Järgneb Annika Paabuti arvamuslugu:

Aastase hinnakasvu peamine tegur (ligi pool kogu tarbijakorvi maksumuse tõusust) on endiselt eluasemekulud, mida mõjutavad peaasjalikult aasta algusest kallinenud elektri-, soojusenergia ja kütte hinnad. Teine oluline tegur suhteliselt kiire hinnakasvu taga on aastatagusega võrreldes kallim mootorikütus (bensiin oli enam kui 15% kallim). Ka kallinesid kasvanud aktsiisi tõttu nii tubakatooted kui ka alkohol.

Eelmise kuuga võrreldes kasvasid toiduainete hinnad ligi 0,4%, mida mõjutasid kallinenud munad (ca 23%) ja lihatooted (1,5%) ning odavnenud värske köögivili (ca 4%). Ka bensiin oli eelneva kuuga võrreldes kallim (üle 2%), kuid diislikütus odavam (peaaegu 2%).

Vaatamata palgakasvu (reaalpalk kasvas aasta kahel viimasel kuul peaaegu 4%) kiirenemisele aasta lõpus ei suuda kasvanud sissetulekud kompenseerida kasvanud sundkulutustest tingitud kahanevat ostujõudu. Lisaks on palgakasv sektorite ja ametialade lõikes vägagi ebaühtlane.

Lähitulevikus pidurdab hinnakasvu ilmselt just eelarvepiiratusest tingitud kesisem sisemaine nõudlus. Kuid tuleb siinjuures rõhutada, et jätkuv struktuurne tööpuudus võib juba lähitulevikus tekitada olukorra, kus osade ametialade palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus survestades selle sektori hindu ülespoole. Pikemal perioodil kipub selline palgakasv kahaneva tööealise rahvastikuga riigis üle kanduma ka teistele ametialadele, mistõttu võib kiirenev palgakasv mõjutada inflatsioonitempot. Lisaks palgakasvule mõjutab hinnataset kahtlemata ka turistide jätkuv sissevool – Eestit väisavate turistide kulutused kompenseerivad ettevõtjatele eelarvepiiratusest tingitud sisemaise nõudluse kahanemise.

Sellel aastal muutub tarbijakorv keskmiselt 3,8% kallimaks ning inflatsioon on kiirem just aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel inflatsioonitempo aeglustub, mida ühelt poolt tingib kesine nõudlus ja teisalt kõrgem võrdlusbaas.