et Pohla ei ole andnud Kaljurannale-Kiilile altkäemaksu. 
Kergandberg viitab Lavly Perlingu ja Martin Perlingu huvide konfliktile: ma alustaksin huvide konflikti küsimusest. Käesolevas kaasuses riigiprokutatuuris seda põhimõtet [konflikti vältimist] järgitud ei ole. 
Jätkab Erki Kergandberg, kes kaitseb endist BMLG nõukogu liiget Tõnis Pohlat.
Pilv toob välja, et lisaks on süüdistuses toodud välja mitmeid tehinguid, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi aegunud. 
Pilv: lõpetuseks tsiviilhagist - see tuleb jätta rahuldamata. süüdistuses ega hagis pole käsitlusi, mida saaks analüüsida. seetõttu väide et varjatud liikumised tuleks korrutada koefitsiendiga 200 protsenti on täiesti meelevaldne ja õiguslikult mittesiduv. 
Pilv: lisaks ei saa me rääkida rahapesust, kui raha on suunatud lihtsalt lõpptarbimisse.
Pilv läheb parvlaevadega seotud süüdistuse juurde: prokuratuur süüdistab Kiili altkäemaksu võtmisega parvlaevade ehitajatelt. Kokkuleppe sõlmimine toimus oktoobris-detsembris 2014. Ehk siis paralleelselt laevaehituslepingu sõlmimisega, maaklerleping on sõlmitud veel hiljem. aga 30. septembril otsustas Tallinna Sadama nõukogu, et tütarettevõte peab osalema parvlaevahankel. Kuidas sai Allan Kiil sõlmida salakokkuleppe Poola laevatehasega, kui Tallinna Sadama nõukogu oli juba otsustanud, millised olid parimad pakkumised?
Pilv: leian kokkuvõtvalt, et erinevate teenuslepingute puhul on tõendamata vastuolu Tallinna Sadama huvidega ning tõendamist pole leidnud Allan Kiili poolt varjatud kujul altkäemaksu võtmine neilt ettevõtetelt. 
Pilv: erinevad audiitorid on öelnud, et erinevaid lepinguid, mida Kiilile ette heidetakse, ei oleks olnud võimalik paremini ja ettevõttele soodsamalt sõlmida. Äris ja majanduskeskkonnas toimuvat tihti ei suudeta kõrvalt hinnata. Me näeme, et näiteks majanduskriisi ajal oligi vajalik lepingutingimusi üle vaadata. Sinna kõrvale panna etteheide, et miks ei öeldud lepinguid üles, on minu arvates äärmiselt lihtsakoeline ütlus. Ülesütlemine oleks toonud Tallinna Sadamale kahju. 
Pilv nõuab prokurörilt ka aru, kumma paragrahvi alusel siis Allan Kiili süüdistatakse - pistise võtmise või altkäemaksu võtmisena? Enne 2015. aasta seadusemuudatust neid eristati ja neil on erinevad karistusmäärad ja etteheidetavad tehingud toimusid enne 2015.aastat. 
Pilv: süüdistuses on arusaamatud viited ka tütarfirmale TS Shipping. Need on nii arusaamatud, et ma sellel ettevõttel pikemalt ei peatu.
Pilv viitab Neinar Seli lahendile - seal vaieldi selle üle, kas nõukogu liige võib olla ametiisik. Seli lahendis on riigikohus öelnud, et nõukogu liikmele ei saa omistada alati ametiisiku seisundit. Allan Kiil oli teatavasti juhatuse liige Tallinna Sadamas ja nõukogu liige TS Laevades. 
Pilv toob välja ka ametiisiku ja eraisiku vastuolu süüdistuses: oleme viidanud korduvalt kohtulahenditele, et esitatud süüdistus ei vasta süüteokoosseisule. Ootasin, et prokurör avakõnes toob välja mõne uue argumendi, miks tuginetakse ikka ametiisiku altkäemaksu paragrahvile. Seda ei tehtud. 
