OTSEPILT JA BLOGI | Riigikogu lükkas apteegireformi tühistava eelnõu tagasi

 (341)

Tänasel riigikogu istungil oli päevakorras EKRE ja Jaanus Karialaiu esitatud ravimiseaduse eelnõu, mis tühistaks apteekide omandipiirangud. 46 häälega lükkas riigikogu peale pea kolm tundi kestnud menetlust tagasi.

Nüüd on apteegireformiga seotult jäänud riigikokku menetlusele veel vaid kaks sotside eelnõud, mis ühel juhul lubaks teatud juhtudel haiglatel minna mööda ravimite hulgimüüjatest ja osta vähe saadaolevaid ravimeid otse pakkujatelt ning teisel juhul lubaks apteegireformi üleminekuperioodi pikendamist etapiviisilisel, on päevakorras homme.

Eelmisel nädalal võttis sotsiaalkomisjon vastu otsuse nimelt EKRE eelnõu esimene lugemine lõpetada ja sotside eelnõud esimesel lugemisel tagasi lükata.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles riigikogus, et Reformierakond ei toeta apteegireformi viimasel hetkel tühistamist, sest siis käituks riik sõnamurdlikult.

"Kui Riigikogu jätaks seaduse menetlusse, siis ka kõige kiirema menetlemise juures jääks seaduse jõustumiseks aega 1,5 nädalat. Riik ei saa viis aastat ühte reformi ette valmistada ja siis viimasel nädalal oma meelt muuta. Kogu reformi tühistamine viimasel minutil enne 5-aastase ülemineku perioodi lõppemist pole mõistlik," ütles Kallas.

Kell 10 alanud istung jõudis hääletuseni kell 12.40. Mille üle nii kaua arutati, loe juba allolevast blogist.

Apteegireformi tagasilükkamise eelnõu esimene lugemine
46 riigikogu liiget otsustas eelnõu tagasi lükata. Istung lõpetatud.
Pannakse esimesena hääletusele ettepanek lükata EKRE eelnõu tagasi.
Nüüd antakse aega riigikogu liikmetel kogunemiseks, et minna hääletama
Reformierakonna eest kõneleb Kaja Kallas. Ta rõhub, et sotsiaalministri ja peaministri sõna valitsuses ei maksa, kuna ikka veel üritatakse apteegireformi tagasi keerata.
Riina Sikkut sotside nimel teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Oma kümnekonna minuti pikkuses kõnes rõhus ta varem esitatud argumentidele.
Espenberg: 27 000 inimest võivad jääda ilma teenuseta, töötuks võivad jääda mitusada farmatseuti ja proviisorit. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada õiguslikud riived. 
Espenberg: Ma ei esinda siin ei proviisoreid ega kette. 
Espenberg: Kuivõrd sotsiaaldemokraat on öelnud, et me ei jaga sellest midagi, on meie eelnõud soovitatud komisjoni poolt lõpetada ja nende eelnõud mitte lõpetada. Olen kindel ja veendunud, et see on hea ja õige otsus. 
Möldrile rohkem küsimusi ei ole. Hakkavad läbirääkimised, mida veavad fraktsioonide esindajad. Urmas Espenberg EKRE-st alustab.
Urve Tiidus: kas olete Tanel Kiigega seda protsessi või eelnõud arutanud?Mölder: valitsuse seisukohta sellele eelnõule ei ole.
Keldo kordab oma küsimust - kolm aastat pole olnud muresid, aga nüüd on eelnõu, mis muudab reformi pea peale. Mis on Keskerakonna seisukoht?Mölder: Olen siin sotsiaalkomisjoni ettekandjana. Kolm aastat on olnud erinevaid fraktsioone, kes esitavad erinevatel kujudel ettepanekuid. Ja on õige, et seda debatti on peetud.
Kalle Laanet: Millisele eelnõule kuulub sinu süda? Neist kolmest eelnõust?Mölder: olen väljendanud kindlaid seisukohti. Olen ka öelnud, et üks (EKRE eelnõu) on ka mulle sümpaatne.
Küsib Erkki Keldo (REF): Ratase valitsused on ametis olnud üle kolme aasta, et rääkida turuosalistega, täna on saalis eelnõu, mis keerab selle pea peale. Mis on tänane valitsuse, sotsiaalministri ja teie seisukoht, et natuke üle kuu aja enne reformi hakata seda pea peale keerama.Mölder: Sellele eelnõule valitsuse seisukoht hetkel puudub. 
