Paaditootja vastu kogunes miljardi krooni eest nõudeid
Naviplasti pankrotihaldur Terje Eipre ütles BNS-le, et 962 miljoni krooni ulatuses esimeseks võlausaldajate üldkoosolekuks esitatud nõuetest annavad reaalsed võlakohustused 84 miljonit krooni.
28 eri isiku esitatud võlanõuded 878 miljoni krooni ulatuses võivad Eipre sõnul olla lihtsalt kokku kirjutatud. Ta lisas, et enamik nimetatud võlanõudest on tekkinud Naviplasti pankrotimenetluse ajal alates eelmise aasta aprillist kuni selle aasta 27. oktoobrini, kui Tallinna ringkonnakohus kuulutas välja firma pankroti.
328 miljoni kroonise võlanõude esitas Naviplastile Moskvas registreeritud teadusmahuka tehnoloogia keskus Energia. Nõue koosneb investeerimislaenust ning leppetrahvist lepingu täitmata jätmise eest.
Naviplast on pankrotimenetluse käigus selle aasta alguses võtnud investeerimislaenu ka mitmetelt eraisikutelt, kes on nüüd esitanud võlanõuded.
Kurikuulsa vene poliitiku Jevgeni Kogani võlanõue Naviplasti vastu on 51,3 miljonit krooni, Aleksandr Ðevtðenko nõue 85,5 miljonit krooni, Veera Semerikova nõue 23,9 miljonit krooni, Kristjan Tamme nõue 30 miljonit krooni ning 1920. aastal sündinud Maria Supsi nõue 5,1 miljonit krooni.
Eipre sõnul ei olnud esitatud võlanõuetega kaasas ühetegi paberit, mis kinnitaks, et Naviplast on raha kätte saanud. Samas kinnitab Naviplasti juhatuse esimees Viktor Smeritðevski, et on raha kätte saanud.
Eipre ütles, et ta kaalub Smeritðevski vastu kriminaalasja algatamist, sest ta pole saanud tutvuda firma raamatupidamisega.
Kuna dokumente ei ole esitatud, võib Eipre sõnul olla tegemist kas riisumise, tahtliku maksejõuetuse tekitamise või raamatupidamise varjamisega.
84 miljonist kroonist reaalsetest võlanõutest kuulub pankrotistunud EVEA Pangale 78,5 miljonti krooni, maksuametile viis miljonit krooni ja Tallinna Veele 396.000 krooni. Viimane esitas Naviplasti vastu ka pankrotiavalduse.
Reaalset vara on Naviplastil umbes 4,5 miljoni krooni eest. Selle moodustavad hoonete kompleks, lõpetamata toodang ja paadi matriitsid.