Pilv toob välja sisuliselt samasugused etteheited nagu Keres: süüdistuse põhipuudustena eirab see kehtivat õigust, me oleme seda korduvalt ka käsitlenud. Süüdistus on ebamäärane ja üldsõnaline, konkreetseid etteheiteid pole sisustatud läbi faktiliste asjaolude. Uurimine hõlmab ajavahemikku alates 2004.aastast, aga samas tehakse viiteid 90ndate lõpus tehtud lepingutele! Süüdistus eirab minu arvates üldpõhimõtteid juhatuse liikmete õiguste ja kohustuste kohta. 
Järgmisena kõneleb Aivar Pilv, Allan Kiili kaitsja: süüdistus Kiili osas hõlmab viit altkäemaksu episoodi. 
Keres räägib lõpetuseks ka tsiviilhagist: Tallinna Sadamasse toodi sisse Carri Ginter, kes pidi tuvastama oma meeskonnaga kahju, mida Kaljurand ja Kiil siis Sadamale põhjustasid. Ginteri meeskond seda ei suutnud. Järgmisena asus KPMG asja kallale. Ka nemad ei leidnud midagi. TGS Baltic üritas samuti kahju tuvastada, aga nemad on leidnud mingi joonealuse kommentaari kuskilt Saksa seadustikust, kuidas altkäemaksu korrutada mingi koefitsendiga. Eesti õigusele, lugupeetud kohus, on selline käsitlus täiesti võõras. Muide, Tallinna Sadam jätkab tänaseni paljude lepingute täitmist, mida on Kaljurannale süüks pandud, et need on altkäemaksust määritud. Neid lepinguid pole lõpetatud - võiksin järeldada, et need lepingud on ettevõttele päris head. 
Keres: olles süüdistust põhjalikult läbi lugenud, siis seal on 77 tehingut ja toimingut, mis prokuratuuri arvates tehti altkäemaksust määrituna. Nendest 19 puhul pole isegi prokuratuur suutnud välja mõelda, mis nende tehingutega valesti on! Kohati on mindud nii absurdseks, et Kaljurannale heidetakse ette altkäemaksu võtmist selle eest, et ta täidaks Tallinna Sadama ja teise osapoole vahel sõlmitud lepingut. 
Keres: 250 leheküljel laiuv süüdistusakt on hämmastav - seal ei ole esitatud ühtegi fakti, isegi mitte ühtegi etteheidet ebaõiguskokkulepetele. On lihtsalt öeldud, et teadmata ajal ja kohas sõlmiti ebaõiguskokkulepe. Prokuratuur väidab seda sellepärast, et toimusid justkui hankekorda rikkuvad tehingud ja fiktiivsed tehingud. Nüüd üritataksegi konstrueerida olukorda, et kuna korda rikuti, siis see ongi ebaõiguskokkulepe. 
Keres alustab mõttekäiguga: prokurör püüdis meeleheitlikult kvalifitseerida minu kaitsealust Ain Kaljuranda ametiisikuks. Palun kohtul ette kujutada seda, et riigil küll tõepoolest on transpordipoliitika korraldada, aga on ka näiteks riigil rahanduspoliitika – riigil on selleks palju seadusi, sh krediidiasutuse seadus, mille alusel toimetavad kõik kommertspangadki. Prokuröri sõnade kohaselt peaks olema ka Swedbank jt avaliku ülesannete täitjad. Kas Eestis siis üldse on mõnda olulisel ametikohal töötavat isikut, kes ei ole ametiisik?
Kolmas kohtupäev algas ning sõna saab Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres.
Teine kohtupäev on tänaseks läbi, istung jätkub homme kaitsjate kõnedega. 
Aadu Luberg, Valdo Õunapi kaitsja: Õunapi süüdistus altkäemaksule kaasaaitamises on esiteks väär kvalifikatsiooni asjus. Teiseks heidetakse mu süüalusele ette altkäemaksu vahendamist aastatel, mil ta ei saanud seda teha.
