Padari sõnul peaksid pangad esmalt otsima võimalusi ajutistesse makseraskustesse sattunud koduomanikele alternatiivide pakkumiseks. „Lisaks sellele arutame lähiajal valitsusliidus riigipoolseid meetmeid kodulaenu intressipuhkuse pakkumiseks läbi Kredexi,” lisas ta.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Indrek Saar selgitas, et nad peavad hätta­sattunutele kõige kiiremaks lahenduseks kuni üheaastast kodulaenu intressipuhkust. Tema sõnul ei annaks riik tagastamatut abi, vaid võtab kodulaenu saajalt kohustuse tagada intressipuhkuse ajal tasutud summa teatud perioodi, näiteks 5–10 aasta vältel. Sotside hinnangul maksaks selline skeem sel aastal riigile kuni 180 miljonit krooni.

Padari nõunik Rein Järvelill selgitas, et laenuhädaliste toetusraha võiks tulla kas riigi reservist, kaitsekuludest või teistelt laenajatelt. Juhul kui reserve rahavajaduse katmiseks kasutada ei saa, siis tuleks tema sõnul esmalt läbi vaadata Kredexi võimalused. Kuid kõne alla võivad tulla ka teised võimalused.

„Poliitilise kokkuleppe korral võiks see raha tulla näiteks kaitsekuludest,” arvas ta, lisades, et teine võimalus oleks kasutada kõikide laenumaksjate solidaarsust ehk võtta kaudselt raha neilt, kes oma kodulaenu tagasimaksmisega toime tulevad. „Võimaluseks on ka praegu kehtiva kodulaenu intressidele 50 000-kroonise tulumaksuvabastuse allatoomine,” selgitas Järvelill. „Sel juhul vabaneksid vahendid küll alates 2011. aastast,” möönis ta siiski.

Kuid kogu loo markantseima seigana sattusid eile Päevalehe kätte valitsuse materjalid, millest nähtub, et Padar viksis eile välja käidud idee maha majandusminister Juhan Partsi eelmise aasta lõpus esitatud laiemast paketist. Lisaks sellele selgub materjalidest, et vahetult enne jõule laiali saadetud rahandusministeeriumi arvamuses Partsi idee kohta tehakse sama meede peaaegu üdini maatasa.

Näiteks sedastavad rahandusministeeriumi töötajad, et sel juhul toetataks ennekõike rikkaid. „Emori finantskäitumise uuringu alusel on eluasemelaenu valdavalt võtnud jõukamad pered. Laen on 35 protsendil peredest, kelle sissetulek ühe liikme kohta on üle 10 000 krooni,” kirjutab Padari ministeerium. Lisatakse, et selline meede ei päästaks raskustest peresid, kes ei ole võtnud laenu, vaid elavad üüripinnal.

Samuti teatatakse dokumendis lakooniliselt, et kui riik peaks sellise poliitika elluviimiseks laenu võtma, oleksid kulud suuremad hiljem saadavast tulust. Ka peetakse pea võimatuks hinnata riigi kulul maksepuhkust saavate inimeste reaalset võimet saada uus töö ehk riigi toetus hiljem tagasi maksta. Ning kõige tipuks avaldatakse kahtlust, et tegemist võib olla varjatud kujul hoopis pankade toetamisega, millega riik ei peaks tegelema.

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles Päevalehele, et nende praegune analüüs ei anna alust eeldada, et eluasemelaenu turul toimuksid järsud ja valitsuse kiiret sekkumist nõudvad negatiivsed muutused.

„Probleemlaenude osakaal võib tõusta EL-i keskmisele tasemele ehk kuni viie protsendini ning on seega kindlasti lahendatav süsteemsel tasandil laenuandja ja -võtja vaheliste kokkulepete tulemusena,” rõhutas Ross.

„Riiklik sekkumine näiteks maksepuhkuse või intressimaksete ulatusliku subsideerimisega võib omada negatiivset mõju eluasemete ja eluasemelaenu turule,” leidis ta ning lisas, et riik ei peaks takistama kinnisvarahindade kohandumist uue reaalsusega, sest see vähendab taskukohaste eluasemete pakkumist.

Rossi sõnul on riiklike meetmete kavandamisel oluline, et need ei viiks eelarve defitsiiti suuremaks kolmest protsendist SKT-st.