Mölder põhiliselt käib üle juba möödunud 2 tunni jooksul esitatud küsimused ja vastused.
Ja nüüd saab sõna kaasettekandja Tõnis Mölder. 
Küsitakse, kas ka sotsiaalminister seda eelnõud toetab.Helme: Mina olen siin selleks, et küsida riigikogu toetust.
https://twitter.com/PRB_Raimond/status/1232226291606327298
https://twitter.com/medtootajad/status/1232198804037918720
https://twitter.com/LaksMajor/status/1232230516314845184
Küsimused on üsna sarnased olnud viimasel ajal. Jällegi küsib Kersna, kas riik on proviisorit, kes on viis aastat reformi järgi tegutsenud, halvasti kohelnud. Vastust võib siitsamast blogist lugeda, veidi allapoole kerides.
Helme: Kui nõuded tulevad, otsustab kohus, kui palju, mil määral on kellegi õigusi rikutud. Arvulist suurust ei saa ette näha.
Helme ketiapteekide sulgemisaktsioonist: Saan aru, miks nad seda tegid - et näidata, mis juhtub aprillist alates. See ei pandud inimeste kiusamiseks kinni, vaid et märkaksime, mis võib juhtuda.
Vilja Toomast: Ei olnud nii, et analüüse ei tehtud. Olid riigikontrolli arvamused ja riigikohtu otsused.Ütlesite, et apteegiturg toimib Eestis praegu hästi ja ei ole vaja muuta. Aga miks te siis soovite ravimiseadust muuta, kui kõik on hästi?Helme: saate ju ise ka aru, et meil ei ole vaja muuta olukorda selles mõttes, et laseme reformil jõustuda. 
Katri Raik (SDE): Rõhutasite võimalikke kahjunõudeid riigile. Ometi on õiguskantsler öelnud, et reform ei ole põhiseadusega vastuolus. Kui te väidate vastupidist, peate tuginema ka analüüsile. Millisele tuginete?Helme: Kui räägid analüüsist, siis 2014/15 aasta tehtud reformi osas ei olnud ka siis mingit analüüsi. Ometi suruti seadus läbi. Õiguskantsler ei ole tunnustanud seadust. 
Šmigun-Vähi: Kui puuduvad analüüsid sellele, kui palju apteeke suletakse. Kuidas te saate oma arvamusele tuginedes hirmutada?Helme: See ei ole hirmutamine, vaid tõsiasja konstateering.
Toomas Kivimägi (REF): miks olete jäänud oma fraktsiooniga üksi? Kas te ei pakkunud oma koalitsioonikaaslastele ühineda enda ettepanekuga?Helme: See on esimeseks lugemiseks. Kõigil, kel on häid ettepanekuid, kuidas probleem lahendada, on teretulnud. Miks ainult EKRE eelnõu? Kui käisin allkirju kogumas, ütlesid väga paljud reformierakondlased, et südamest nad väga toetavad seda ja lubasid ka hääletada. Eks ole näha, kas hääletavad siis südametunnistuse või millegi muu järgi.
Signe Riisalo (REF) küsib jällegi, millele viitab Helme kui ütleb, et apteegid ebaseaduslikult ümber vormistatakse.Helme ütleb, et asi võib osutuda ebaseaduslikuks..
Espenberg: Ossinovski peab kõiki lollideks, mind kaasaarvatud...Seeder peatab Espenbergi küsimuse ja ütleb, et tal ei ole selleks õigust.
Helme hakkas nüüd lugema ette eelnõu algatajad. 
Ossinovski: Mina viibisin komisjoni istungil ja küsimus, et kes selle eelnõu kirjutas, on kohane. Mis võib olla selle põhjuseks, et paljude poliitikutega on rääkinud Tamro esindajad, kes ütlevad, et see on nende eelnõu. Millest selline arvamus on neile tekkinud?Helme: See on kollektiivne eelnõu. 
Akkermann: Kas te siis esindate rahvast, kes maksab liiga palju ravimiste eest? 40 proviisorist ettevõtjat, kes käitusid seaduskuulekalt? Või hoopis hulgimüüjaid?Helme: Esindame rahvast ja tahame ära hoida, et apteegid läheksid kinni.