Elmer Muna, Jan Paszkowski esindaja: mind jäi häirima süüdistuskõnes see, et prokuratuur on välja toonud Poolale lisaks ka Türgi laevatehased. Miks Türgi tehast Paszkowskiga siduda, ma ei saa aru. Paszkowski ei ole altkäemaksu andnud. 
Andres Simson, Eno Saare kaitsja: ütlen lühidalt, et Eno Saar sõnul ta sellist kuritegu pole sooritanud nagu talle ette heidetakse. Saar ei olnud teadlik sellest, et Bone Investile tasutud arvetest võiks keegi teine kasu saada.
Vandeadvokaat Vahur Kivistik, esindab Martin Paidet: oleme ka kaitseaktis viidanud süüdistuse puudustele, prokuratuur kuritarvitab oma menetlusõigusi, esitades teadlikult ebaõige kvalifikatsiooniga süüdistusi - altkäemaks ei ole õige kvalifikatsioon. 
Järgmisena saavad sõna süüdistatavate advokaadid.
Allan Kiil, Ain Kaljurand, Martin Paide, Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap, Jan Paszkowski kõik ütlesid, et neile on süüdistus arusaadav, ent keegi end süüdi ei tunnistanud. 
Istungil saavad järgmisena sõna süüdistatavad, kes peavad vastama küsimusele, kas neile on süüdistuse sisu arusaadav ja kas nad tunnistavad end süüdi. 
Prokuratuur lõpetas avakõnega. 
2007. aastal sõlmiti näiteks rendileping Bone Investiga, kus renditi Keskkonnahooldusele kaks ratastraktorit, tegelikult neid aga ei renditud (lisaks oli rendihind majanduslikult ebamõistlik). See leping oli mõeldud selleks, et üle kanda summasid mis olid mõeldud altkäemaksuks. Niiviisi kanti 210 000 eurot Bone Investile, mille juht Toivo Promm kandis 2008-2012 aastatel Martin Paidele ca 44 000 eurot ja ülejäänud 165 000 eurot jäi Allan Kiilile. 
Kiili, Paide ja Keskkonnahoolduse OÜ esindaja Sven Honga kokkulepetest. Firma oli taaskord pikaajaline koostööpartner Tallinna Sadamale, kellega jõuti üksmeelele, et Honga annab neile vara selle eest, et Kiil ja Paide soosiks neid. Kiil ja Paide otsustasid tõsta teenuste eest makstavat tasu, muutsid tasustamise põhimõtteid ja tunnistasid OÜ pakkumisi hangetel edukaks. Vastavalt kokkuleppele tehti Keskkonnahooldusele soodsaid otsuseid riigihanke menetluse tulemusel Muuga sadamas haljastustööde teostamiseks ja hiljem ka Muuga sadamas raudtee-hoolduse hankel. 
Endiselt jätkab prokurör Denis Tšasovskih: samuti arutatakse Allan Kiili ja Martin Paide poolt altkäemaksu võtmist Keskkonnahoolduse OÜ-lt, samuti Prommi vahendusel. Martin Paide töötas aastast 2003 Tallinna Sadama hooldusosakonna juhi ametikohal, Paide vastutusalas oli Sadama alade hooldus, sellega seotud lepingute ettevalmistamine, läbirääkimised ja osutatavate teenuste kontroll. 
Türgi laevaehitaja arvelduskontolt kanti Rich Group Trading kontole Allan Kiilile mõeldud altkäemaksu summas 1 148 670 eurot. Seejärel hakati seda raha pesema. Kahelt laevaehitajalt laekus Kiilile kokku 1 526 670 eurot. Summasid hoidis Toivo Promm Rich Group Tradingu kontol kui ettevõtte majandustegevusest tulnud raha. Eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku.
Sarnaselt sõlmisid Sefine esindajad ja Kiil-Pohla laevaehituslepingud veel kahe parvlaeva ehituseks. Kiil tegi ka seal lisaks altkäemaksu kokkuleppe maaklerlepingu nime all. Laevaehitaja lubas Kiilile altkäemaksu summas 1 892 000 eurot. 
