Õudus enne jõule ehk kui kalliks läheb Euroopa teist korda sulgemine

 (71)
Barcelona restoranitöötajad piirangute vastu meelt avaldamas.
Barcelona restoranitöötajad piirangute vastu meelt avaldamas. Foto: Scanpix, AP

Euroopa lootis talve ilma täieliku karantiini ning sulgemiseta üle elada, sest juba kevadine eriolukord viis USA järel maailma teise suurema majanduse viimase saja aasta suurimasse kriisi. Aga see lootus ei täitunud, kirjutab BBC.

Koroonapandeemia teine laine on haaranud Vana maailma riikides juba üle poole miljardi inimese ja Euroopa on pidanud kiire taastumise lootused maha matma ning üritab võimalikud kulud kokku lugeda, püüdes aru saada, kas karantiinist räsitud ärid ning inimesed suudavad taaskordse elu seiskumise üle elada.

Koroonapandeemia esimese laine peamised ohvrid- restoranid, lennufirmad, kauplused ja teatrid- hoiatavad, et uued piirangud löövad nad jalust. Teised räägivad, et ärid on seekord juba kogenenumad ning teiseks laineks paremini valmis ning kokkuvõttes ei toimu majanduses enam kevadisega sama suurt kukkumist. Paljuski on asi muidugi selles, et neil ei ole enam eriti kuskile kukkuda.

Üksmeel valitseb aga selles, et kevadised ning suvised prognoosid olid liiga optimistlikud ning praeguse kriisi kahjusid veel niipea kokku lugeda ei õnnestu ning talvel loodetud majanduse elavnemist ei toimu, vaid ees ootab uus kukkumine.

Osaliselt on põhjus selles, et uueks ühiskondade ning majanduste sugemiseks kehvemat aega oleks raske leida. Restoranid ning kauplused valmistusid pühade-eelseks tipphooajaks, mustaks reedeks ja jõulumüükideks. Normaalsel aastal on see aeg, mil ärid teenivad neljandiku või kolmandiku kogu aasta käibest.

Seotud lood:

„Uus sulgemine tõotab jaekaubandusele jõulueelset õudust," kirjeldas Briti kaupluseomanike enesetunnet ühenduse BRC juht Helen Dickenson, kellel sõnul iga eelnenud eriolukorra nädal viis kaupmeeste käibest 1,6 miljardit naela. „Uusaastale eelneval ajal saavad kahjud olema oluliselt suuremad," lisas ta.

Sama olukord valitseb ka lennufirmade seas. Esimese laine suutsid nad tänu personali vähendamisele, lennukite müügile ning riiklikule toele üle elada. Kuid kulude kokku tõmbamisel on piir ning rahalise toeta jätkub neil vahendeid keskmiselt veidi enam kui pooleks aastaks, selgitas lennufirmade 2021. aasta massilise pankrotistumise perspektiivi rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon IATA.

Teine laine allahindlusega

Viimastel päevadel on olulised liikumispiirangud kehtestanud Prantsusmaa. Suurbritannia, Austria, Tšehhi, Hispaania ja Belgia. Saksamaa on end lukustanud osaliselt ning Itaalia loodab hakkama saada piirkondlike karantiinimeetmetega. Kuid erinevalt kevadisest ajast on pea igal pool avatud koolid ja kontorid.

Igatahes loodavad nii ökonomistid kui poliitikud, et majandusele tekitatav kahju saab olema seekord väiksem.

Kui kevadise mõnenädalase täieliku sulgemise tulemusena kukkus Prantsusmaa majandus 30%, siis seekord loodetakse hakkama saada kaks korda väiksema majandusaktiivsuse langusega- riigi rahandusminister Bruno Le Maire ootab seekordseks languseks 15%. Sama meelt on ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva.

„Me ei prognoosi märtsikuuga sarnast dramaatilist langust. Miks? Esiteks on sotsiaalsest distantseerumisest suurima hoobi saanud majandusharud selle juba kätte saanud. Teiseks õpime me järk-järgult pandeemia tingimustes tegutsema, mis võimaldab ka uue sulgumise ajal majandusaktiivsust osaliselt säilitada," põhjendas ta, tuues kolmanda ning kõige olulisemana välja erakorralised toetusmeetmed.

IMFi hinnangul on ainuüksi G20 riigid elanike, ettevõtete ning tervishoiu toetuseks kulutanud enam kui 11 triljonit dollarit- seda on rohkem kui 13% üleilmsest sisemajanduse kogutoodangust.

Georgieva kutsus kõiki riike, kes seda vähegi saavad lubada, mitte lõpetama majanduse toetamist, sest pärast kunstlikus koomas olekut on seda siiski normaalsele elule tagasi turgutada lihtsam kui püüda pöördumatult kahjustunud tegevusalasid taas ellu äratada.

IMF toetab nende meedikute arvamust, kes usuvad, et karantiin on kõige efektiivsem pandeemia vastu võitlemise meede.

Sulgeda või mitte

Kuid täielikul sulgemisel on ka piisavalt vastaseid, sest pidev isolatsioon hävitab rahvuslikku rikkust. Paljud vaatavad teist lainet kui laialdaste piirangute ebaefektiivsuse ehedat näidet. Ning rahulolematus ilmneb tänavatel: nii protesteerivad inimesed Itaalias, Hispaanias, Poolas, Tšehhis kui Saksamaal.

Teised seevastu hindavad viiruse naasmist karantiinimeetmete liig varase lõpetamise tulemuseks ning toovad eeskujuks Hiinat, Lõuna-Koread ja Taiwani, kus pandeemia on ammu lõppenud. Kõikides nendes riikides majandused taastuvad ning Taiwan on juba jõudnud kriisieelsele tasemele. 23 miljoni inimese seas ei ole juba aprilli keskpaigast ühtegi kohalikku Covid-19 nakatumist.

Euroopa ei julge aga kasvule mõelda. Kui varem lootsid analüütikud, et aasta viimases kvartalis majandus juba kasvab ning tuleva aasta keskpaigaks peaks Euroopa majandus kriisieelse rahvusliku rikkuse kasvutrajektoorile tagasi jõudma, siis viimaste päevade meetmed on pannud nad prognoose ümber vaatama.

Investeerimispank Goldman Sachs lootis 19 euroala riigi majanduse kasvuks viimases kvartalis 2,2% kuid nüüd prognoosib juba 2,3-protsendilist langust. Seda koos pikaajaliste karantiinimeetmetega- need saavat olema vähemalt kolme kuu pikkused ning leevenemist ei prognoosita enne veebruari. Sarnaseid prognoose teevad ka teised. Briti majanduslehe Financial Times küsitletud 18 ökonomistist, kes varem olid aasta viimaselt kvartalilt kasvu lootnud, ootavad nüüd 17 hoopis langust- keskmiselt 2,3%.

Isegi Euroopa suurim majandus Saksamaa, mis tänu tugevale tööstusele ning ekspordile on teistest tiikidest paremini kriisiga toime tulnud, ei suuda raskusi vältida ning kaotab 1% sisemajanduse kogutoodangust. DIW arvutuste kohaselt läheb see riigile maksma 19 miljardit eurot ning 50 000 töökohta.