Kaja Kallas: Ütlesite, et apteekide ümbervormistamine ei pruugi olla seaduslik. Millele tuginedes seda väidate ja kas tooksite näited?Helme: Proviisorid juhtisid ka tähelepanu, et neid sunnitakse tankistideks, peavad hakkama apteeke pidama. Kui tuleb välja, et seal on midagi ebaseaduslikku, siis peame neid asju lahendama hakkama. Ma arvan, et me ei peaks üldse tekitama sellist situatsiooni.
Paistab, et riigikogus tekitab elevust, et Hanno Pevkuri kandidatuur Euroopa võrkpalliliidu presidendi ametikohale on vallutanud ka välismeedia.
Valdo Randpere: Eelnõud lugedes olen valmis uskuma, et tõepoolest olete ise selle kirjutanud. Aga mis puudutab seletuskirja, siis teame mõlemad, et seda ei ole teie kirjutanud. Aga kes on selle kirjutanud? Tuletan meelde, et valetamine on poliitiku kõige suurem patt.Helme: Nagu teame, eelnõud ongi kollektiivne looming. Ma ei tea ühtegi eelnõud, kus ma oleksin näinud, kus oleks nimekiri, kes eelnõu koostasid. Küsimus ei ole asjakohane.
Lauri Läänemets (SDE): Maapiirkondades ei ole mingit valikuvõimalust. Kehtiv apteegireform on proviisorite poolel, annab neile võimaluse. Ja inimestele võimaluse odavamalt ravimeid saada. Aga teie eelnõu sisuliselt on suurte apteegikettide monopolile sarnase võimu põlistamiseks tehtud. Et nende suurt turuosa säilitada. Tahate tühistada reformi, mis annab 400 miljonilise käibega turul võimaluse väikeettevõtjatele. Mis on EKRE-t kallutanud suurettevõtjaid toetama?Helme: Need on teie väited ja teie arvamused. Me ei seisa kellegi huvide eest. 400 miljonit on küll apteegituru käive, miks te tahate selle kätte mängida teisele seltskonnale? Mis kasu teie sellest saate? 
Helme: Saame kõik hästi aru, miks siin oleme. Meie eelnõu on alguse saanud sellest, et tahame seda kriisi, mis teisest aprillist võib tulla, ära hoida. Mis puudutab ravimite hinda, siis konkurentsitingimustes ravimite hind on ikkagi taskukohane ja inimesed hääletavad jalgadega ka siinkohal.
Seeder ütles, et küllap kõik saavad aru, miks seal ollakse.
Ossinovskil jällegi protseduuriline küsimus Helme väite kohta, kus viimane ütles, et ta ei tea, miks meil see diskussioon üldse on. Ossinovski pakkus, et võiks ettekandjale selgeks teha, miks ta siin on.
Andres Sutt (REF): Rääkisite apteekide massilisest sulgemisest. Millised apteegid ja kus kinni pandakse, kui jõustumistähtaeg jääb muutmata? Kui Võrklaev küsis, millele tugineb teie analüüs, et proviisorapteekides on hinnad kallimad kui kettides, äkki saate viidata millelegi enamale kui oma isiklikule külastusele ühte apteeki?Helme: Ma ei ole öelnud, et proviisorapteekides on hinnad kõrgemad.Mis apteegid kinni lähevad, see arv muutub ajas kiiresti. Väidetakse, et vormistatakse omandeid ümber, mitte ei tehta uusi apteeke. See ei ole seaduslik, väidan. Kordan, et küsitlused on näidanud, et olukorraga apteegiturul on üle 90% inimestest rahul ja ei ole mingeid probleeme.
Jürgen Ligi (REF): Ka mina ei toeta omandiõigusse sekkumist, aga ma küsin, et see mida te nimetate hulgituru avanemiseks - seda ei ole eelnõu seletuskirjas sees. Kas te põhimõtteliselt oleksite nõus ka avama hulgiturgu. Sotsiaalministeeriumi ametnikud ütlesid, et see on mõeldav.Helme: tõepoolest olete mitu korda öelnud, et toetate ravimite sisseveo õigust ja et omandipiirangud peavad kaduma. Ja olete proviisorite kohta öelnud, et nad tahavad töökindlust, tarnekindlust.Kindlasti seda seletuskirja lugedes peaksite tundma teatud deja vu-d. See on teile meelepärane ja kutsun üles esimesel lugemisel seda eelnõud toetama. Olete suur ettevõtlusvabaduse toetaja - kui teil on häid ettepanekuid, kutsun üles andma oma sisendeid sellesse eelnõule.