Paszkowski kandis Rich Group Trading ltd kontole üle 300 000 euro ja see oli mõeldud Allan Kiilile. 
Oktoobris 2012 sõlmisid Paszkowski ja TS Laevad OÜ volitatud esindajad Allan Kiil ja Asko Pohla laevaehituslepingud kahe parvlaeva ehituseks. Kiil tegi lisaks altkäemaksu kokkuleppe - 2014. aastal andis Kiil Paszkowskile teada, et poolakas vormistaks Kiili poolt soovitatud isikuga maaklerlepingu. aga selle alusel maaklerteenust ei osutataks, sest leping oli mõeldud varjamaks altkäemaksu. 2014. aasta detsembris sõlmitigi leping Remontowa tehase ja Rich Group Trading ltd vahel. Nimetatud lepingu alusel kuulus kokku tasumiseks1,26 miljonit eurot. Paszkowski lubas seega Kiilile altkäemaksu ja Kiil sellega ka nõustus. 
Jätkab ringkonnaprokurör Denis Tšasovskih:  Allan Kiil nõustus ja võttis vastu Poola laevatehase Remontowa esindaja Jan Paszkowski ja Türgi laevatehase Sefine esindajalt altkäemaksu Toivo Prommi kaasabil, pandi toime ka rahapesu
Milliste kulutuste katteks on firmade kontodel olnud summasid kasutatud? Prokuratuur toob välja siin maanteeameti andmeid kui ka Anna Annikova-Kaido Tambergi (läksid juba varasemalt prokuratuuriga kokkuleppele-toim.) juurest leitud tõendeid. 
Ettevõtete AKA Auto ja Locatore Group kaudu tehti kulutusi Kaljuranna juhtnööride kohaselt, kuigi ta ei olnud firmadega seotud. 
Teise näitena kanti raha erinevate firmade kontodele, võeti see sularahas välja ja anti siis edasi Kaljurannale-Kiilile. Niiviisi said mõlemad ca 30 000 eurot. Tõnis Pohla on süüdistuse kohaselt andnud ka eraldiseisvalt altkäemaksu Kaljurannale. Näiteks andnud laenu Kaljuranna palvel ja tema määratud tingimustel 100 000 eurot. Selleks vormistati laenuleping Asko Pohla ettevõttega ja summa kanti edasi Reval Partners kontole, mille majandustegevust juhib varjatult Ain Kaljurand. 
Vara üleandmine toimus neljal eri viisil: esiteks Esteve Terminali arveldusarvelt on vara üle kantud Bone Invest arvele, mida kasutati altkäemaksu summade üleandmiseks. Siin avaldub Prommi kui kaasaaitaja roll Bone Investi juhatuse liikmena. Esteve ja Bone Investi vahel olid selleks sõlmitud erinevaid lepinguid - näiteks 2009. aastal merekaatri rendileping, 2009.-2011. aastateks manööverveduri rendileping ning 2011. aastal sõlmiti laoruumi üürimise leping, mis kehtis 2015. aastani. Summa 3067 eurot. Esteve arvelduskontolt on makstud altkäemaksu Kaljurannale-Kiilile üle 219 000 euro. Kiili osa hoiti Bone Invest arveldusarvel ja seda kasutati vastavalt Kiili juhtnööridele. Kaljuranna osa kanti edasi järgmiste firmade kontodele, nt Locatore Groupile. 
Pohla ja Raadi juhitud ettevõtted olid samuti pikaajalised koostööpartnerid, kes sõlmisid Kaljurannaga ebaõiguskokkuleppeid. Süüdistusakti kohaselt ei korraldanud Tallinna Sadam hanget näiteks sildumislepingule, ei võetud konkureerivaid pakkumisi ega selgitatud välja Sadamale soodsaimat varianti. Selliste kokkulepete eest lubati Kiilile ja Kaljurannale vara. Tõnis Pohla on lubanud vara nii Kaljurannale üksi kui mõlemale toonasele juhatuse liikmele.
