Riigikogu saadab pensionireformi teist korda Kadriorgu! Kas ees seisab kohtuvaidlus?
Muutmata kujul uuesti vastuvõtmise poolt oli 52 saadikut, vastu 43. Puudus kuus saadikut.
Üks seaduse eestvedajaid, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder märkis pärast hääletust, et nüüd jääb president Kaljulaidi otsustada, kas arvestada riigikogu otsusega või vaidlustada seadus riigikohtus. "Riigikogu liikmed kaalusid presidendi ettepanekuid, kuid otsustasid seaduse vastu võtta muutmata kujul. Nüüd on presidendi valik, kas arvestada rahva poolt valitud saadikute otsusega või lükata seaduse jõustumine kohtuvaidluse abil määramata tulevikku."
Otsustatud: riigikogu saadab pensionireformi teist korda Kadriorgu! Kas ees seisab kohtuvaidlus?
7. veebruaril lükkas president Kersti Kaljulaid tagasi kogumispensioni seaduse muudatused - mis muudaksid praegu kohustusliku teise pensionisamba vabatahtlikuks ja raha saaks pensionieast varem välja võtta - ning eelnõu läks täna jälle riigikogu suurde saali.
Rahanduskomisjon otsustas eile, et eelnõusse muudatusi ei tehta, mistõttu on tõenäoline, et kui riigikogu omalt poolt seaduse vastu võtab, lükkab Kaljulaid seegi kord eelnõu jõustumise tagasi. Siis läheb aga vaidlus edasi juba riigikohtus, mis peab otsustama, kas kavandatav reform on põhiseadusega kooskõlas või peab riigikogus tegema muudatusi selle kooskõlla viimiseks.
See kõik tähendab, et pensionireformi jõustumine venib veelgi ning seda järjest rohkem 2021. aasta sügisel toimuvate kohalikele valimistele lähemale.
29. jaanuaril võttis riigikogu kogumispensionide seaduse muutmise seaduse vastu koalitsioonierakondade täieliku toetuse ehk 56 poolthäälega. Seda südaöösse veninud hääletusel, pärast pea üheksa tunni pikkuseks veninud tulist debatti ja sõnavõtte. President leidis aga nädal aega hiljem, et nii nagu olid hoiatanud mitmed spetsialistid, sh õiguskantsler, siis seadus pole põhiseadusega kooskõlas.
Tema hinnangul riivab nn pensionireformi seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.
Ta lisas, et erinevaid põhiseaduse riiveid on möönnud nii reformi pooldajad kui vastased, kuid küsimus on, kas need riived on põhjendatud ja kas need on proportsionaalsed. "Neid vastuolusid analüüsides jõudsin järeldusele, et senist pensionisüsteemi nii ulatuslikult ja tagasiulatuvalt muutev seadus on vastuolus põhiseadusega. Seetõttu jätan selle seaduse välja kuulutamata ning saadan tagasi parlamenti, et riigikogu seda uuesti arutaks ning leiaks võimalused viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega," sõnas riigipea veebruari alguses avaldatud otsust kommenteerides.