Riina Sikkut: Miks seletuskirja põhiosas ja seaduse mõjude all ei ole räägitud vertikaalse integratsiooni jätkamisest ja ravimite ostmisest otse tootjalt?Helme sellele selget vastust ei andnud: Võib-olla peame sed natukene korrigeerima. Aga sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel uus eelnõu, milles käsitletakse kogu temaatikat nii ehk naa. Olen nõus, et peaksime keskenduma omandiõiguse piirangutele.
Tuus-Laul: Proviisorapteeke ei saanud 5a tekkida, sest ketid võtsid kasumit välja viimse hetkeni. Kui keegi kahjunõude esitab, siis on need proviisorid. Peaminister Ratas on öelnud, et riigikogu on oma otsuse kujundanud. Miks te teete seda?Helme: kindlasti ei takista eelnõu uute apteekide tulekut. Väide, et proviisorid võivad taotleda hüvitist, see ei vasta tõele (ja viitab jälle põhiseaduse 32. paragrahvile).
Ossinovski küsis ennist ka ühe tabava küsimuse: Urmas Espenberg oli ebamugavas olukorras, kui pidi rääkima asjast, millest ta midagi ei tea, sotsiaalkomisjonis. Ja kaitses ta apteegireformi tagasipööramist, aga hiljem ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kas tuleks lahutada jae- ja hulgimüük, ütles: ikka tuleks, see on alati hea konkurentsile, kvaliteedile ja hinnale. Kas te võiksite öelda, kas härra Espenberg ei saanud aru, mis teie eelnõus on, või on asi milleski muus? Helme: Noh, ma arvan, et seda te peate omavahel rääkima härra Espenbergiga, mida ta mõtles või kuidas ta aru saab või miks ta niimoodi ütles. Aga noh, kui me räägime sellest, mida sotsid on ajaloos korda saatnud ... (Naer saalis.) ... siis seal, kus on sotsid oma õigusloomega, seal on lõpuks alati defitsiit ja talongid, nii et jääme ootama. Aitäh!
Oudekki Loone: apteegireform on juba 5 a kehtinud. Riik andis kõigile aega oma ärimudel ümber korraldada ja vajadusel pöörduda riigi poole abi küsimiseks. Täna oleme olukorras, kus teatud osapooled arvavad, et kui nemad seadusi ei täida, siis riik tuleb vastu. Kas te ei leia, et kui praegu pöörame kõik tagasi, siis see tõsiselt kahjustab seda, kes me riigina oleme? Kas me oleme tõsiseltvõetavad? Võib-olla peaksime natuke rohkem kaitsma ennast kui riiki.Helme: Kaitseme oma kodanikke kõige rohkem siis, kui apteegid kinni ei lähe. Mis puutub sellesse, kas 5a tagasi tehti õige või vale otsus - see, et praegu siin asja arutame, on selge näide, et see tõenäoliselt ei olnud õige otsus. Võib tuua näiteid, kuidas mõningates riikides on kõik proviisorapteegid ja kõik on väga hästi. Aga neil on see tekkinud evolutsiooniliselt, mitte revolutsiooniliselt.
Kaljulaid teeb protseduurilise ettepaneku: järsku oleks hea, kui ettekandjale antaks võimalus teiste eelnõudega aega tutvumiseks. Et teeks sellise väikse vaheaja, mis muudaks diskussiooni sisulisemaks.Seeder: Ettekandja on enda eelnõuga hästi kursis. Kõik on täies kooskõlas seadustega.
Riina Sikkut (SDE) küsis ennist, kas Helme ei ole siis kursis sellega, et Margus Linnamäe kavatseb apteegid üle anda või siis kas Helmel on infot, et Linnamäe valetas ja kavatseb ikkagi apteegid 1. aprillist sulgeda? Helme: No, ütleme siis niimoodi, et ükski ettevõtja tegelikult ei taha oma ettevõtet sulgeda, see on ju päevaselge. Ja me tegelikult teame ka seda, et selle protsessi käigus, me võime seda nimetada noh selliseks jokk-skeemiks või, ja seda, et nad on proviisoritele siis n-ö kas siis kätte mängitud, üle antud, mida iganes, et me võime seda nimetada selliseks potjomkinluseks, aga noh ütleme, sellise hea õigusruumi ja hea tava seisukohalt ei ole ju tegelikult see käitumine ilus ja tegelikult tulevad ju ka riigile hüvitisnõuded, me teame seda, et need tulevad.