Järgnevalt tuuakse välja episood, mille puhul heidetakse Kaljurannale-Kiilile ette altkäemaksu võtmist Tõnis Pohlalt ja Üllar Raadilt ja nimetatud tegudele on kaasabi osutanud samuti Promm ja Õunap. 
Feldmanis ütleb, et neil on tõendeid e-kirjade ja dokumentide näol ning ka kontode väljavõtetena. 
Olulised on ka tunnistajate ütlused Tallinna Sadama töötajate poolt, kes teavad asjaolusid, kuidas toimusid lepingute sõlmimised ja muutmised. Samuti selle kohta, millal oli vaja riighanget korraldada või millal jälgida Sadama hankekorda. Oluline on ka Tallinna Sadama töötajate arvutisüsteemides leitud teave ning koosolekute protokollid, kuidas toimus lepinguteni jõudmise protsess. Jälitustoimingute protokollist nähtuvad samuti lepinguteni jõudmise protsess. 
Kaljuranna summa puhul toimus üleandmine selliselt, et kaasabi osutas Valdo Õunap. Summasid kanti Bone Investi kontolt Õunapi firmade kontodele, kelle korraldusel toimus ülekanneteks vastavate arvete esitamine. 
Selleks, et Eno Saar saaks anda teenete eest vara Tallinna Sadamale juhtidele, tehti seda Toivo Prommi kaasabil. Promm on Bone Invest juhatuse liige ning selleks, et kanda üle HTG Investi altkäemaksusummad Kiilile-Kaljurannale vormistati leping Bone Invest ja HTG Invest vahel 2009. aastal, mille kohaselt Bone Invest korraldaks akvatooriumi korrashoiuteenust sadama alal. Reaalselt selliseid teenuseid süüdistuse kohaselt ei esitatud. 2009.-2015. aastatel kanti Eno Saare korraldusel Bone Investile üle 300 000 eurot, mis oli mõeldud altkäemaksuks Kaljurannale ja Kiilile. Kiili osa sellest hoiti Bone Investi kontol ja kasutati vastavalt Kiili juhtnööridele. 
Järgnevalt Kiili-Kaljuranna kuritarvitustest ametiseisundi puhul - ei järgitud varade kasutamise korda ning lisaks on välja toodud seda, et on sõlmitud sildumisleping, millega anti üle sildumisteenuse osutamise õigus HTG Investile Vanasadamas. Nimetatud leping on sõlmitud ja pikendatud ilma riigihanget korraldamata. Hankekorra järgi oleks see olnud kohustuslik. 
Ebaõigus kokkuleppe kohaselt pidi olema nii tagatud pikaajalised suhted HTG Investi ja Tallinna Sadama vahel. Selleks pidid Kiil ja Kaljurand kasutama oma ametiseisundit ja vastavalt vajadusele - kas jääma seaduse piiresse, aga vajadusel seda ületades. 
Eno Saar oli HTG Invest juhatuse liige ja aktsiaselts oli Tallinna Sadama pikaajaline lepinguline partner. Allan Kiil ja Ain Kaljurand kui Tallinna Sadama juhatuse liikmed jõudsid süüdistuse kohaselt Eno Saarele (2008-2009 aastatel) kokkuleppele, et Saar annab Kiilile-Kaljurannale vara nende ametiseisundi kasutamise eest. 
Kõigepealt episood nende poolt altkäemaksu võtmisest HTG Invest esindajalt Eno Saarelt ja kuidas see toimus Toivo Prommi ja Valdo Õunapi kaasabil.
Feldmanis: käsitleme nüüd konkreetseid episoode mida on ette heidetud Kaljurannale ja Kiilile.
