Paate tuleb juurde, sadamaid mitte
Autoregistrikeskus võttis tänavu esimeses kvartalis arvele 213 väikelaeva, mida on ligi kolm korda mullusest rohkem. Kuid uutele paadiomanikele võib sadamakohti nappida, sest paljud väikesadamad jäävad suletuks.
Maikuus algaval paadihooajal võivad paljud uued paadiomanikud Toila sadamas kohata jääda, sest veesõidukite hulk kasvab kiiresti, ütles sadama tegevjuht Margus Paala. Pikaajalised suure süvisega kunded on ennast juba Toilas kirja pannud ning väikestele päramootoriga alustele leiab veel mõne koha.
Toila lossi teenindamiseks jahisadamana rajatud sadam teenis Nõukogude ajal kalalaevu ning on nüüd hakanud üha rohkem oma esialgset meelelahutuslikku rolli tagasi võitma.
Tallinna ja Narva-Jõesuu vahel ainus tankimisvõimalusega Vergi sadam seisab aga sulgemise lävel, sest omanik on püüdnud seda juba aasta otsa edutult maha müüa. “Minul ei ole raha laguneva kai remontimiseks ning tahan investeerida oma teistesse äridesse,” selgitas sadama omanik Olev Puldre. “Ilma riigi toetuseta toime ei tule ja sadamapassi ajamine on nii kallis.”
Eelistus Lääne-Eestis
Suurem osa jahte eelistab põhjarannikule Lääne-Eestit, kus on suvel soojem vesi, lisas Puldre. Sadam töötab sarnaselt restoraniga, kus nädalalõppudel käib palju kliente, muul ajal valitseb aga vaikus. Rohkem kui paarikümne miljoni krooniga müügis oleva sadama ostmise vastu on leiget huvi tundnud üksnes Venemaa ettevõtjad.
Väikesadamatele annab ellujäämislootust riigile kuuluv Saarte Liinid, mis tegutseb 14 sadamaga Lääne-Eestis. Tänavu võttis ettevõte enda haldusse ka Piirissaare sadama Peipsi järvel. “Saarte Liinid on valmis tegutsema seal, kus on aktiivsem liiklemine ja huvitatud omanikud,” ütles majandusministeeriumi merendusosakonna juhataja Aivo Lind.
Väikesadamad on praegu eraomanduses ning omanikud pole sadamapassi vormistamise tõttu huvitatud nende avamisest. Praegu koostatakse uut sadamaseadust, millega võib kaduda sadamapassi mõiste.