Kaljulaid küsib, kas EKRE on valmis toetama ka sotside eelnõud, kus haiglatele antaks õigus otse tootjalt erandkorras ravimeid osta.Helme ütleb, et seda saaks arutada nende eelnõu esimese ja teise lugemise vahel.
Annely Akkermann (REF): Viis aastat tagasi mitukümmend proviisorit hakkasid heas usus seadust täitma ja investeerisid apteekidesse. Mismoodi te vaadate neile seaduskuulekatele ettevõtjatele silma? Ja see ähvardus, et riiki ootavad kahjunõuded - kas riik peaks oligarhe ja nende kahjunõudeid kartma? Või kaitsma proviisoreid, kes on apteegid rajanud?Helme: Need proviisorid, kes on loonud apteegid - neilt ei võeta ju midagi ära. 5 aasta jooksul loodi ca 40 proviisorapteeki. Seda on vähe, kui vaadata, kui paljua apteeke üldse on (500 kandis). Ma ei saa aru, ksu te näete ähvardust - absoluutselt igal inimesel, on tal rohkem või vähem omandit, on õigus omandi riive kaitseks pöörduda kohtusse. 
Raimond Kaljulaid (SDE) küsis ennist ka seda, kes vastutab selle eest, et see eelnõu kahjustab majanduskeskkonda tervikuna. Helme: Meil kindlasti tekib reformiga olukord, kus inimesed vaatavad meile otsa. Teie valijad, kõikide meie valijad küsivad, miks minu apteek kinni läks, miks te ei teinud midagi. Ja siin kohal ma kutsuksin kõiki teid üles seda meie eelnõud toetama ja laseme ta esimeselt lugemiselt edasi, teeme parandusi ja ma loodan, et sellest kõigest saabub kasu nii meie ettevõtluskeskkonnale kui meie riigile kui meie tarbijatele kui meie klientidele, inimestele üldiselt.
Kristina Šmigun-Vähi (REF): Keda teie esindate?Helme: Esindan kõige laiemalt rahvast. Kaudselt ka Teid, kes peavad haigeks jäämise korral kasutama apteegiteenust. Mis puutub proviisoreid koondavatesse organisatsioonidesse, siis Eestis on 1400 proviisorit. Proviisorite Koda, kes on kõige häälekam, siis neil on liikmete arv 140-150. Erinevus on kümnekordne. Ja see kiri, mis ette lugesin, koondab proviisoreid, sellele on toetuse andnud üle 200 proviisori. Teine sõnavõtja on apteekrite liit, kes esindab 50 proviisorit. 150+50 on kakssada.
Taavi Rõivas (REF): Kas te ei usalda sotsiaalminister Tanel Kiike, kes on Teie eelnõu vastu?Helme: Meil on olnud väga põhjapanevaid diskussioone ja tegelikult saab ta ju aru, et kriis tuleb ja viimasel ajal ta ei ole enam väga kindel, et apteegireform oleks hea asi ja otsib ise ka lahendusi.
Helme väide tegelikult päris kohane ei ole. Praegused omanikud ei ole sunnitud oma apteeke üle andma, neil lihtsalt lõppeb tegevusluba. Mis nad edasi teevad, on nende endi asi.
Aivar Sõerd (REF): Kas teil nõuete kohta ka faktipõhist infot on, kas need nõuded üldse tulevad? Ja kas olete kindel, et neid nõudeid ei tule hoopis teiselt poolelt, kui teie eelnõu peaks läbi minema?Helme: Ma ei näe, et proviisorid jääksid millestki ilma. Kes on apteegid asutanud, saavad jätkata samamoodi, kelleltki midagi ära ei võeta. Põhiseadus räägib õigusest omandile, aga ei räägi midagi selle kohta, et kui kellelgi on mingisugune lootus tulevasele omandile, siis põhiseaduses sellele kaitset ei ole.Nõuete kohta - on ju öeldud, et need tulevad. Toon näite - kui riik võtab näiteks seaduse vastu, et näiteks Aivari nimelised ei või kinnisvara omada ja võivad hoopis Ennud - siis on kaks varianti, kas te muudate oma nime Ennuks või müüte oma kinnisvara Ennule. Aga Enn ütleb, et tal raha ei ole. Seaduse järgi siis peate oma kinnisvara siis Ennule anda ja pöördute ka kohtusse ilmselt.