Feldmanis: süüdistus käsitleb ka Tallinna Sadama tütarettevõtet TS Laevad OÜ. Oluline on märkida, et TS Laevad sai ülesande tagada saarte ja mandri vaheline laevaliiklus, mis vastavalt ühistranspordiseadusele on riigi kohustus. 
 Feldmanis: oluline on välja tuua, et EV seaduse ja MKM põhimääruse kohaselt on riigi majanduspoliitika ja transpordivaldkonna elluviimine riigiülesanne. Nimetatud ülesandeid täidab riik läbi Tallinna Sadama.Tallinna Sadam on Eesti suurim sadamate kompleks mille ülesanne ontranspordipoliitika elluviimine ja majanduse edendamine. Tegemist onriigile olulise taristuettevõttega.
Avakõne algas. Feldmanis loetleb süüdistuse osapooli, kes andis, võttis ja vahendas altkäemaksu. Lisaks süüdistab ta Ain Kaljuranda, Allan Kiili, Toivo Prommi ja Valdo Õunapit rahapesus. 
Teine päev Tallinna Sadama kohtuistungil. Peagi naastakse lõunapausilt ning prokurör Laura Feldmanis peab avakõne.
Istung on tänaseks läbi. Niisiis sai läbi vaadatud täna vaid üks taotlus ja kohus annab teada, millal teeb asjus 
Istung on tänaseks läbi. Niisiis sai läbi vaadatud täna vaid üks taotlus ja kohus annab teada, millal teeb Poola kodanikust süüdistatava saatuse osas otsuse. 
Riigiprokurör Laura Feldmanis kaitseb prokuratuuri taotluse seisukohti, mille mõte on sama eelnevalt ringkonnaprokurör Denis Tšasovskihi esitatuga - Eestis ja Poolas paralleelset uurimist ja kohtupidamist läbi viia ei saa. 
Toivo Promm lisas, et tallegi tundub prokuratuuri soov Paszkowski ära viia kahtlane. "Kuidas meie Allan Kiiliga saaksime siin kohtu all siis edasi olla?"
Räppo: "prokuratuuri taotlus Jan Paszkowski osas on ennekuulmatu!"
Istung jätkub advokaat Kaimo Räppo sõnavõtuga, kelle kliendiks on altkäemaksu vahendamises süüdistatav Toivo Promm. Ka tema arvab, et Paszkowskit Poola kohtu alla saatma ei peaks. 
Kohtuniku arvates pole vaja sõnavabadust tänasel istungil piirama hakata ning märkis teravalt, et huvitaval kombel on istungil inimesi, "kellel on aega otseblogides istuda". 
TS Laevade esindaja, advokaat Marko Kairjak esitas kohtule taotluse, et meedia (Delfi) lõpetaks otseblogi pidamise kohtuistungilt.
Pilv: "Oleme täna korduvalt kuulnud, et Paszkowski pole Poolas ei kahtlusalune ega süüdistatav. Miks me üldse koondamis- või üleandmistaotlusest siin täna räägime?"
Sõna saab Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv. Ta tõstatab küsimuse kas Eesti prokuratuur on asunud kohtu rolli täitma ning küsib, et kuidas tärkas Poola prokuratuuril huvi alles 2017.aastal uurimist alustada? See on Eesti prokuratuuri initsiatiiv, väidab Pilv. 
Sõna saab ka Paszkowski Poola advokaadist esindaja, kes kinnitab, et endine laevatehase kommertsjuht ei olegi Poolas uurimise all ehk et seal pole ühelegi isikule süüdistust esitatud, vaid uuritakse üldiselt asjaolusid kas ja kuidas on kahe parvlaevaehitus altkäemaksuga seotud. 
Elmer Muna väidab ka, et prokuratuur hakkas poolaka üleandmist nõudma siis kui saadi teada, et kaitsjad tõstatavad küsimuse uurimise käigus tuvastatud huvide konfliktist. Nimelt rõhub advokaat huvide konfliktile, mis peitub selles, et kriminaalasja uurinud ja uurimist juhtinud asutuste juhid on lähisuhtes - riigi peaprokurör Lavly Perling ja kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Perling on abikaasad. 
