Paananen: Eestil on hea maine, aga kaalukeeleks võivad saada maksud

Singapuri päritolu Vene IT-ettevõtja Serguei Beloussov otsib oma ettevõttele uut arenduskeskuse asukohta. Eestil on tema silmis nii suuri plusse kui ka miinuseid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige ja endine Skype Eesti juht Tiit Paananen loodab, et miinustele leitakse lahendused. Tema sõnul on Acronise Eestisse tulek sõnumina väga oluline.

„Acronise tulek Eestisse oleks väga tervitatav, sest loob kõrge lisandväärtusega töökohti ja annab signaali ka teistele. Kui Acronis hakkab Eestis keskust rajama, lisab see töökohti IKT valdkonnas, kus on juba praegu töökäte nappus. See tõstatab jällegi välistööjõu vajaduse. Samas on oluline märkida, et Acronise fookus toob andmekaitse kompetentsi arengu Eestisse ja annab võimaluse ka meie teadlastele koostööks ettevõtlusega," ütles Paananen.

Paananeni sõnul on Eestil hea maine, aga soovida jätab maksusüsteem, mis võib aga osutuda väga oluliseks kaalukeeleks otsustamisel:

„Eestil on hea maine, mis puudutab töökultuuri ja kompetentsi. Oleme IKT sektoris konkurentsivõimelised tootlikkusega, aga Eesti ei ole piisavalt paindlik, mis puudutab maksukeskkonda. Meie maksusüsteemi lihtsus ei ole meie tugevus väljapoole. Eesti peab muutma ennast maksude osas atraktiivseks kõrge lisandväärtusega ettevõtetele, sest see on oluline valikukriteerium nende siia tulekuks," rõhutas Paananen.

Ta ei pea silmas mitte igale uuele tulijale erisuste tegemist. Reeglid peavad aga kõiki suunama kõrgema lisandväärtusega tootlusele.

„Meil on palju räägitud, et sotsiaalmaksulagi võimaldaks ka Eesti ettevõtetel kõrgemat palka maksta ja palgata välismaalt. Iga töökoht, kus makstakse kolm kuni neli Eesti keskmist palka loob kaks uut töökohta, sest tegevus toimub väärtusahela ülemises otsas ja loob uusi võimalusi ettevõtlusele," ütles ta.

Paananen kohtus ka ise Serguei Beloussoviga, eelkõige hariduse ja teadusarendustegevuse raames. „IT akadeemia initsiatiiv ja uued arengud Tartu Arvutiteduste Instituudis ning TTÜ-s on paljulubavad. See puudutab IKT kompetents osasi nii mahulist kui kvaliteedi kasvu," ütles Paananen.

ITLi visioonis on kahekordistada IKT töökohtade arv aastaks 2020. Paananeni sõnul annab olemasolevate ettevõtete orgaaniline kasv meile sellest umbes poole. Uute ettevõtete lisandumine tõstab aga hüppeliselt sektori suurust.