Hanno Pevkur (REF): Milline on praegu koalitsiooni postisioon? Kas koalitsioon toetab teie ettepanekut?Helme: Kutsun teid seda eelnõud esimeselt lugemiselt edasi hääletama. Reformierakonnal soovitaksin liberaalse turumajanduse instiktid üles leida ja seda eelnõud toetada.
Urmas Kruuse (REF): Millest tuleneb see, et ketiapteekide hinnatase on kõrgem kui proviisorapteegis?Helme: Siinsamas on proviisorapteek, Toompealt alla tulles, ja ei ole märganud, et seal oleks odavamad hinnad. Miks peaks proviisor pakkuma odavamaid hindu. 
Helme: kui on põhjust nõueteks, siis nad tulevad. Mis suuruses, ei tea. 
Urve Tiidus (REF) palub Helmel laiendada infot, kuivõrd on teada, et võib tulla rahalisi nõudeid ja riikidevaheliste suhete halvenemist, nagu on eelnõu seletuskirjas välja toodud.
Helme: seisame ka proviisorite eest, kel praegu on apteegid. Seisame ettevõtlusvabaduse eest. Kui ei hakata rikkuma seadust ja sellest mööda hiilima, tuleks ka maapiirkondades mitmed apteegid sulgeda. Peaksime ikkagi seadustama olemasoleva olukorra. Kõik, kel olemas juba tegevusload, saavad edasi tegutseda. Ei ole tegemist kellegi huvide kaitsmisega. Kaitseme põhiseaduse paragrahv 32 olevat punkti, mis puudutab omandi puutumatust ja mis on meie ettevõtluskeskkonnale kõige parem toimimise viis üldse.
Marika Tuus-Laul küsib, miks EKRE soovib oma eelnõuga toetada ketiapteekide impeeriumi.
Kiri täismahus:Tiina Anniko, Benu apteegiketi proviisorProviisorid ei soovi saada tasuta kingitusi ja hakata olude sunnil ettevõtjateks. Sellist ebamäärast staatust ei ole vaja eelkõige proviisoritele, kes tehakse läbi kingitud ettevõtete  vastutavateks ettevõtluse eest. Ilma kogemusteta ja ilma oma sügava sisemise soovita, rääkimata rahaliste garantiide loomisest.Samuti ei aita selline “omandi ümbervormistamine” kaasa apteegiteenuse kvaliteedi tõstmisele.Seda ei ole ammugi vaja meie patsientidele. Nende rahulolu on täna juba väga kõrge ja suheldes igapäevaselt apteegikülastajatega peame kogu aeg vastama küsimustele, et miks sellist aptegireformi tehakse ja kelle huvides. Patsiente ei huvita apteegi omandus vaid ainult kindlustunne, et minu tuttav apteek on lahti ja tuttav apteeker soovitab mulle alati parimat ning soodsamat ravimitMinu kogemusOlin ise aastatel 1996-2002 apteegi omanik ja tegutsesin ettevõtjana. Tean mida see tähendab, kui erialase töö asemel peab tegelema ettevõtlusega; kui raha ei jätku, et palka maksta; kui puhkamiseks aega ei ole, sest kogu aeg on vaja olla tööl. Mind paneb imestama, et riik seab meid proviisoritena olukorda, kus peagi oleme selle vastutuse all käpuli. Lisaks tunnevad  suurt muret ka farmatseudid, kellel kaob stabiilne tööandja ja kes ei saa ise selleks midagi ära teha..Lisaks ketiapteekides töötavatele proviisoritele on absoluutselt väljapääsmatus olukorras mitmed tänased proviisorid apteegiomanikud.Toon teile näite  ühe oma kolleegi reaalsest olukorrast : kaks proviisorit on täna mõlemad võrdsete osadega apteegi omanikud – 50% ja 50%. Jõustuva seaduse ees nad muutuvad mittevastavaks ning peaksid apteegi sulgema kohas kus ühtegi teist apteeki ei ole. Või peab üks neist oma osalusest loobuma. On võimalik, et üks ostab sunnitult ära, aga teine ei ole rahul hinnaga, sest müüja on sundolukorra tõttu eelisseisus.Kui lihtsalt ümber vormistada – 51% ja 