Muna esitab ka ühe põhilise argumendi, millest on rääkinud ka nii Kiili kui Kaljuranna kaitsjad - prokuratuur on esitanud süüdistuse vale paragrahvi alusel. Kaitsjate hinnangul peaks süüdistuse aluseks olema paragrahv altkäemaksu võtmisest eraisikuna, mitte ametiisikuna, mille alusel praegu Tallinna Sadama endisi juhatuse liikmeid Kaljuranda ja Kiili süüdistatakse. 
Muna:  meile on kinnitatud Poola prokuratuurist, et Jan Paszkowski polegi (veel) Poolas uurimise all. 
Elmer Muna esitab omapoolseid argumente, miks ei peaks Jan Paszkowski üle kohtupidamist Poola viima. "Paszkowski on neli aastat olnud igati koostöövalmis siinse menetluse jooksul. Poolas alles tuhandeid lehekülgi dokumente tõlgitakse. Niisiis on suur tõenäosus, et Paszkowski üle kohtupidamine venib omakorda Poolas aastatepikkuseks ja seetõttu taotleme kohtupidamise lõpuleviimist Eestis."
Ka teiste kohtualuste arvates ei ole prokuratuuri taotlus - poolakas kohtupidamisest eraldada - kuidagi aktsepteeritav. Näiteks leiab Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv, et niiviisi eraldatakse altkäemaksuandmises ja -võtmises süüdistatavad, aga altkäemaksu kaasuses peab olema tuvastatud nii andja kui võtja ning eri riikides peetav kohtupidamine eeldaks mõlemas riigis ühesugust kohtuotsust. 
Istung jätkub ning jätkub ka arutelu, kas Eesti prokuratuur võiks taotleda poolakast süüaluse üleandmist Poola kohtule. Jan Paszkowski kaitsja, vandeadvokaat Elmer Muna sõnul ei ole prokuratuuri taotlus tema kliendile arusaadav. 
Kohus teeb istungis vaheaja kella 13.00-ni. 
Riigiprokuratuur põhjendab, et kuna eelmise aasta novembris sai Poola kolleegidega kohtumisel selgeks, et Jan Paszkowskit uuritakse paralleelselt nii Poolas kui Eestis sama kuriteoepisoodi alusel (altkäemaksu pakkumine kahe parvlaeva ehitamise lepingu eest), siis kriminaalmenetluse seadustik paralleelmenetlust ei luba ning menetlust tuleks jätkata Poolas.
Esimese taotlusena hakatakse arutama prokuratuuri taotlust viia poolaka Jan Paszkowski kohtupidamine üle Poola. 
Sulev Vedler Eesti Ekspressist kirjutas viimati Sadama kohtuasja seisust. Kuigi altkäemaksuga on seotud nii Türgi kui Poola laevatehased, on süüdistatavate ringis ja alanud istungil kohal vaid Poola tehase Remontowa esindaja Jan Paszkowski koos kaitsja Elmer Munaga. Türklased Eesti prokuratuuriga sisuliselt koostööd ei tee.http://www.delfi.ee/article.php?id=85984743
Plaani järgi peaks toimuma täna avakõned ja lahendatama taotlusi. Saabus kohtunik Kristina Väliste, kes loeb ette süüdistatavate nimed.
Kohtusaal on süüdistatavatest ja nende kaitsjatest pungil, läks tükk aega enne kui kõik istuma mahutati ning käis elav arutelu, kuhu keegi paigutada. Riiki esindab riigiprokurör Laura Feldmanis ja ringkonnaprokurör Denis Tšasovskih.
Istung algab, "peaosalised" Ain Kaljurand ja Allan Kiil koos kaitsjatega on kohal. Kumbki meediale kommentaare ei jaganud. 
http://www.delfi.ee/article.php?id=72296821
Nii see algas... http://www.delfi.ee/article.php?id=72292069