„Eriolukorra tõttu sattus kaubandussektor tõsise majandusliku löögi alla, kuid samas olid piirangud hädavajalikud kriisi peatamiseks,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „Suurem osa müügipindadest on kaubanduskeskustes olnud suletud ja see on kohati kaasa toonud kuni 90 protsendilise käibe kukkumise. Leidsime, et riik peaks aitama seda kaotust osaliselt kanda.“

Suur osa kaubandusettevõtetest asub rendipinnal ning kuigi käive on kadunud, tuleb jätkata rendimaksete tasumist. See on Helme sõnul ettevõtetele suur rahaline kulu, millest vabanemine ei ole sageli kiirkorras võimalik.

Valitsus toetas Eesti Kaupmeeste Liidu ettepanekut, mille järgi jagatakse kaubandusettevõtetele rendimaksete toetust põhimõttel, et riik kompenseerib rentnikule rendileandja poolt tehtud soodustusega sama suur osa rendist, kuid mitte rohkem kui 25%.

See tähendab, et kui rendile andja teeb 25% rendisoodustust, siis riik kompenseerib rentnikule veel täiendavalt 25% rendist ja rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 50% algsest rendist. Kui rendile andja teeb 50% soodustuse, siis rakendub riikliku toetuse maksimummäär ja riik kompenseerib rentnikule 25% ning rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 25%.

Oluline on, et toetuse meede rakendub ainult juhul, kui soodustuse teeb ka rendile andja ning kaupmees kohustub tasuma toetusest üle jääva osa rendist. Toetust saavad ettevõtted, mille käibe langus on vähemalt 30%, kaupluse sulgemine on toimunud valitsuse korralduse tõttu, kaubandusettevõte tasub toetuse summast üle jääva summa ja rendile andja on renti vähendanud.

Majandusminister Taavi Aas lubas kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et piirangute leevendamisel lubatakse ka kaubanduskeskused täies mahus avada ning see võiks juhtuda juba mai esimeses pooles. Küll aga toonitas, et selliseid suuri allahindlusi, mis nõuaks klientidelt poodi kohale tulemist, toimuda ei saa. Selle seisukohaga on nõustunud ka kaupmeeste liit.