49% - siis kaob vähemusosanikul otsustusõigus ja tema hirm on, et ta ei saa enam kunagi osa apteegi puhastulu jagamisest. Millist nõu neile annaksite?Analoogseid mitmele proviisorile või abikaasadele kuuluvaid apteeke on üle 30. Ilmselt mõned suudavad kokku leppida, aga paljudele on see täielik ummikseis, mille seadusandja on tekitanud. Ja need ei ole suured ketid vaid lihtsad üksikud proviisorid-ettevõtjad.Teie kätes on veel praegusel viimasel minutil lõpetada karjuv ebaõiglus ja segadus.Palun ärge laske apteegireformil jõustuda !Proviisorite KojastProviisorite Koda, kellele antakse kogu aeg võimalus kõneleda proviisorite nimel, ei esinda tegelikult Eesti proviisorkonda ega selle arvamusi. Eestis on 1000 tegevproviisorit. Proviisorite registris on meid isegi 1400 (kõik nad ei tööta apteegis). Proviisorite koja liikmete arv kõigub aga aastaid kõigest 140-150 vahel! Erinevus on kümnekordne!Me ei tea, miks kirjutab Eesti ajakirjandus apteegireformist järjekindlalt pealkirju, mis algab sõnaga “Proviisorid: …” ja sellele järgneb 140-liikmelise huvigrupi seisukoht. Kui kümme riigikogu saadikut arvaks midagi, siis ei kirjutaks ju ajalehed, et Riigikogu arvab seda.Teine suur sõnavõtja - Apteekrite Liit - esindab üldse ainult 50 proviisorit! Kuidas saab riik otsustada kogu Eesti proviisorkonna eest ja üle kõigi meie peade ainult kahte pisikest huvigruppi kuulates?Ma kirjutasin teile  2019. aasta detsembris, et Vabamus toimuma pidanud Proviisorite Koja apteegireformi toetuskoosolek jäi osalejate puudumise tõttu ära. Möödunud nädalavahetusel toimus üldkogu koosolek. Nõudlikult kutsuti sinna kõiki 140 liiget, lisaks oli koosolek korraldatud kahasse Eesti Apteekrite Liiduga. Kui palju tuli osalejaid kokku kahe organisatsiooni peale? Alla 40! Kvoorumit ei tulnud kokku ja üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Järgmisel päeval meediale saadetud pressiteates vaikis Proviisorite Koda selle fakti lihtsalt maha.Meenutan teile, et saatsin eelmisel sügisel eraisikuna ringlema ühe kirja, et kontrollida, mida tegelikult apteekides töötavad proviisorid ja farmatseudid apteegireformist arvavad. Mul ei ole mingit organisatsiooni, meililiste ja ma ei tunne kõiki proviisoreid. Sellest hoolimata sain ma hõlpsasti üle 200!!! kirja, kus kolleegid imestasid toimuva üle samamoodi nagu meie oma apteegis.Tegemist on apteekritega, keda ei esinda Proviisorite Koda. Ja meid on veel - sadu.  Seda, et apteegireformil puudub tegelikult proviisorite laiapõhjaline toetus näitab kogu Proviisorite Koja eksisteerimise vältel suure enamuse proviisorite huvipuudus nende tegemiste vastu. Kas te siis tõesti ei tea sellest midagi? Enne Vabamu üritusi ei tulnud Proviisorite Koja üldkoosoleku toimumiseks piisavalt proviisoreid kokku Viru konverentsikeskuses.Need on kõige kõnekamad faktid Proviisorite koja mandaaditusest esindada kõiki Eesti proviisoreid. Aga ometi on Sotsiaalministeerium eraldanud neile 100 000 eurot apteegireformi ettevalmistamiseks. Näib, et see raha kulub  ainult meediakanalites käputäie aktivistide mantra kordamiseks.
Helme: proviisorite tähtsust ei saa alahinnata, aga ka meile on tulnud proviisoritelt kiri.Helme loeb ette kirja, mis on laekunud neile osadelt proviisoritelt. Tegemist on kirjaga, mille on saatnud Benu apteegiketi proviisor Tiina Anniko.
