Oviir PKC koondamisest: odavad töökohad lahkuvad ja kallist tööd me veel ei oska
"Siin peab riik võtma juhtrolli ja aitama ettevõtteid väärtusahelas ülespoole liikuda. See eeldab ekspordi ja innovatsiooni toetamist, aga ka töötajate koolitamist," kommenteeris minister.
Meid ümbritsevad riigid teevad Oviiri sõnul oluliselt rohkem müügitööd investeeringute meelitamisel ning pakuvad sealjuures ka paremaid tingimusi tehastele ja suurtootjatele – olgu selleks siis maksusoodustus, odav maa või rahaline tugi.
"Avasime sügisel EASis uuesti arenduskeskuste meetme. Huvi meetme vastu on suur ja EAS peab läbirääkimisi ligi 20 välismaa suurettevõttega, kes on näidanud üles huvi lähiajal Eestisse laieneda ja siin tegevust alustada sarnaselt hiljuti Tallinnas kontori avamisest teatanud tehnoloogiakontsern HCL. Kui meie neile soodsat keskkonda ei loo, siis neid töökohti ei tule," leidis Oviir.
Oviiri sõnul on viimasel ajal olnud fookuses maksukeskkonna parandamine on olnud viimasel ajal fookuses. "Ka tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamise protsessis on tulnud üles mitmeid ettepanekuid maksumuudatusteks, mis aitaksid kasvatada majandust ja suurendada Eestis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet," lisas ta.
Näiteks tõi Oviir sotsiaalmaksu lae kehtestamine ja ressursitasude suurema laekumise omavalitsustele, et nad oleksid huvitatud ettevõtluse arendamisest.
Ühtlasi elektri hinnakomponentide diferentseerimine lähtuvalt tarbimiskogusest (koostame mõjudeanalüüsi), piirkondliku konteksti jälgimine maksude kehtestamisel ehk mida teevad naaberriigid aktsiidide ja maksusoodustustega. "Makse ei tohi vaadata ainult eelarve laekumise kontekstis vaid ka riigi konkurentsivõime seisukohast lähtuvalt," lisas ta.
Oviiri sõnul näitavad kõik viimasel ajal tehtud uuringud, et ettevõtjatel puudub julgus teha Eestis suuremahulisi investeeringuid. Ka siis, kui selleks on olemas oma kapital.
"Paljud ettevõtjad on hakanud raha dividendidena ettevõtetest välja võtma, mis veelkord adresseerib investeerimisjulguse puudumist. Lisaks näitab statistika, et tulu uutest toodetest ja teenustest ei ole kasvanud, pigem isegi vähenenud. Samas just uute toodete ja teenustega on võimalik kõige rohkem eksporti suurendada," märkis Oviir.
Selleks, et tagada Eesti majanduskasv on kõigepealt Oviiri hinnangul vaja tagada ekspordi kasv. "Selleks aga on vaja teha investeeringuid ja töötada välja uusi tooteid ja teenuseid. Arvestades, et üle poole Eesti ekspordist saadakse töötlevast tööstusest, oleme oma fookuse ka läbi tööstuspoliitika rohelise raamatu sinna seadnud," kommenteeris ta.
"Eesti positsiooni parandamiseks oleme teinud rahandusministeeriumile ja peaministrile ettepaneku käivitada suurinvestori toetusmeede, tippjuhtide arenguprogramm ning väliskaubanduse ja ekspordi arengu täiendavad meetmed. Nende kolme meetme koostöös oleks võimalik meelitada Eestisse suurtootjaid, koolitada juba tegutsevaid juhte ning Eestit senisest aktiivsemalt promoda," lieav Oviir.