Mart Võrklaev Reformierakonnas küsib, kas me siis ei peaks usaldama proviisorite koda ja apteekrite liitu, kes soovivad eelnõu tagasilükkamist ja reformiga jätkamist.
Helme ütleb, et nende ettepanekud on ainult inimeste tervise huvides.
Helme ütleb, et omandipiirang ei aita kaasa apteegituru paremale toimimisele. 
Reformi tagasilükkamise poolt esitab kõne Helle-Moonika Helme. "Juhin tähelepanu, et meil kõigil üheskoos on võimalus seista oma valijate huvide ees, et eelseisev kriis ära hoida".
Esialgu polnud kohale jõudnud Urmas Reitelmann, Peeter Ernits, Signe Kivi, Marko Mihkelson. Kristen Michal, Jürgen Ligi, Keit Pentus-Rosimannus, Erki Savisaar, Kalev Kallo ja Kalvi Kõva.
Parandus, hilinemisega on jõudnud veel üks liige ja 10 on puudu.
Paistab, et eilse vabariigi presidendi vastuvõtu järel on kohale jõudnud 90 riigikogu liiget, puudub 11.
Riigikogu istungit on juhatamas riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mõne minuti pärast algabki 
Apteekrid paluvad apteegireformi tühistava seaduseelnõu tagasi lükata Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda saatsid Riigikogu liikmetele ühispöördumise, milles paluvad tagasi lükata täna parlamendi täiskogu ette jõudva ja apteegireformi tühistava ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu. „Seaduseelnõu tagasilükkamine juba esimesel lugemisel annaks apteekritele kindluse reformi õnnestumiseks vajalike investeeringute tegemisel. On üldse väga kahetsusväärne, et vaid kuu aega enne apteegireformi lõppu arutatakse jälle selle tühistamist,“ ütles Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv. „Apteegireform on kõikidele osapooltele olnud teada juba viimased viis aastat. Selle tühistamine või tundmatuseni muutmine viimasel hetkel paneks kahtluse alla juba riigi otsuste järjepidevuse ja usaldusväärsuse.“ Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa sõnul on apteekrid oodanud Riigikogu selgesõnalist kinnitust apteegireformi jätkumise kohta juba alates septembrikuust, kui hakati arutama reformi muutmist. „Riigikogu otsustas 17. detsembril toetada apteegireformi jätkumist, sest selle muutmiseks lõpusirgel puudub igasugune selgepiiriline vajadus. Samas näeme nüüd vaid kuu aega enne reformi lõplikku jõustumist taaskord menetluses apteegireformi tühistavat eelnõud,“ ütles Karin Alamaa-Aas. „Apteekrid vajavad hetkel vaid töörahu ja kindlustunnet. Eestis tegutseb juba praegu apteegireformi tulemusel üle 200 proviisorosalusega apteegi, kaks suurt apteegiketti on avalikult teatanud reformiga kaasatulemisest ja ülejäänud nõuetele mittevastavad apteegid teevad ettevalmistusi proviisorapteekide süsteemile üleminekuks.“
Apteegireformi puudutavaid eelnõusid on nüüd natuke rohkem kui kuu enne seaduse rakendumist jäänud alles kolm. Täna ongi riigikogu päevakorras EKRE eelnõu esimene lugemine ettepanekuga see lõpetada. Sotside kahe eelnõu puhul tehti ettepanek need riigikogus tagasi lükata ja need on päevakorras homme. Sotside üks eelnõu näeb ette, et haiglad saaksid teatud juhtudel vähe saadaolevaid ravimeid osta otse tootjalt. Sotside teine eelnõu näeb ette apteegireformi üleminekuperioodi pikendamise etapiviisiliselt, mis tähendaks, et teatud juhtudel saab omandinõudes teatud ajani mööndusi teha. EKRE ja Jaanus Karilaiu eelnõu näeb ette omandipiirangu tühistamise ja lisaks veel selle, et apteegipidajad saaksid ravimeid osta otse tootjatelt. Näiliselt tähendaks see apteegipidajatele suuremat vabadust, aga tegelikkuses jääksid apteegid siiski suuresti hulgimüüjate omaks ja erilisi muudatusi see varasema praktikaga ei tooks.